Nummõr' 194
Märdikuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Leevätego om moodun
  • Uudissõ
     
  • Krabi külätiatri «Kepp ja külä» Rõugõn
  •  
  • Otsitas 2 koolilast Umma Pito vidämä
  •  
  • Uma Pido laulukoori uutva viil vahtsit lauljit üten lüümä
  • Elo
     
  • Tunnõtuisi inemiisi man märdisandin
  •  
  • Kanada võrokõnõ peränd’ Võro instituudilõ sirvilavva
  • Märgotus
     
  • Uma rõiva ilo
  •  
  • Praakli Kristiina: esihindä ja juuri iist ei päse kohegi
  • Ruitlase jutt
    Innembi
    Kirä
    Perämäne külg
     
    Leevätego om moodun
     
    Peedosaarõ Kaisa
        
     
     
    Kanepi kooli söögimaja juhataja Hallapi Aire (kulbiga) leevätegemist oppaman Esitettü leib kattõ taldrigu päält kipõlt 
        
    «Poodileib inämb es miildü – tull’ naada esi leibä tegemä,» selet’ Kanepi keriguopõtaja ja säitsme latsõ imä Laili Margit, kiä lei märdipäävä õdagu üten leevätegemise oppusõl Kanepin. Esi leevä tegemine om perämädsel aol terven Eestin muudu lännü ja muidoki om ka meil Võromaal huviliidsi hulga.

    Kanepi kooli söögitarrõ tull’ esi leibä tegemä umbõs katskümmend Kanepi valla pernaist. Kõrra essü tarrõ ka üts meesterahvas, a tuu kattõ sama kipõlt ku ilmugi.

    Leeväteo kõrraldaja, Kanepi valla seldsi naasõ anni pikä lavva päält maitsa mitmõsugumadsõst jahust tettüisi esi maiguga leeväpalakõisi. Mullõ miildü kõgõ rohkõmb kuivatuisi puuvilätükkega leib.

    Ütenkuun sai tettüs sibula-suidsuliha leib, miä õkvalt nahka panti, ku tuu ahost vällä tull’. Leevätegemise mano käve nii kõva jutt ja ts’aagataminõ, et es mõista inämb, kelle poolõ kaia ja kedä kullõlda. A arvo saia: kõik, kiä olli joba esi pruuvnu koton leibä tetä, tahtsõ umast kogõmusõst kõnõlda.

    Laili Margit selet’, et timä märgot’ inne peris mitu aastat tuu as’a pääle, inne ku leeväteo ette võtt’. Puuljuhusligult trehväs’ näppu leevätegemise oppus ja nii taa läts’.

    Leevätegemise man om kõgõ tähtsämb asi juurõtus. Margit sai Internetist juurõtusõ tegemise oppusõ ja tekk’ tuu perrä. No tuust tettüt leibä ei saa timä jutu perrä tuuga sukugi kõrvuisi panda, määnest tä parhilla joba mõist tetä. «Pere süü esitettüt leibä väega hää meelega, paar kõrda om mu viieaastanõ tirts käsknü, et veemi latsiaida kah seod leibä!» naard’ Margit.

    Leevätegemise üts päämine oppaja Hallapi Aire sai uma edimädse juurõtusõ tiidmiisiga leevätegijide käest. «Kävemi Tarton põllumajandusmuusõumin, sääl trehväs’ olõma leevätegemise päiv,» selet’ Aire, kiä om ammõdi poolõst kooli söögimaja juhataja. «Lahkõ naasõ olli kõrraga nõun andma juurõtust kodo kah.»

    Kanepi leevätegemise oppusõl jagi Aire joba esi tõisilõ juurõtust kodo üten võtmisõs.

    Leevätegemise oppus oll’ ka riidi Väimälän seminäril Uma Mekk. Leplandi Ivi leeväoppusõ kotussõ saiva kipõlt täüs. Uma Meki vidäjä Tamra Ave ütel’, et huviliidsi om nii hulga, et keväjä plaanitas tetä viil üts leevätegemise oppus.

    Tuud, et leevätegemine moodun om, pruukva joba är ka kaupmehe: Võro Maksimarketin om eräle lett reklaamiga, et sääl pääl om kõik, midä leevä tegemises vaia. «Leevätegemise jaos tarvilinõ kraam om muido poodin väega lajan. Pannimi kõik ütte kokko, et leevätegijil olõsi keremb kraami kätte saia ja ku inemine olõ-i inne leibä tennü, sis om kõrraga nätä, midä vaia lätt,» selet’ asja Võro tarvitajidõ ütistüse kaubandusjuht Karu Taavi.


     
    Juhtkiri: Tsiagripist ja märdisandõst
     
    Eestin om kah no tsiagripi-pelgüs valla lännü. Joba kirotõdas, et «Näomaski kandmine on kujunemas trendiks». No tulõ taivas appi, nigu pääministriherräle miildüs üteldä.

    Taa tsiagripi-jutuga om ullis mint. Nuu, kiä pall’o pelgäse, jääseki kergembähe haigõs. Nii-üteldä mõtlõsõ hindäle haigusõ külge.

    Nigu tulõ vällä märdisantõ jutust (lugu Uma Lehe kolmanda küle pääl), sis pelksi mõnõ eski märdisantõ sisse laskõ, arvada tsia-muudu maskõ peräst, nigu märdisandi esi perän nall’a tei.

    Mi Võromaa olõ-i õnnõs viil suurliin, kon määnegi hirmsa haigus või sullõ tõsõ inemise külest inne külge karada, ku sa uma suurõ maja trepist alla jõvvat kõndi vai liftiga sõita.

    Hää Võromaa inemise, sööge kurõmarju ja sibulit, roitkõ veidemb ilma pite ja ärke tekke ullõst juttõst vällägi! Minke parõmb mõtsa ala suusatama, ku veidikesegi lummõ pidä, vai jalutagõ niisama ja nuhutagõ mõtsa hõngo. Sõs võit luuta, et tervüs om nii kimmäs, et egäsugumadsõ pisiläse tuud maaha ei murra.


    Harju Ülle, päätoimõndaja

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!