Nummõr' 188
Põimukuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Perimüslaagri Kaika Laine häie suuvõga
  • Uudissõ
     
  • Kanni suguselts käve uma edeesä kannu pääl
  •  
  • Torm tekk’ kurja
  •  
  • Võrokiilne tiimassin oll’ väega popp
  • Elo
     
  • Maakivioppus ökofestivalil
  •  
  • Noorõ tandsõva hinnäst Jõksi järve veeren maalõ
  •  
  • Kolm kuldaväärt kodopaigaraamatut
  •  
  • Üts küsümüs
  • Märgotus
     
  • Liivati Lola: taha tulla õnnõ Võromaalõ, ei muialõ!
  •  
  • Giiditüü ja kodouurminõ and pall’o hääd väke
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
    Kira
     
    Noorõ tandsõva hinnäst Jõksi järve veeren maalõ
     
    Peedosaarõ Kaisa
      
     
    Noorõ pinguti kõvva, et maainemiisi elo tandsun iks ehtsäle vällä paistnu 
      
    Joba kolmandat kõrda tekk’ tandsujuht Laine Andre (26) ummi tandsunuuriga Jõksi järve veeren suvõlaagri, miä lõppi suurõ etendüsega «Nädälis maalõ». Nuuri es hirmuda eski masu: laagri sai toimõ ilma raha-abilda.

    Etendüs oll’ 14. põimukuu pääväl. «Edimäne aasta oll’ meil etendüs hirmõst, Ehala Olavi muusika pääle. Nii tull’gi mõtõ, et seo aasta teemi nal’amängu. Nimi ja sisu «Nädälis maalõ» tull’gi seost maalähküdsest kotussõst, kos laagrit piämi,» kõnõl’ Laine Andre.

    Üts käsikirä vällämõtlõja ja kirjapandja Roobi Liina (21), kiä parhilla eläs Tarton, kõnõl’ näütemängust nii: «Jutt käü tuu ümbre, kuis ma, perretütär, olõ liina eläma lännü ni suvõs märgi minnä kodokanti suvitama. Võta sis mõnõ sõbra kah üten. Nuu mõtlõsõ, et saava terve nädäli õnnõ päivä võtta ja puhada. A suur om näide hiitümine ja hädä, ku näid iks tüüle kah pandas!»

    Kilesann ja mõnõ pingi sattõ kokko

    Pääle näütlejide oll’ etendüsen ka hulga tandsjit. «Naa omma kõik Andre tandsulatsõ – Kagu Kabujalakõsõ, Siisikese, Põlva ja Kanepi tandsurühmist kokko pant grupp,» kõnõl’ Limbaku Erki (16). A egä sis õnnõ tandsja es karglõ sääl. Iks mitu tandsu oll’, kon kõik lava pääl olõja hinnäst liiguti.

    Nigu egä inimene joba unõ päält tiid, om parhilla Eestimaal masu. «Ka mi teimi sis seo aasta masulaagri,» naard’ Andre esi. «Seo aasta es saa koskilt tukõ. Ma olõ-i elo seen viil laagrit ilma rahalda kõrraldanu. A toimõ tullimi: rekvisiidi otsõ vällä latsõ vai sis teimi esi,» oll’ Andre uhkõ. Laagrin olnu latsõ pidi õnnõ söögi iist masma.

    Laagrin olõjilõ tan miildü. «Ku õnnõ vihma es sadanu:taast om joba parhillatsõs väega viländ,» kõnõl’ Jaaska Iiris (17), kiä eläs Viimsin.

    Küsse, kas näil laagrin nall’a kah sai. «Kõikaig juhtu midägi põnõvat. Ollimi jo iks nal’aetendüse-laagrin,» ütel’ iistvõtja Andre. Päält pikkä märkmist kõnõldi mullõ, kuis edimäne päiv taheti ehitä kilesanna. Tuu tüü võtt’ hindä pääle üts poiskõnõ. Ku tõõsõ kõik söömäst tagasi sai ja joba kässi kokko plaksuti, et vau, kilesann om valmis, sattõ kõik taa asi kokko.

    Ja viil üts lugu kõikaig vällän olõvidõ pinkega: «Istsõva pingi pääl kolm inemist ja ma lätsi viil mano. Nii ku ma tukõ jõudsõ, käve suur räkin ja pink oll’ keskelt poolõs,» naard’ Liina. Antslast olli päältkaeja peräle tulnu päiv inne. «Aeti päävä segi ja tulti. Ollimi sis söögilavvan ja kõlistõdas, et mille kedägi olõ-i. Täüsprogrammi nä es saa, õnnõ tandsu saiva,» jutusti Iiris ja Erki.

    Tülütsemist es olõ

    Laagrin sündünüt etendüst inämb ei mängitä, taa oll’ ütekõrdnõ asi. «Siin om pall’o improviseeritüt ja tuuperäst olõ-i tõist kõrda tetä mõtõt,» arvas’ Andre paar tunni inne edimäst ja perämäst etendüst.

    Andre kitt’ latsi egäte: «Tandsu saadi selges katõ päävaga, tülütsemist ja nurisõmist es olõ,» kõnõl’ tä laagri perämädsel pääväl.

    Lõpõtusõs ütli Erki, Iiris ja Liina nigu ütest suust naaruga: «Ega parhilla väsümist ei olõki. Ku kodo läämi, sis saami magama. A siin olõmi kipõ ni elävä – teemi kõik nigu pallõldas.»

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!