Nummõr' 199
Radokuu 9. päiv 2010
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Savvusann ilmaperändis!
  • Uudissõ
     
  • Uma Pido värsivõistlus
  •  
  • Kunnakoori Umma Pitto!
  •  
  • Põlva ja Tarto maakunnan naatas vanno asjo kirja pandma
  • Elo
     
  • Kost hää võro keele mõistminõ tulõ – iks kotost!
  •  
  • «Lemmik-poliitikus saa tuu, kiä masu är vii!»
  •  
  • 100 aastakka Taiva-Robi sünnüst
  •  
  • Ku joba sugupuud uurma nakkat, saa-i inämb pidämä
  • Märgotus
     
  • Kaplinski Jaan: ma olõ eloaig olnu piire pääl
  •  
  • Minkas meile piksepühä
  • Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Savvusann ilmaperändis!
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
      
    Et Võromaa (Lõuna-Eesti) savvusann UNESCO maailmaperändi nimekirja saia, toolõ saa üten avita egä inemine, kiä tiid savvusannast ja vana Võromaa sannakombist.

    «Päält vällähõikamist, et savvusann tulõssi saia kultuuriperändihe, om mullõ pall’o kõlistõt, pakutas rahha, küstäs, kuis saanu avita,» om as’a vällämärkjä, turismikõrraldaja Veeroja Eda rõõmsa.

    Savvusanna säänest tunnustamist tugõva katõ käega ka vana Võromaa juhi. «Kõva sõna! Suidsusann om hää asi!» kitt Võromaa umavalitsuisi liidu juht Tõntsu Tiit.

    «Tuu om üts asi, mis meil om tõistmuudu ja tuud võinu ilmarahvalõ näüdädä,» ütel’ Põlva maavanõmb Sibula Priit, kiä ost’ ilda aigu hindälegi savvusannakõsõ. Tuu uut eterniidi ja lumõ all keväjät, ku saa naada sanna kokko pandma. «Ma arva tuust mõttõst õnnõ hääd!» ütel’ Võro maakunna kultuurijuht Laursoni Piitre, kinkal om savvusannan käümise kommõ meelen kaonu äiä-ämmä mant.

    «Kõik uma latsõpõlvõ olõ savvusannan käünü, viimäte käve paari nädäli iist Võromaa kutsõhariduskeskusõn,» om savvusannasõbõr ka Võro maavanõmb Tuliku Ülo. «Sääl sannan suidsutõdi inne lihha kah – üts tudõng oll’ tennü uma kursusõtüü liha suidsutamisõst. Papa ütel’ iks, et päält lihasuidsutamist omgi tuu kõgõ parõmb sann!»

    «Tark mõtõ!» arvas savvusanna kultuuriperändis kuulutamisõst ka Põlva liinapää Tammõ Tarmo, kink maakoton om külh savvusann ümbre ehitet, a mälehtüse kodotsõst savvusannan käümisest ja lihasuidsutamisõst omma iks elävä.

    Et võrokõsõ savvusanna nii tähtsäs pidävä ja mõtõ kultuuriperändi nimekirja viimisest nii lämmäle vasta om võetu, sis tulõ pia kokko savvusanna-nõvvokoda. Kokko saava savvusanna-huvilidsõ, ütitselt pandas paika plaan, midä tulõ är tetä, et savvusann kultuuriperändi nimekirja saasi.

    A ettevõtmist saava tukõ kõik võrokõsõ, kiä savvusannast luku pidävä: naatas kokko korjama teedüst sannu kotsilõ ja kirja pandma Võromaa sannakombit. Tuu man om tähtsä, et kor’atas võrokeelist teedüst ja perimüst. Taalõ ettevõtmisõlõ pand ola ala ka Uma Leht: korjami kokko teedüst kõgõ savvusannaga köüdetü kotsilõ. Huvitavamba kirotusõ panõmi ka lehte.

    Mille savvusann võrokõisilõ tähtsä om

    «Kaitsmist vai väärtüstämist ei olõki nii väega vaia sannalõ ku ehitisele, a rohkõmb toolõ kombõlõ,» seletäs Veeroja Eda. «Kõgõ väärtüslikumb om vast tuu, et savvusanna kütmine ja pruukminõ sund inemisel hindä jaos ao maaha võtma. Piät uma meele maaha rahustama, selle et sanna piät minemä rahulidsõlt ja puhtidõ mõttidõga. Inemise lõpõtasi poliitikide vandmisõ ja halvu äripaariliidsi takankõnõlõmisõ. Sann om sääne rahu ja vaikusõ, hindäga olõmisõ ja hingelidse puhtusõ pidämise kotus.»

    Võromaal om alalõ hulk esieräliidsi sannakombit. Noidõ tiidjä nakkasõ tassakõistõ är kaoma. Näide tiidmise tulõssi kipõstõ kokko korada. A mitte õnnõ maailma kultuuriperändi nimekirä jaos, a ka mi latsi ja latsõlatsi jaos.


    Ku tiiät savvusannast kõnõlda, sis kirota vai anna teedä!

    Uma Leht avitas savvusanna maailmaperändihe viimisele üten tuuga, et kuts kõiki võrokõisi, kiä tuud mõtõt tugõva ja midägi savvusannast tiidvä, ummist tiidmiisist teedä andma.

    Kirotagõ võro keelen tuust, kuimuudu savvusann ti jaos tähtsä om, kuis ja kuna ti perren sanna om kütetü, midä sannan om kõnõldu ja mändsit sõnnu üteldü, kuis sannan om oltu ja midä sääl viil päält mõskmisõ om tettü (näütüses tohtõrdõdu).

    Ku ti olõ-i kirotaja inemine, a tuu iist hää kõnõlõja, sis andkõ teedä uma nimi, aadrõss ja telehvoninummõr. Pia vali savvusanna-nõvvokoda vällä inemise, kiä nakkas kokko korjama teedüst savvusanna kotsilõ, timä pand ti jutu kirja.

    Jutu savvusannast vai kõnõlõja andmõ saatkõ Umale Lehele 23. radokuu pääväs (23.02.2010) info@umaleht.ee vai Uma Leht, Tarto 48, 65609 Võro liin. Kimmäle kirotagõ mano uma nimi, aadrõss ja telehvoninummõr. Huvitavambist kirotuisist pand Uma Lehe toimõndus kokko eräleheküle.

    Parõmba kirotaja saava avvohinna.



     
    Kuis savvusannan lihha suidsuta, tuu kotsilõ tiid egä suidsutaja tsipakõnõ esimuudu tarkuisi.
    Neo tarkusõ omma üts tsillokõnõ jago maailma kultuuriperändist
     
     
    Juhtkiri:Mi uma sann
     
    Saa-i joht tuud üteldä, et savvusann om õnnõ võrokõisi uma – noid om terven Lõuna-Eestin peris hulga alalõ ja Soomõn lövvüs kah – a iks om savvusann üten ummi sannakombidõga tuu peris mi uma ja hää asi.

    Umma ja hääd hoitas ja otsitas parhilla terven ilman. Tuu aig om ümbre, ku inemine tundsõ mõnnu tuust, ku sai Austraalia aborigeene külä vai Võromaa savvusanna buldoosõriga kokko tougada. Aastakümnide tagunõ uhkõldaminõ, et inemine om luudusõ kunning, kiä tüküs edesi ilmaruumi kuningus, aja parhilla muhelõma.

    Parhilla tund inemine tõistõ. Ilm mi ümbre saa nii kipõstõ tõsõs, et rassõ om tuun kirivüsen esihindäs jäiä. A ku riputat saina pääle vanavanaesä pildi vai ütlet savvusannan rituaalsõ sõna: «aituma sannakütjäle, aituma vihahaudjalõ, aituma viituujalõ!», saat uman hingen tasakaalu tagasi.

    Uma Leht tugõ tuud mõtõt, et mi savvusann ummi kombidõga saasi UNESCO kultuuriperändi väärikahe nimekirja. Mille es võinu anda ka tõisilõ teedä, et meil midägi nii esierälist viil alalõ om. A innekõkkõ om savvusanna ja savvusannan käümise kombit vaia iks meile hindäle.

    Niisama om vaia hoita tuud edevanõmbidõ perändüst mi latsi ja latsõlatsi jaos. Kõgõ parõmbahe saa tuud tetä nii, et võtat iks latsõ sanna üten. Sis nägevä nä esi, midä sääl tetäs ja kõnõldas. Ku suurõs saava, näütäse edesi umilõ latsilõ ja latsõlatsilõ.

    Harju Ülle, päätoimõndaja


     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!