Nummõr' 188
Põimukuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Perimüslaagri Kaika Laine häie suuvõga
  • Uudissõ
     
  • Kanni suguselts käve uma edeesä kannu pääl
  •  
  • Torm tekk’ kurja
  •  
  • Võrokiilne tiimassin oll’ väega popp
  • Elo
     
  • Maakivioppus ökofestivalil
  •  
  • Noorõ tandsõva hinnäst Jõksi järve veeren maalõ
  •  
  • Kolm kuldaväärt kodopaigaraamatut
  •  
  • Üts küsümüs
  • Märgotus
     
  • Liivati Lola: taha tulla õnnõ Võromaalõ, ei muialõ!
  •  
  • Giiditüü ja kodouurminõ and pall’o hääd väke
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
    Kira
     
    Perimüslaagri Kaika Laine häie suuvõga
     
    Peedosaarõ Kaisa
      
     
    Trehvämise peräotsan suuvsõ Kaika Laine noorilõ hääd käekäüki ja tervüst 
      
    Timahavvadsõ perimüslaagri latsõ opõ Karula kihlkunnan Kaikamäel vikatiga haina niitmä, võro kiilt kõnõlõma ja käve külän Kaika Lainel.

    Võro instituudi ja Laube Kadri iistvõtmisõl tulliva latsõ perimüslaagrihe jo katsandat kõrda.

    Laagrikotusõs oll’ puhkõmajas kõrda tett Kaika vana koolitarõ. Latsõ jõudsõ sinnä 17. põimukuu lõunaaol ja laagri lõpõtõdi järgmädse päävä õdagu.

    Mullõ naas’ sääl silmä , et laagrihuvilidsõ olli vanõmba tütrigu ja noorõmba poiskõsõ, perämädse olli sändse, kiä taha-i esiki purgin püssü.

    Edimäne päiv opas’ Margna Epp seebi kiitmist ja kaitsõmärke maalmist. Õdagu loeti võrokeelist Tähekeist ja panti jutu näütemängun elämä.

    Poiskõsõ tahtsõ vikati asõmõl vipu tetä

    Vahtsõnõ päiv naas’ pihta tuuga, et panti proovilõ käeramm. Saarõ Evar opas’, kuis vikatiga haina niitä, kuis vikatit praavita ja kuis toolõ ka päkkä tetä.

    Minno vaest ja jõvvõtut kirätütrikku panti kah vikatiga vehkmä. A ma es mõista algusõn tedä eski käen hoita. Perän nakas’ joba tulõma.

    A no ega nuu poiskõsõ sis pikält vikatiga es taha tegeldä. Näil vaia iks vipu tetä. Egäs midägi – poisi tei hindäle Saarõ Evari abiga ka kimmä vibu.

    Edesi lätsimi tarrõ ja Laanõ Valdis har’ot’ miika tsipakõnõ kõnõlõmist.

    Poiskõisil tull’ tuu külh vaivalidsõlt, a kiä ei har’oda, tuu ei mõista kah. Õnnõs oll’ sääl pall’o tarku, kiä iks parandi, ku midägi võlssi läts’.

    Kaika Laine and’ hää sõna üten

    Kaika Laine man sai pall’o nall’a. Ega Laine olõ-i tõtõst suu pääle sadanu. Ega mi sis vanna inemist tiid ku pall’o es kiusa: aimi tsipakõsõ juttu maast ja ilmast.

    Tä kõnõl’ meile ummi mälehtüisi, peräotsan laulõti üts päävälaul, selle et välän sattõ jo peris ilosahe. Inne ärminekit pand’ Laine meile viil hää sõna ka üten. Et meil kõik häste lääsi ja mi iks terve olõsi.

    Tagasi Kaikamäel, loeti tarõn tsipakõnõ võrokiilset kirändust Kaika kandi kotsilõ, tetti viil vilditüüd, kullõldi Tomsoni Pille juttu sõõrumaa tegemisest.

    Laube Kadril oll’ kõgõ üritüse päält õnnõ tuu peräst veidü õnnõdu miil, et pall’o panni hinnäst kirja, a kohalõ tull’ hulga veidemb latsi.

    «Vast tuuperäst, et tull’ kuupäivä muuta. A tuu iist saiva kõik latsõ häste sõbras ja ka võro kiilt om lihtsämb väikun seltskunnan har’ota,» arvas’ Kadri. Kokkovõttõn oll’ nii oppajil ku latsil kats põnõvat päivä.


     
    Juhtkiri: Soovitus koolijuhtõlõ
     
    Vana Võromaa koolijuhi märkvä vast joba, midä nädäli peräst koolilatsi iin kõnõlda.

    Üts soovitus mi puult: ütelge latsilõ ja ka oppajilõ, et uurgõ umma! Ku om vaia tetä ao- vai luudusluu referaat, sõs tuu asõmõl, et tetä Internetist copy-paste, küsüge teedüst uma kodokandi kotsilõ küläinemiisi ja sugulaisi käest.Uuri või näütüses tuud, kuimuudu Vinne võim Võromaa küllin vasta võeti (taad teemat paksõ Kaika suvõülikoolin vällä kiränik ja sõamiis Kunnasõ Leo). Arvada om, et parhilla inemise julgusõ tuud kõkkõ joba kõnõlda. Hääs iinkujos nimmas’ Kunnas Loosaarõ Evaldi raamatut «Eesti mehe lugu». A niisama või kullõlda inemiisi käest ka mälehtüisi 20–25 aasta tagodsõ kolhoosielo kotsilõ.

    Taa uma (paiklik) mälu om väega pall’o väärt, täüs elotarkust, a kah’os häös üten inemiisiga. Taa tulõssi kipõlt kirja panda. Egän paigan olõ-i kodouurjit, kiä jõvvassi tuud tetä. A latsil om aigu ja nigunii vaia säänestmuudu töid kooli jaos tetä, näid tulnu õnnõ väärt asjo mano juhti.


    Uma Lehe toimõndus

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!