| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| Tetäs Teppo lõõdsamuusõum | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | | | | | Teppo Priidu tege vanavanaesä lõõdsamuusõumi | | | | | | | |
Pillimeistri Teppo Augusti pojapoja poig Teppo Priidu (44) taht tetä vanna rehetarrõ Teppo lõõdsamuusõumi.
Teppo Augusti kodotalo riih om umbõs 130 aastat vana. Õkvalt sääl naas’ pillimeistri ummi tunnõtuisi lõõtspille tegemä põhitüü – talotüü – mant. «Teno pall’o vannutulõ eterniitkatusõlõ om seo riih ülepää alalõ viil,» seletäs Priidu.
Ku kõik häste lätt, sis taht tä muusõumi ussõ vallalõ tetä aasta peräst pillimeistri 125. sünnüaastapääväl.
Muusõumi vallategemise aigu taht Priidu rehetarrõ kokko kutsu kõik lõõdsamängjä, kinkal om Teppo pill. «Mängvä, ajava juttu – põnnõv!» arvas Priidu. «Muusõumin saa pillimeistri tüüriistu näüdädä, kõik omma alalõ. Üten ruumin saa näüdädä põllutüüriistu kah,» plaan tä.
Teppo Priidu om joba tennü PRIAlõ edimädse küsümise, et muusõumi tegemises rahha saia ja uut parhilla vastust. «Küsse LEADERprogrammist rahha huunõ kõrdategemise projekti jaos,» seletäs tä.
Hinnapakmisõ rehetarõ hindä kõrdategemises omma poolõ miljoni kandin. «Seo om ilma tarõsisulda, õnnõ palkõ ja katusõ vahetus,» seletäs Priidu. «Kallis külh, a ku tetä, sis tetä kõrraligult, et mitu kõrda ümbre tegemist olõsi-i.»
Tuun om Teppo Priidu kimmäs, et muusõum rahvalõ huvvi pakk, ka latsilõ. «Teppo lõõts om iks peris unikaalnõ asi. Pidi mehel olõma pää, et sääne asi välla mõtõlda!» om tä uma vanavanaesä üle uhkõ. «Vabrigupill oll’ täl kül iin, a seo oll’ ju hoobis tõsõ kujondusõ ja süsteemiga.»
Priidu nimmas tuud kah, et talo, kon pillimeistri Teppo August elli, olõki-i Teppo talo. «Papridõ perrä om seo Tigasõ talo, kon pillimeistri elli,» tiid Priidu, kiä esi eläs õkvalt naabritalon.
Minevä riidi Võro folkloorifestivaali aigu peeti Teppo Augusti kodotalon Tigasõl suurt pito. Üten mi rahvaga laulsõ-tandsõ külälise Muhu-, Saarõ-, Läti- ja Türgümaalt.
| |
| Juhtkiri:Teppo muusõum olõs Võromaa uhkus | | Rõõm oll’ kuulda, et lõõdsameistri Teppo Augusti pojapojapoig Teppo Priidu om ette võtnu suurõ as’a ja taht tetä meistri kodotallo lõõdsamuusõumi. Teppo lõõts om väega esieräline pill, üts tähtsämbit ja tunnõtumpi vana Võromaa märke. Lõõdsameistri jõudsõ näid tetä saa ümbre, alalõ om jäänü umbõs 30 pilli.
Turismikõrraldaja, kultuuriedendäjä ja arõndaja omma tennü aastit tüüd, et vanalõ Võromaalõ inämb küläliisi meelütä ja et näile iks mi kandist midägi esierälist ka miilde jäänü. Eesti kõgõ korgõmbast mäest, jämmembäst tammõst, Taivaskuast ja Piusa kuupõst jääs tsipakõnõ veitüs. Neo as’a ei kõnõlõ midägi võrokõisi kotsilõ.
Külh aga kõnõlõs mi uma lõõdsameistri pill ja kõnõlõs kõva helüga. Seo om kotus, kon Põlva ja Võro maakunna arõndaja võinu sälä kokko panda, ütitselt umma asja küläliisile tutvas tetä ja võimsas mängi.
Tõnõ tähtsä asi om tuu, et Teppo lõõts tähendäs pall’o ka meile võrokõisilõ hindile.
Ku kongi Võromaal lõõdsapito peetäs, om saal vai muro rahvast täüs. Pillihelü tege tujo hääs ja pand jala liikma. Ka olnu hää, ku saanu mi koolilatsilõ Teppo lõõtsa ja timä meistrit tutvambas tetä.
Uma Lehe toimõndus pidä päkkä, et lõõdsamuusõum valmis saasi ja seo ettevõtmisõ vidäjäl tuus tahtmist ja väke jakkusi. Jõudu, Priidu!
Harju Ülle, päätoimõndaja
|
|
|
|