Nummõr' 179
Mahlakuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Toetus avitas nuuri talonikke
  • Uudissõ
     
  • Põlvan laulti tulõvadsõ Uma Pido laulõ
  •  
  • Koolilatsõ kujutasõ ilmaluumislegendi
  • Elo
     
  • Vanavanaesäst pojapojani – kõik Kaarli
  •  
  • 8. põlvõ Tõnisõ nimi kaubamärgi seen
  • Märgotus
     
  • Kiho Toomas: juuri tundminõ and inemisele mano sisemist kimmüst
  •  
  • Latsil om vaia tsirkõ ja lilli
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä Kaasanist
    Perämine külg
     
    Nimi lätt põlvõst põlvõ edesi
    Vanavanaesäst pojapojani – kõik Kaarli
     
    Valpri Liina
      
     
    Urbaniku Kaarli 
      
    Mõnõn perren om illos kommõ anda edenimme põlvõst põlvõ edesi: vanaesält esäle, esält pojalõ. Seon lehen tulõ juttu katõst sändsest perrest.
     
    Kiltre om põlinõ talu Antsla küle all Oe külän. Sääl eläs Urbaniku Kaarli (43) uma perrega. Urbaniku Kaarli nimme kandsõ ka seo Kaarli esä, vanaesä ja vanavanaesä.

    Talukotus om mõisa käest ostõt 1874. aastal, elomaja ehitedi taha kunagi tsaariao lõpun vai inneskidse Eesti Vabariigi algusõn.

    «Vanavanaesä tull’ Kuldrist kodoväüs, timä nimi oll’ kah Kaarli. Kuldri Urbaniku omma kõik mi sugulasõ,» selet’ Kaarli, kolmandat põlvõ perrepoig. Timä vanaesä Urbaniku Kaarli (1907–1944) ni esä Urbaniku Kaarli (1936–1983) sünnü- ja elopaik oll’ taasama Kiltre talu.

    Vanaesä käve latsõn Kiltre ja Antsla algkoolin, noorõn mehen lõpõt’ Valga gümnaasiumi. Õkva nigu tä naabripoiss, tunnõt kirämiis Kangro Bernardki. Urbaniku Kaarli elämisest om Kangro latsõpõlvõkodu nätä.

    Kiltre kooli vana maja Haabsaarõ tii veeren sais parhillaki uma kotussõ pääl. Õnnõ latsi hellü ei olõ säält inämb ilmadu aig kuulda olnu.

    Uman mälehtüisiraamatun «Kipitai» om Kangro kirotanu ka koolivelest Urbaniku Kaarlist. 1933. aastal võtt’ Kaarli naasõs lähkült Käomäelt Akkermanni Leida.

    Võromaa vanõmba põlvõ lehelugõja piäs aokiränik Urbaniku Leidat (1913–1978) viil mäletämä. Seo jutu päätegeläsele Kaarlilõ om Leida vanaimä.

    Leida veli Aarna Eduard Antslast om pall’o aastit tagasi sõsaramiis Urbaniku Kaarli (seo jutu Kaarli vanaessä) kotsilõ ütelnü nii: rahuligu olõki ja tsipa pikä toimõga lihtsämiilne miis, kiä oll’ muusikaandõga, mängse häste klarnõtit.

    Ku 1944. aastal vinläne mi maalõ jäl sisse tull’, lassõ pur’on Vinne soldan kodo lähkün mõtsan Kaarli maaha. Perrä jäi rasõdat naanõ kolmõ pojakõsõga.

    Esä Kaarli oll’ uma imä ja esä tõnõ poig. Tä oll’ lõpõtanu Vana-Antsla tehnikumi agronoomina, EPA jäi poolõlõ. «Oll’ majandin lihtside töie pääl, ülembüs es olõ.Timä oll’ kah küländ rahulik miis, pikkä vihha es piä. Ma esi ei mõista kah vihanõ olla,» kõnõlõs esäst-nimekaimust Urbaniku Kaarli.

    Ammõdi poolõst om 1965. aastal sündünü Kaarli elektrik firman Arturi Elekter. Timä naanõ Katrin (38) juhatas Valgan Statoili bensiinijaama.

    Tütre käävä koolin: Kedi (17) Valgan gümnaasiumi lõpuklassin, Keidi (14) Antsla gümnaasiumi 9. klassin. Keidi sai Tartole Hugo Treffneri gümnaasiummi sisse ja nakkas sääl opma. Esä luut, et tä latsil iks häste lätt: tütrigu omma küländ häie päiega.

    Kah’us olõ-i Urbanigõ perren nuurt Kaarlit kasuman. Kaarli kahtlõs, kas tuud kunagi tulõgi: latsõkasvataminõ olõ-i jo nal’ategemine.

    Jutuajamisõ lõpõtusõs pallõ Kaarlil midägi ilosat üldä. Tä mõtlõs tsipa, ütles sis: «Kodu om kõgõ illos.»


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!