Nummõr' 63
Märdikuu 9. päiv 2004
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Susi lambakarjan!
  •  
  • Kodolugu kaasi vaihõl
  •  
  • Maalõ tulõ ravvalda aig
  •  
  • Seokõrd sis Poola nimi?!
  • Elo
     
  • Märdisandele uss' vallalõ!
  •  
  • Tsuugõ mõistõtas viil tetä
  •  
  • Muudsa as'a vannu rõivakirju perrä
  • Märgotus
     
  • Browni Kara: Võromaa koolin om tähtsä kõik' kaugõ ja võõras
  •  
  • Suurõ perre elost
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Susi lambakarjan!
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    «Susi om hindäle uma 30 killu lihha kõrraga sisse käändnü!» imeht' laulu- ja talumiis' Pulga Jaan Antsla takast Oe küläst, ku löüdse minevä tõsõpäävä uma nurmõ päält tuu vähädse, miä oll' timä lambast perrä jäänü.

    «Uskmalda lugu, kohe taa liha kõik' mahus!» imehtäs soe perätüt issu ka Antsla jahiseldsi esimiis' Otsa Margus. Soe ja lamba võitlusõst jäi maaha lamba luukere, mõnõ villatuusti ja tsipakõnõ nahka. Es'ki kõrvanumbrõ oll' vana soemüdsäk kinni pistnü!
       
     Otsa Margus ütles, et susi om Antsla ümbre kurja tennü suvi läbi, murdnu lambapidäjil kokku uma kümme lammast. «Seo piät olõma ütsik susi, tä murd üte lamba, siit' tuud kolm-neli päivä ja sis tulõ jäl,» seletäs Otsa Margus. «Imäne susi poigõga olõs kõrraga puul' karja võtnu.»

    «Tuud piät soe kittüses ütlemä, et tä võtt' säändse vana lamba, kellest olõssi tahtnu nigunii valla saia,» löüd Pulga Jaan. «A soe omma iks ülbes lännü, vas't omma lehest lugõnu, et euruliit näid kaits!»
    Pulga Jaan imehtäs, kuis susi joudsõ 30 killu lambalihha üte üüga är süvvä: vanast valgõst lambast jäivä perrä õnnõ pall'as jüredü luukere ja tsipakõnõ nahka. 
    Jaan märke Margussõga üten, kas minnä sutt mõtsa ots'ma. «Halva haisu perrä olõs tuu vas't üles kah löüdnü, mõtlõ esi, 30 killu lihha om jo perädü rassõ siiti!» muheles Jaan.
     
    «Ku lumi maaha tulõ, võtami tuu soe kirbulõ!» lupa Otsa Margus. Sutt või laskõ vahtsõst aastast. No ku taa kimmäs susi väega ülbes är lätt, tulõ keskkunna-ammõtist timä laskmisõs eräkõrralinõ luba küssü.

    Pulga Jaani lambakarjan käve susi viimäte 21 aastakka tagasi, ku imäne susi vähend' 16-päälidse lambakarja poolõ pääle – opas' poigõ vällä. «A perräjäänü lamba naksi väega kõvva poigima ja varsti olli kõik' kotussõ lambit täüs,» kõnõlõs Jaan. «Ma olõ kõgõ arvanu, et lamba poigimisõlõ mõos hirm häste!»

    Lisas lambalõ om Jaanil seo süküs kaoma lännü ka neli põrst, millen tä kah sutt süüdistäs. Mõni päiv inne lambamurdmist saiva otsa viis' kanna. «Nuu võtt' vas't tuhkru, a mul elli suvi läbi maja takan repän kah,» seletäs Jaan, «läts' peris ülbes är, murdsõ kannu, sittõ tarõ ussõ ette!»

    Repän' sai aga peräkõrd uma palga: läts' pini söögikausist süümä ja pini murd' vana kavval'pää är.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Ilda ja varra
     
    Inne märdipäivä om aolehtin iks opat, et latsõ, opkõ no mõni õigõ märdilaul selges, inne ku sant'ma lääti. A lats' märk' iks, et küll ma tulõvas aastas opi, täämbä inämb ei jovva Internetist laulu otsi ja päähä oppi. Hää viil tuugi, ku sant'misõ himo tulõ õigõl pääväl, mitte märdipäävä õdagu.

    Sakõstõ om nii, et mõnt asja andas teedä liiga varra ja mõnt liiga ilda. Ku märdipäävä kombist kõnõldas koolin märdipäävä, om tuust santi-minejäle veidü kassu. Ku silt' telehvoninumbrõga, kohe saat kõlista, ku suur'tii om nilbõs lännü, sais maakunna piiri pääl, sõs olt tuust tõõnäolidsõlt jo müüdä sõitnu, inne ku aro saat, et tii pääle om ijä tulnu ja pidänü soolaauto kutsma. A kiä tuu jõudki kõiki noid kõnnit är vastada, midä paraja kotusõ pääle pant telefoninumbrõ pääle võtma naatasi!

    Susi tulõ karja iks inämbäste liiga varra. Nahvta saa otsa liiga varra. Ku sul om parhilla vannarauda müvvä, sõs saa su jaos ravvamaak maamuna päält otsa õkva õigõl aol. A jälleki või trehvädä, et varas tulõ liiga varra.

    Võromaa kodoluust võissi arvada, et tuu sai raamadukaasi vaihõlõ tsipakõnõ ilda. Ammu joba olnu säänest raamatut koolin vaia. Seoniaoni pidi kuul'meistre esi maru pall'o matõrjaali kokko ots'ma, ku tä taht' latsilõ näide kodopaigast ilostõ kõnõlda. Nüüd saa võtta raamadu, võro keelen külh, a tuu iist süämega tettü. Om, midä lukõ ja latsilõ kõnõlda. Latsõ esi lugõva viil virgõmbaltki. Oppaja käve koolin liiga varra, sõs olõ-õs viil võro keele tunnõ.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kui märdipäävä järv vallalõ,sis jüripäävä kah!

    Vanarahvas


     
       
     Uma Lehe sõbõr!