Nummõr' 179
Mahlakuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Toetus avitas nuuri talonikke
  • Uudissõ
     
  • Põlvan laulti tulõvadsõ Uma Pido laulõ
  •  
  • Koolilatsõ kujutasõ ilmaluumislegendi
  • Elo
     
  • Vanavanaesäst pojapojani – kõik Kaarli
  •  
  • 8. põlvõ Tõnisõ nimi kaubamärgi seen
  • Märgotus
     
  • Kiho Toomas: juuri tundminõ and inemisele mano sisemist kimmüst
  •  
  • Latsil om vaia tsirkõ ja lilli
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä Kaasanist
    Perämine külg
     
    Kiho Toomas: juuri tundminõ and inemisele mano sisemist kimmüst
     
      
     
    Kiho Toomas minevä tõsõpäävä Luunja silla pääl kihlkunnasildi vallategemise man 
      
    Eesti rahva muusõum naas’ uma saanda sünnüpäävä puhul suurõtiiammõdi abiga suurõmbidõ teie pääl Eesti kihlkunnapiire siltega maaha märkmä. Edimäne kihlkunnasilt panti vällä minevä nädäli Tartumaal Luunja silla pääl, Võnnu ja Tartu-Maarja kihlkunna piiri pääl.

    Üts taa ettevõtmisõ iistvidäjä, aokirä Akadeemia päätoimõndaja Kiho Toomas (46) kõnõlõs kihlkundõst ja näide tiidmise tarvilikkusõst seo ilma aigu.

    Miä nuu kihlkunna omma?

    Kihlkund om üts väega huvitav asi – kõgõpäält om tä eesti rahva põlinõ kogokundligu kokkosündümise ala. Sõna kihlkund tulõ jo esi kihlast, mis om üts väega vana sõna ja om märknü määndsitki kimmit köüdüssit millegiperäst umavaihõl kokko putvidõ inemiisi vaihõl.

    Täämbädsen keelen omma tuust mõnõ jäle alalõ, mis näütäse säändsit köüdüssit – veetäs kihla, inne paariminekit lastas hinnäst är kihlada...

    Kihlkund om kõgõ põlitsõmb sotsiaalterritoriaalnõ ütsüs Eesti ala pääl. Tiiämi jo, et kihlkunna olli olõman joba muistidsõ esisaisvusõ aol.

    Tuusama muistidsõ kihlkundligu struktuuri, mis Eesti ala pääl olõman oll’, võti üle ka 13. aastagasaal siiä tulnu vahtsõ peremehe. Kristligu kerigu vahtsõnõ «klerikaal-administratiivne»
    kõrraldus säädse hinnäst vana süstemi perrä, es lahu vanna är.

    Tuu oll’ as’a loomulik edesiarõnõminõ. Nii püsse tuusama loomulik arõng – mille perisalusõs oll’ muistinõ maastigu perrä tekkünü kõrd – läbi aastasatu.

    Tuuperäst ommaki kihlkunna läbi aoluu kõgõ püsüvämbä territoriaalsõ ütsüse Eestin. Om võlss mõtõlda, et kihlkund om midägi vanna. Mi ei tii tagasi ja ei märgi är «inneskiidsi kihlkundõ».

    Ei, mi lihtsäle märgimi suurõtii-viirside silte pääle täämbädseni olõman olõva kihlkundligu struktuuri. Ja tuun mõttõn om kihlkund tõisist põra-aigsist vai inneskiidsist valitsõmisütsüisist põhimõttõlidsõlt tõistmuudu. Kihlkunnapiire muutminõ (mõnõ vahtsõ kihlkunna manotulõk), mis om aastasatu joosul juhtunu, om tulnu sisemädsest ja maastigulidsõst loogigast, ja taa viimäne om tähelepandmist väärt.

    Ületsele läävä kihlkundõ piiri kokko määndsidegi luudusligõ raajuuniga: piiri läävä suurõmbit jõki vai sõs viilahkmid piten, kesk suuri mõtsu vai üle säändse (samblõ)suu, kost om rassõ läbi saia.

    Seo aasta alostõdi Eesti teie pääl kihlkunna piire silte pandmist. Mille om vaia kihlkundõ piiri luudusõn är märki?

    Ütest külest om tuu Eesti rahva muusõumi kingitüs umalõ rahvalõ. Kuna ERM om, nüüt joba sada aastat, kor’anu eesti rahva vannavarra tuu sõna kõgõ laemban mõttõn ni om uma kogu üles ehitänü ja süstemi perrä säädnü just kihlkundõ kaupa, sis om seo illos vastakingitüs muusõumi puult. Tõsõst külest saa taad kingitüst pruuki kah. Naidõ silte perrä, mis teie viirde tulõva katõ aastaga joosul pistü pandas, saava kõik müüdäsõitja Eestis parõmbahe arvu. Usu, et egä lihtsä eestimaalasõ pilk lätt Eestit kaiõn terävämbäs. Eesti loogiga nakkas parõmbahe silmä. Seo om ka üldrahvalik haridusprojekt.

    Kõiksugumadsõ automehe, traktoristi vai matkaja saava telefonni üldä: «kulõ, ma olõ no õkva siin Kanepi kihlkunna piiri pääl...». Sis lätt rahva seen vahtsõst elämä ärunõhtõt struktuur, millel om suur rahvuslik väärtüs. Olõmi nüüt nigu kõik osalidsõ ERMi interaktiivsõl ja muudsal väärtnäütüsel – ka neo mi hulgast, kes või-olla Eesti rahva muusõumi olõmanolõmisõstki varõmb kuulnu olõ-i.

    Määne om Ti meelest vanno maakundõ tähtsüs täämbädsen Eestin? Kas maakunna/kihlkunna hindätiidmine (identiteet) om inemiisi seen alalõ vana maakunna vai kihlkunna perrä vai omma joba tekkünü vahtsõ hindätiidmise?

    Hindätiidmine om vist arvusaaminõ esihindäst maailma seen – tuu, kuis ma hinnäst peris elon näe. Mis pututas inemise maa- vai piirkundligu hindätiidmise tundmist, sis arvada om, et parajalõ jovvun olõva valitsõmisütsüse tuud iks mõotasõ. Säändsit aotliidsi, ütiskundlikpoliitiliisi hindätiidmiisi om proomit õgal aol tekütä.

    Ka kolhoosõl vai sovhoosõl oll’ jo uma hindätiidmine?! Niisama om no tegünü muistitsidõ eesti sõnnu «saarlanõ», «harjulanõ», «seto» vai «mulk» kõrvalõ vahtsõ sõna «jõgõvamaalanõ» vai «õdaguvirulanõ» jms.

    Õga inemine, kellel om veidokenegi eesti keele tundmist, piäsi kergele nägemä naidõ sõnnu puhul tähendüserinevüst – vai mille mitte pruumi tekütä sõnna «hummogusaarlanõ» vai «lõunapõlvamaalanõ»? Taa kõik näütäs esisugumaidsi kujonõvidõ vai kujonõnuisi hindätiidmiisi esisugumast süvvüst. Ja õkva seo kotusõ pääl tunnus, et Eestin olõmanolõja kihlkundlik hindätiidmine om pall’o süvämb. Seo om mi kimmüs.

    Kas vana Võromaa kihlkunna jääse minkagi esierälidsega silmä?

    Mis putus kihlkunna nimesiltehe, mis parhilladsõ ERM100 huugtüü aol üles säetäs, sis om Kotusõnimenõvvukogo tiidmisel ja hääskitmisel kokko kõnõld nii, et nuu Eesti paiga, kon om olõman ja vällä kujonõnu kotusõpäälidse kiräkeele traditsioon, sääl märgitäs kihlkunnanime silte pääl lisas eesti keelele ka kotusõpäälitsen keelen. Eesti puhul om jutt sis katõst eräle piirkunnast: üts om põlidsõ rannaroodsi maa – selle et roodsi kiil om jo kimmäskujonõnu kiräkiil –, tõõnõ sääne esieräline ala omgi Võromaa. Nii tulõva Võromaal noidõ kihlkundõ puhul, kon eestikeeline kotusõnimi om võrokeelitsest kiräpildist tõistmuudu, sildi katõn keelen, näütüses kirotõdas sildi pääle «Vastseliina/Vahtsõliina kihelkond».

    Midä and inemisele tiidmine umast kihlkundligust periolõmisõst?

    Taa om kõgõpäält juuri tundmisõ küsümüs. Juuri tundmisõl om jälki kats puult: ütest külest and ummi juuri süvvüs õgalõ inemisele mano sisemäst hindäkimmüst, kimmämbä püsümist – katõ jalaga uma maa tundmist. Ja seo om üts ütlemäldä hää tunnõ inemisele. Säändsist inemiisist kuun saisja riik om jälki kimmämb ja julgõmb.

    Tõõsõs om umast kihlkundligust periolõmisõst tiidmisest ka praktilist kassu: alatõn tuust, et mõistami valli, määndse rahvarõiva hindäle umblõmi, kooni sinnäni vällä, kost tiiämi otsi vanõmbidõ periolõmismaailma.

    Küsse Rahmani Jan


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!