Nummõr' 183
Piimäkuu 16. päiv 2009
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Avida vanno asjo otsi
  • Uudissõ
     
  • «Keväjä lätt iks puul palka maa sisse!»
  •  
  • Karula käsitüü plaat
  • Elo
     
  • Egäl lipul uma lugu
  •  
  • Vikadi tsagamisõ jaos oll´ vanast eräle pink
  • Märgotus
     
  • Lõbu Ragner: vanno palkmaio pästvä naasõ
  •  
  • Kogukond – kon taa om?
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
     
    Avida vanno asjo otsi
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
      
     
    Hobõsõtalli vare Salujärve lähkül 
      
    Seost kuust otsitas Võro ja Valga maakunnan teedüst vanno veski- ja talokotussidõ, keldride, piirimärke, mõtsavelli punkridõ ja kõgõ muu kotsilõ, mink kotsilõ üldäs perändkultuur. Ettevõtmisõ kõrraldaja riigimõtsa majandamisõ keskus uut api kõigilt, kiä uman kodokandin vanno asjo ja kotussit tiidvä.
     
      
     
    Kuusõ Joel hulk Antsla kandi mõtsu piten ja ots vannu huunidõ kotussit 
      
    «Egän vallan nakkas üts inemine vanno kaartõ, pilte ja papridõ perrä asjo üles otsma ja näide kotsilõ teedüst korjama,» selet’ ettevõtmisõ vällämärkjä ja nõvvomiis Tarangu Lembitu.

    Taa välläopnu inemine, perändkultuuri inventiirjä, korjas teedüst noidõ asjo kotsilõ, midä riik olõ-i kaitsõ ala võtnu: päält vanno huunidõ omma neo ka tõrva-ajamisõ kotussõ, kiviaia, kivi ja lätte, mink kotsilõ vana inemise juttõ kõnõlõsõ, kotussõnime ja eski vana mõtsa- ja suutii.

    «Mõni tii vii külä mano, midä om nimmatu joba 1300.–1400. aastil,» ütel’ Tarangu Lembitu. «Parhilla vana inemise viil mäletäse, et kae, tuu kotussõ pääl oll’ lubjaahi, a mõnõ ao peräst olõ-i noid mäletäjit inämb ja tuu om aoluu häömine.»

    «Tõnõkõrd tiidvä inemise inämb, ku kunagi om kirja pantu,» tiid inneskine mõtsnik Kuusõ Joel, kiä ots perändkultuuri Antsla vallan. «A ku küsüt inemise käest, et midä timä kandin huvitavat oll’, et kae, ma otsi sändsit kotussit, sõs üteldäs, et mis tan iks oll’, kiä tuu mäletäs.

    A ku uurit, et kas oll’ tellisetehas, sis tiid külh ja tiid tuud kotust kah: om mar’al-seenen käünü. Ei tulõ tuu päälegi, et taa asi huvitaski!»

    Kuusõ Joeli naas’ Vanan-Antsan huvitama kotus, kon om üts esieräline mägi. Joel om külh paiklik inemine, a tiiä es tuust midägi. Võromaa kotussõnimmi kaardi päält sai teedä, et taa om Lubjaahumägi.

    Antsla kooli muusõumist löüdse juhusligult 1971. aastal tettü opilastüü kotussõnimmist: vana inemine oll’ opilasõõ kõnõlnu lubjaahost: Hopast tuudi kivvi ja palotõdi lupja. Et maa seest tull’ vällä ka palanuid telliskivve, ollgi selge, et õigõ kotus ja sai andmõbaasi kirja pantus.

    Antsla vallan om 150–200 objekti, mille täpset kotust ja teedüst tuu mano Kuusõ Joel septembrikuuni ots. Tä käü pall’o mõtsu piten, minevä nädäli ots’ Näss’mõisa mant Kasumõtsast vanna savivabrikut, a es lövvä. Ku kiäki tiid tuust midägi, saa kõrraga avita.

    Ku mõisasüäme omma teedä ja kaitsõ all, sis kavvõmbit huunit teedäs õnnõ vannu kaartõ päält. Kuulõ aoluku om pallo uurit, a koolimajju täpsä kotussõ olõ-i sukugi kõik teedä.

    Pall’o esieräliidsi asjo loodõtas löüdä mõtsast, kohe maaparandusõ-häötämine olõ-i jõudnu. Näütüses Plaani lähkült löüdse inventiirjä väiku kalmuaia, mille kotsilõ olõ-i viil määnestki teedüst saanu.

    Luutsnigu kandin om mõtsan alalõ õnnõ velitsidekogohusõ palvõmaja trepp: Vinne võim lask' päält sõta palvõmaja kokko tougada. A vanno pilte pääl om alalõ eski tuu, kuis külänaasõ tuud palvõmajja edimädse Eesti vabariigi aigu esi ehiti, valgõ pernaasõpõllõ iin.

    Taa as’a (eesti keelen: pärandkultuuri inventeerimine) võtt’ RMK ette tuuperäst, et mi edevanõmbidõ perändüst pästä. Taad om joba tettü mitmõn Eesti maakunnan, a et vana Võromaa om küländ esieräline paik nii asjo ku uma keele poolõst, sis naatas tan tuud tüüd tsipa tõistmuudu tegemä ku muial. Näütüses ku muial Eestin küsüti küläinemise käest «söemiili», sis Võromaal tulõ uuri, et kon oll’ hüdsehaud.

    Ku paiklik inemine saanu RMKd avita ja om nõun umakandi vanno asjo kotsilõ teedüst andma, sis saa uma valla inventiirjä numbrõ vallast vai www.metsaselts.ee päält.

    Kokko kor’adu teedüs pandas Maa-ammõdi kaardipaika, egä maakund saa ka uma raamadu.

    2010. aastagal jõud taa ettevõtminõ ka Põlva ja Tarto maakunda.


     
     
    Juhtkiri: Võromaal asjo otsõn piät kiilt mõistma
     
    Illos, et RMK om ette võtnu suurõ ja tähtsä tüü: panda kaardi pääle kirja, kon omma neo huunõ ja kotussõ, kon mi edevanõmba omma toimõndanu: hobõsit pidänü, hüst palotanu, savikivve vormnu ja tuhandõt muud elolist asja tennü.

    Tuu olnu kah illos, ku mi saanu tuu tüü tegejit avita ja uma kodokandi kotussist niipall’o kõnõlda, ku tiiämi. Massa-i pelädä, et tiiä-i ma midägi, kõik, kiä tiidse, omma är koolnu... Ka väikust tiidmisest või mõnikõrd pall’o api olla. Küsüge julgõhe vallast umakandi perändkultuuri inventiirjä nimi ja nummõr, andkõ teedä, et võiti tuu ja tuu külä kotussidõ kotsilõ kõnõlda. Külh tä esi teid üles ots!

    A üts asi tege kõgõ taa hää ettevõtmisõ man veidü murõligus: kas kõik neo inventiirjä iks niipall’o võro kiilt mõistva, et õigõ as’a kaardi pääle saava? Tuust om seon lehen juttu, et 'söemiil' om meil hoobis hüdsehaud, ku inemine kõnõlõs savivabrikust, sis piät tuu eesti kiilde tõlkma 'tellisetehas'. Tuustki ei pruugi õnnõ eesti keele mõistja arvo saia, et velitsidekogohus om tuusama asi miä 'vennastekogudus'. A vast saias tuust hädäst kah üle: hää ettevõtminõ om tuud väärt, et seo häste är tettüs saasi.

    Harju Ülle, päätoimõndaja

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!