Nummõr' 179
Mahlakuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Toetus avitas nuuri talonikke
  • Uudissõ
     
  • Põlvan laulti tulõvadsõ Uma Pido laulõ
  •  
  • Koolilatsõ kujutasõ ilmaluumislegendi
  • Elo
     
  • Vanavanaesäst pojapojani – kõik Kaarli
  •  
  • 8. põlvõ Tõnisõ nimi kaubamärgi seen
  • Märgotus
     
  • Kiho Toomas: juuri tundminõ and inemisele mano sisemist kimmüst
  •  
  • Latsil om vaia tsirkõ ja lilli
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä Kaasanist
    Perämine külg
     
    «Seebikas» ja viläkülbmine
     
    Jõgi Juta
     
     
    Juhtu seo lugu 1990. aastidõ algusõn ja meil uman külän. Tuu oll’ tuu aig, ku nakati näütämä noid edimäidsi pikki vällämaa armastusfilme, rahvakeeli «seebikit».

    Vahtsõnõ asi: ilosa näütlejä ja rikas elo. Iks nii, et printsess, kiä peris suurõ varandusõ ja kõgõ lõpus saa hindäle mehes ka rikka ja ilosa printsi. Tuud kõikõ pidi jo kaema! Läts’ hinge ja vahepääl tull’ vesigi silmä.

    Viletsämb puul oll’ tuu, et «siipi» näüdäti egä päiv kimmäl aol ja egäl aastaaol. Tüü tahtsõva tegemist. Ega lehmä ja muu eläjä tiiä es midägi tuust, et pernaanõ taht filmi kaia. Nimä küssevä süvvä ja lehmi pidi iks vahepääl nüsmä kah. Ka latsõ tahtsõva kasimist.

    Nii juhtugi, et «seebika» peräst jäivä nii mõnõki tüü tegemäldä ja peris ripakilõ.

    Tähtsämbä olli nuu Roosa vai Maria, mis näist saa ja kuis näil lätt?

    Illos kevväi ja kipõ tüütegemise aig. Kardoka panda ja vili külbä. Nuu keväjädse tüü piät är tegemä sõs, ku ettenätt aig om. Mitte ei saa ildambas jättä. Tuukõrd tetti uma tüü majandi tüü kõrvalt.

    Kõgõ tähtsämbäs ja otsitumbas mehes oll’ traktorist. Kuis vai kuna nä tulla saiva.

    Pidit tõisi hoitma nigu munnõ – peo all, tõõnõ pääl. Är pahandit, võisõ ka tüü tegemäldä jäiä. Lõpus ku sait traktoristiga joonõ pääle, pidit ka esi väega kipõ olõma.

    Viimäte sai kõik juundõ. Põld ette valmistõt, traktorist nakkaman ja vilä külbmine võisõ pääle naada.

    A telekan juussõ «Mõtsik Ruus» vai «Roosa», kes tuud inämb mäletäs? Peremiis ja pernaanõ valmi viläkülbmises. Peremiis tõi vilä kotiga põllu pääle ja pernaanõ pidi abin külbmän olõma.

    Peremiis, sääne aigladsõmba olõkiga, pernaanõ tragi ja kipõ astmisõga. Peremiis õs jõvva ümbregi käändä, pernaasõl vili jo maaha pillut. Esi juussõ tarrõ filmi kaema.

    Peremiis imeht’ külh, kuis tä no nii ruttu jõudsõ? Köhkend’ aida manu ja vinnas’ vahtsõ koti põllu pääle. Nii nä sääl katõkõistõ kammandiva.

    Pernaanõ mugu külbse ja juussõ tarõ vahet. Kõik piiri ja hitsme nii segi, et saa es arvogi, kohe külvetüs sai vai kohe viil külbä vaia. Peremiis vidi villä ja torisi – kuis taad seemend timahava nii pall’o lätt?

    Peräkõrd sai vili külvetüs ja pernaasõl ka film kaetus. Film oll’ iks tähtsämb.

    Saa õs tõist kuigi kaemalda jättä. Muido olnu õs tõisi muttõga lahvka pääl vai piimäpuki otsan midägi arota.

    Traktorist ai vilä sisse ja and’ õnnistusõ, et vili jõudsalõ kasusi. Vili kasvigi. Oll’ üle külä põld, nii paks, et rotilgi and’ läbi joosta ja nõglal olõ õs ruumi kohe sata.

    Peremiis kai põldu, süütse kukrut ja mõtõl’, kuis tä no sääne sai? Küsse eski pernaasõ käest. Pernaanõ muhel’ ja vei jutu kipõlt muialõ. Salahust saa õs vällä kõnõlda – tüü sai tettüs, kuimuudu – tuu om esiasi.

    «Seebikit» näüdätäs täämbädse pääväni. No inämb tüü tegemäldä ei jää. Omma naa «seebika» inämbvähämb kõik ütesugudsõ ja peris igävä.


    Vargus
     
    Tuu oll’ õkva peräst sõta, ku mi külä üts viksimb nuurmiis vargusõga vahelõ jäi.

    A juhtu tuu kõik niimuudu.Mi küläh elli kats meheleminegi-iäh tütrikku. Et päält sõta oll’ miihi veidü ja naisi pall’o, sis pidivä naasõ kõiki tiidäolõvit vigurit tarvitama, õt kuigimuudu mehele saia. Ummi kavalit vigurit tarviti ka nuu kats sõsard.

    Üts vikur oll’, õt rahha hoiti pad’akoti seeh. Ku sis mõni püksikandja tull’ ja üüsest jäi, sis panti tedä sinnä sängü magama, koh oll’ tuu rahha täüstopit padi.

    Küllä tull’ ka tuu õkapiteh viks ja viisakas nuurmiis. Timä õs jää üüsest. Timä õnnõ istõ kõrrakõsõst kalli sängü serväkese pääle.

    Istõ, ai naisiga mesijuttu ja kattõ varsti minemä. Midägi nuurmehe üllehpidämiseh oll’ säänest, õt sõsarakõsõ avasti õkva kõrraga peräh timä ärminekit rahavargusõ. Virgastõ olliva naasõ rõivih ja viie verstä takah olõva poodi man.

    Ku naasõ puuti tulliva, sis tahtsõ tuu nuurmiis kõrraga tagomadsõst ussõst vällä lipsada. Naisi üteline tegutsõminõ ja poodimehe tugi panni mehe paiga pääle jäämä.

    Hindä kaitsmisõst ütel’ nuurmiis, õt taa raha om timä hindä uma. Ja ku tedä tuu jutu pääle vällä naarõti, selle et naisil olliva rahanumbri üles kirotõdu, sis ütel’, õt naasõ esi anniva tälle tuu raha vabatahtligult kätte.

    Nojah, viil om miilde jäänü, kuis Petseri liina kohtumajah kohtunik terve kohtupidämise aokõsõ pleiädsi teritämäldä otsaga vasta lauda koput’ ja kohtualodsõ säitsmest aastagast kinni pand’.


    Oraveere Anni

     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kihvtijutt

    Vanaimäle miildü seebikit kaia. Tuud tekk’ tä hariligult üten uma kuvvõaastasõ latsõlatsõga. Lemmigu olli vällämaa filmi ja Eesti ummist «Õnnõ 13».

    Tuust perämädsest seo jutt omgi. Alma oll’ ummi nuuriga tüllü püürdnü ja lepmise märgis vei näile suurõ kausitävve pannkuukõ.

    «Vanaimä, kas tä pand’ kuukõ sisse kihvti kah?» uursõ latsõlats. «Kihvti pandas õnnõ vällämaa filmen, Eestin niimuudu ei tii kiäki!» ütel’ vanaimä kimmä tiidmisega vasta.


    Vika and paranda

    Viiendä klassi tütrik iksõ vahetunni aigu armõdulõ uman pingin. Nuur koolioppaja tull’ klassi ja hiitü är. Küsse, mis vallalõ.

    «Leal om joba mitu sõsarat, jäl sündü üts mano. A mul olõ-i üttegi!» hädändeli lats läbi iku. «No tuud vika and paranda,» trüüst’ koolioppaja.

    Täl oll’ hää miil, et midägi väega hullu olõ-s juhtunu. Ja midä muud tarka timägi latsõ rahustusõs mõist’ üldä.


    Hüvä nõu
     
    Katõvärviline keeks

    1 klaas piimä
    3 munna
    8 sl mannat
    4 sl tsukõrd
    2 pakki kohopiimä
    Võidu
    Vanilliini


    Jaa tainas poolõs ja tõsõ poolõ taina sisse sekä 2 supiluidsatäüt kakaod.
    Ku keeksitainast vormi panõt, panõ valgõt ja pruuni tainast segiläbi. Tütär om pruuvnu kakao asõmõl tõist kihti ka kohviga tetä, saa kah peris hää.

    Kruusamäe Maimu



    Punadsõpeedi salat

    Keskmäne piit
    240 gr heeringäfileed
    3 hapundkurki (keskmäst)
    väikene sipul


    Keedä piit ja lõigu tükes, tükeldä ka heeringäs, kurk ja sipul. Pääle panõ hapundkuurt ja majoneesi.
    Otav ja hää!

    Perämine Ene


    Viaparandus

    Mineväkõrdsõ Uma Lehe juttu «Opilasmallõv tulõ siski» trehväs’ toimõndusõ süül viga: Kõllõstõ valla latsõ saava külh malõvahe (kirän oll’, et saa-i). Pallõmi andis!

    Uma Lehe toimõndus


     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!