Nummõr' 187
Põimukuu 11. päiv 2009
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Suvõülikuul and’ kimmüst
  • Uudissõ
     
  • Võro kiil and’ Hauka laada pääl ärile vunki mano
  •  
  • Tuksam laulsõ Pokumaal
  •  
  • Karulan palotõdi sõõrdu
  •  
  • Võistlusõ «Mino Võromaa 22» kõgõ parõmba kirotaja
  • Elo
     
  • Lustligu perimüsmuusigu Võrol
  •  
  • Midä hingega tiit, tuu lätt iks kõrda kah
  •  
  • Piaaigu patendiga joogikarman
  •  
  • Vana Harjumaa silt tii veeren
  • Märgotus
     
  • Kaalepi Ain: olkõ rahul, et meil uma riik om!
  • Ruitlasõ jutt
    Kagahii
    Perämine külg
     
    Suvõülikuul and’ kimmüst
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
          
     
     
     
    Orava kant om rikas kultuuriluu poolõst: kirämehe Karl Ast-Rumori sünnüpaik Pääväkeste külän 21. Kaika suvõülikooli rektor Klaasi Urmas jääs vahtsõ rektori kaalaketi hoitjas aastas aos ja tä lupa tuu ka presidendi vastavõtulõ kaala panda, ku tedä sinnä kutsutas Kama Kaido (kural) aja juttu sõamehe Kunnasõ Leoga 
          
    «Hää kimmäs tunnõ om seen, ku lää jäl riigikogotüüd edesi tegemä ja pääliinan mi kandi asja ajama,» ütel’ timahavadsõ Kaika suvõülikooli rektor Klaasi Urmas minevä pühäpäävä Oravil. Kolmõst ülikoolipääväst pand’ ka timä vahtsit tarkuisi kõrva taadõ.
     
        
     
     
    Koolioppaja Raudsepä Milvi ja Glaseri Maaja tutvustasõ umma küllä läbi nal’a Orava kodo-uurja Lübecki Helve näütäs paloka muudu haina, midä timä vanaimä «oopiumihainas» kutsõ 
        
    Oravilt peri suvõülikooli kõrraldaja and’ nii rektorilõ ku «tudõngilõ» joba suvõülikooli alostusõs hää tujo, ku katõ külämuti kujo võtnu koolioppaja läbi nal’a umma külä-, vallavalitsusõ- ja koolirahvast tutvas teivä.

    Koolipingin istsõ ja kullõl’ ka vallavanõmb Plakso Ülo. «Päält seod ettevõtmist olõ kimmäs, et Orava inemise sutva säänest suurt ettevõtmist kõrralda ja võisi tuud tõnõkõrdki tetä,» kitt’ vallavanõmb. Kolm keele-kultuurpäivä anni vallavanõmbalõ kimmä tundõ, et Orava kant om tävveline vana Võromaa ja ei käü kuigi kokko Setomaaga, nigu vaihepääl om tuud püvvet kokko panda.

    Hulga perrämärkmist väärt mõttit ütel’ vällä Orava kandist Kliima küläst peri sõamiis Kunnasõ Leo. Kunnas kõnõl’ tuust, miä juhtu Oravil Vabahussõa ja tõsõ ilmasõa aigu.

    Tä põhjõnd’ Orava kandi inemiisi saatusõ perrä ka väega kimmäle är, mille oll’ võlss president Pätsi otsus Eesti vindläisile är anda. «Ku riik jätt inemise ütsindä, sis piät inemine ütsidä uma otsussõ tegemä ja pall’o inemise omma ütsindä nõrga,» kõnõl’ Kunnas. «Inemise, kes elli ütstõsõ kõrval külän, aeti ütstõsõ vasta. Mitmõ Vabahussõa-mehe lätsi kah hävituspataljonni. Ku es olnu ilma püssäpaugulda allaandmist, ei olõs kunagi juhtunu sändsit asjo.»

    Kunnasõ Leo ütel’ ka tuud, et egäl kandil võissi olla sääne raamat nigu om Orava mehe Loosaarõ Evaldi «Eesti mehe lugu» – sääl om täpsele kirän, kiä määne inemine oll’ ja midä perämädse sõa aigu är tekk’.

    Tarto-Petseri raudtii ehitämisest kõnõl’ Varbusõ suurõtiimuusõumi juht Rääski Mairo. Tarto-Petseri raudtii avit’ 1930. aastil seo kandi ello kõvva ja kipõstõ edesi: Veriorast sai pia üleüü suur alõvik, talokraami hind nõssi Põlvan Tarto hinduga sama pulga pääle.

    Nätä sai ka pilte ilosist kunstiperätsist raudtiisildust, miä kah’os kõik 1941. aastagal sõa aigu õhku lasti.

    Pall’o paikligu inemise tiidvä paroniherrä Lipharti pedäjät Orava lähkül nurmõ pääl, a määne tuu Gotthard von Liphart vällä näkk’, kiä taa pedäjä otsa mõtsaeläjide pasmisõ onni ehit’ ja Orava mõtsun jahti pidi, tuud saadi teedä aoluulasõ Rosenbergi Tiidu käest. Rosenberg kõnõl’ Liphartõ sugupuust tuust aost pääle, ku nuu herrä Saksamaalt mi maalõ jõudsõ ja hindäle valduisi kokko ostma naksi.

    Suvõülikoolin oll’ arotamist ka tuu ümbre, midä tetä, et latsil es olnu nii suurt ärminegi-kibõlust ja olnu usku uma kodokotussõ sisse. Üts kimmäs võti tollõs om uma keele ja kultuuri tundminõ.

    Saman omma õnnõ poolõ vana Võromaa kooli naanu latsilõ võro kiilt oppama. Mõnõl puul om põhjussõs õnnõ koolidirektri vastalinõ olõminõ.

    «Valla ja latsõvanõmba pidänü iks kaema, kas direktris om saanu iks õigõ inemine,» arvas’ Klaasi Urmas. «Näütüses Oravilt mitte kavvõn kõnõl’ üts koolidirektri keväjä kooli lõpupidol latsilõ, et minke är siist, nii kavvõlõ ku saa, parõmba elo pääle.»

    Koolidirektri pidänü olõma hoobis sändse ilmakaemisõga inemine, kiä andnu latsilõ kimmüst mano, et näide kodo om illos, esierälidse keele ja kultuuriga väärt paik elämises.


     
     
    Juhtkiri: Suvõülikooli vägi
     
    Minevä nädälivahetusõ joba 21. aastat peetü võrokõisi suur suvinõ kokkosaaminõ, Kaika suvõülikuul, om üts esieräline ettevõtminõ.

    Suvõülikuul rändäs vanna Võromaad piten, om egä suvi vahtsõn paigan. Nigu ütel’ ka timahavanõ rektor Klaasi Urmas, om sääne rändämine hää terve mi kultuurikandi tundmaopmisõs: suvõülikuul om kotus, kon kraadiga professori ja paigapäälidse «eloülikooli professori» saava ütstõsõ tiidmiisi pruuki tuus, et vana Võromaa rikast kultuuriperändit ka laembalõ rahvalõ tutvambas tetä.

    Ka tuust om õnnõ hääd olnu, et joba mitmõndat aastat kõrraldasõ suvõülikuuli paigapäälidse inemise, mitte õnnõ Võro selts vai instituut.

    Oravil istsõ ja kullõl’ uma kodokandi aoluu ettekandit hulga küläinemiisi. Hoolõga ette valmistõdu kõnõlõmisõ Orava kandi aoluust ja inemiisi saatusõst olli ka külärahvalõ huvitava kullõlda.

    Suvõülikuul om kotus, kon ka külämiis saa vällä üteldä, kuimuudu ja mändsit asjo tulõ timä meelest tetä, et uma kiil ja kultuur är ei häösi. Nigu seokõrd saistas’ üts pikä habõnaga vanamiis pistü ja selet’ lihtsähe är, kuimuudu asi tüütäs: ku kõva larmiga püvvät tsika aiamulgust läbi aia, sis tä ruigas ja lää-i mulku mändsegi väega. A ku mulgu iin söögipangiga meelütät, sis lätt kõrraga ja hää meelega. Ja tõsõl puul mulku näge esi, et õkvalt sinnä tä minnä tahtsõgi...


    Harju Ülle, päätoimõndaja

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!