Nummõr' 189
Süküskuu 8. päiv 2009
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kardok lätt kaubas
  • Uudissõ
     
  • Lõõdsastipi iist uma pill
  •  
  • Rõugõn plaanitas seenerekordit
  •  
  • Midä kaitsa Läti piiri veeren?
  •  
  • Näütüs «Seto paik om pall’o hüä» Tarton
  • Elo
     
  • Taksoroolin nall’a nabani
  •  
  • Musta mehe Võromaa mõtsan
  • Märgotus
     
  • Mürgü Heiki: ku asju esi tiit, võit poodist ülbe näoga müüde kõndi!
  •  
  • Oll’illus suvi!
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
    Kira
    Kirä Kaasanist
     
    Kardok lätt kaubas
     
    Peedosaarõ Kaisa
      
     
    Pistimäe talo peremiis Jaaska Andres ütles, et kardokasaak olõ-i suur, a kardok om illos 
      
    Parhillatsõl aol om hulgal inemiisil, nigu mi perrengi, et ku kardokit potin valmis olõ-i, sis olõ-i midägi süvvä. Kardok lätt timahava häste kaubas, saak om kah hää, õnnõ likõ om mõnõl puul kurja tennü.

    «Seo aasta om väega hää saak, üts põld andsõ külh häste joba,» om Räpinä valla Linte külä Vahtra talo peremehel Narusbergi Amaril (42) hää miil. Pall’o tonnõ kardokit tä uma 20 hektäri kardokapõllu päält saa, mõista-i talomiis viil üteldä: «Võtmalda om viil osa.»

    Õnnõ tuu tege Amari meele hallõmbas, et kõiki kardokavirksit jovva es õigõl aol varrõmädänigu vasta pritsi. «Eks säält tulõ sis iks noid määnüisi kardokit kah,» tiid tä joba ette.

    A kardok lätt häste kaubas ja Vahtra talo peremiis arvas, et kardokanurm võisi täl viilgi suurõmb olla. Vahtra talo viit esi sorti kardokat müvväs Tarto, Tal’na, Põlva ja Räpinä Konsumin. «Kõgõ kallimba omma paki sisse pantu kardoka, pääliinan saa ma noidõ iist neli kruuni pluss käübe kilo päält,» seletäs Narusbergi Amar. «Vallalidsõ kardoka kilost saa nii kats puul-kolm kruuni pluss käübe. Eks seo hind kõigus kah tsipakõnõ.»

    Vana Võromaa põh’anuka, Rasina külä Metsanurga talo peremiis Veetsmanni Aare (49) püüd timahava poolõ uma 15 hektäri pääl kasuvast saagist siimnekardokas müvvä. «Sai ka sertifikaadi seo kotsilõ,» om tä rahul.

    Metsanurga talo kasvatas kattõ sorti kardokit: Sava ja Folva. Määnest hinda tä uma siimne- ja söögikardoka iist saama nakkas, Veetsmanni Aare viil ei tiiä.

    «Ma olõ-i viil sukugi naanu kardokat üles võtma, a pia nakka ja sis om nätä, ku pall’o salvõ saa,» kõnõl’ tä. Vihm om ka timä nurmi pääl kurja tennü: «Lumbikotussõ omma kõgõ nirutsõmba,» tiid Metsanurga talo peremiis.

    Antsla valla Oe külä Puka talo peremiis Muruoja Kalev (68) ja pernaanõ Mare (65) omma parhilla kardokavõtmisõga poolõ pääl.

    «No mi nurm om ka õnnõ kats hektärri suur,» kõnõl’ Kalev. «Innembi oll’ iks suurõmb, a no möi esiki kombaini är maaha, võtami katõkõistõ, tasaligult.»

    Pernaanõ Mare timahavast kardokasaaki väega es kitä. «Mineväle aastalõ jäi alla. Ja muidogi, eks seo likõ tege kah iks kurja – kolmasosa Milva sordist häädü joba mulla seen är,» oll’ tä kurb.

    Puka talo kardokit müvväs Antsla puutõn ja näil omma uma kimmä ostja. Talo saa kardokakilost hindäle neli kruuni.

    Ka Võro valla Tagakülä Pistimäe talo peremiis Jaaska Andres (47) arvas, et timahavanõ saak olõ-i suur, a tuu iist om kardok illos.

    Maan om täl viit esi sorti kardokat. «A ku viil kavva piässi sadama, sis lätt külh saak hukka,» pelgäs tä.

    Jaaska Andres om parhillatsõs kuus hektärri kardokat üles võtnu, 18 hektärri om viil võtta.

    Kilohinna kotsilõ märk tä, et keskmäne tulõ iks kolmõ krooni kanti.

    «Tuu muidoki olõnõs pall’o tuust kah, kohe müüt. Hulgiostja tahtva õnnõ kats kruuni kilost massa,» seletäs tä.


     
     
    Juhtkiri: Kitämi ummi inemiisi õigõl aol
     
    Õkvalt süäme tege lämmäs, ku halvu uudissidõ vaihõlõ trehväs ka mõni hää. Näütüses tuu, et Põlva küle alt Vanaküläst peri 16aastanõ nuurmiis opsõ poolõtõsõ aastaga lõõdsamängu nii häste är, et tedä peeti 10 000kroonidsõ lõõdsastipendiumi väärilidses.

    Et nii läts’, tuu iist kittüs ka Põlva muusikakooli inemiisile, kiä olli kimmä, et Ojasaarõ Toomas om taad stippi väärt ja saadi sändse taotlusõ Tarto kultuurkapitaalilõ är. Ku mi umal rahval om säänest kimmäst miilt ummi tegüsit inemiisi kittä ja tuust ka kavvõmbalõ teedä anda, sis ei jää tunnustusõ ja avvohinna tulõmada.

    Mi kandin om viil hulga väärt inemiisi, nii nuuri ku vanõmbit, kiä ajava tassakõistõ umma asja ja tegevä tuud häste. Suurõmb jago näist lää-i esi hinnäst kitmä ja preemiä saajas üles säädmä. Tuud tulõ iks tõisil tetä.

    Viil arva, et inemise väärt mõistmiisi, tegemiisi ja loomingut tulõsi hinnada õkvalt, kõrraga. Mu meelest om andsak kommõ rihti preemiä andminõ inemise mändsegi juubõli pääle. Preemiä piässi olõma iks tettü as’a, mitte sünnüpääväkingi iist.

    Harju Ülle, päätoimõndaja


     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!