Nummõr' 63
Märdikuu 9. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Susi lambakarjan!
  •  
  • Kodolugu kaasi vaihõl
  •  
  • Maalõ tulõ ravvalda aig
  •  
  • Seokõrd sis Poola nimi?!
  • Elo
     
  • Märdisandele uss' vallalõ!
  •  
  • Tsuugõ mõistõtas viil tetä
  •  
  • Muudsa as'a vannu rõivakirju perrä
  • Märgotus
     
  • Browni Kara: Võromaa koolin om tähtsä kõik' kaugõ ja võõras
  •  
  • Suurõ perre elost
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Märdisandele uss' vallalõ!
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
       
     Käüge õkvalt viil poodin är, ku saati, ja ostkõ kompvegi valmis – õdagu võiva tulla ti ussõ taadõ märdisandi ja ku nä rahvalaulõ mõistva, tekke näile kimmähe uss' vallalõ!

    Uma Leht uurõ Võromaa tunnõtuimpi inemiisi käest, kas nimä märdisantõ uutva ja kas omma ka esi sant'man käünü. Tulõ vällä, et mi kandi inemiisil om vana rahvakombõga väega hää ja lämmi köütümine.

    «Kommi ja küpsisse uutva!» lupa
    Ku märdisandi mõistva rahvalaulõ, sis tulõssi näile külh kompvekke ja ubinit korvi panda. Põlva liinapää Tammõ Tarmo, kiä võtt egä aasta lahkõlt kõik' märdisandi vasta. «Egä kõrd käü mitu punti märdisantõ. Abikaasa om oppaja, latsõ tulõva tedä kaema ja mõni iks liinapääd kah!» muheles tä.
     
    Tammõ Tarmol om meelen, et ku tä viil maal esäkoton elli ja koolilats' oll', käve tä ka esi väega pall'o märdisandin. «Nüüd ei olõ inämb käünü, a annas jummal', et taa hää kommõ iks edesi elässi!» luut tä.

    Ka Rõugõ vallavanõmb Kõva Kalvi om kompvegi valmis pandnu. Timä man omma sandi egä aasta käünü. «Meil käüdäs pall'o märdisandin: vahel om Viitenä küläselts' valla bussiga terve valla läbi käünü, Sännä rahvas käü kah üten pundin,» kõnõlõs tä. «Esi olõ alati kadrisandin käünü ja timahava lähä kah!»

    «Mäletä, et 25 aastakka tagasi oll' iks tarõ tralli täüs, märdisandi tulli õnnõ jagama ja midägi suuv'ma, põrõhõlla jääs taa asi hälloviini varjo ja oldas inämb saagi pääl väläh,» kõnõlõs Räpinä kultuurimaja päälik Mäesaarõ Piia, kiä esi käve üten latsiga sant'man kolm aastakka tagasi.

    «A viimäte võtagi ette ja lähä iks sant'ma!» tulõ Piialõ sant'misõ himo pääle. Tuuperäst kah, et märdisandi laulva ussõ takan inämbüisi «Põdramaia», rahvalaulõ tiid mõni ütsik punt' ja taad asja pidänü muutma.

    «Käve märdisandih väega ammu, ku viil lats' olli,» kõnõlõs Põlva rahvuskultuurijuht' Põvvati Helje. «Sis nigu latsõ iks, juussõmi pundih ja pall'o märdikombit es tiiä. Nüüd, ku rohkõmb tiiät, olõs as'al tõnõ mekk' man.»

    Märdisantõlõ tege tä ussõ iks kõgõ vallalõ. «Kommõ ja ubinit annami,» ütles tä. «Ega latsõ väega naid kombit ei tiiä, a mi kõnõlõmi näidega, küsümi, et kuis lätt jne.»

    «Esi ei olõ mitu aastat sant'man käünü,» kõnõlõs Kanepi kultuurimaja juhataja Rammuli Meeli. «A või-olla lähä kunagi viil, mu meelest om seo väega torõ kommõ.» Tä ütles, et Kanepi kandi latsõ omma kõva märdi- ja kadrijuuskja. Et koolin ja latsiaian opatas peris pall'o kombit, sis omma laulu ja ütlemise iks teedä. Meeli ütles, et timäle oll' väega miildüv üllätüs, ku kolisi perrega kats' aastakka tagasi vahtsõlõ maia ja vahtsõ naabri ülläti õkvalt tuuga, et tulli märdisanti.

    «Ku maal ellimi, sis kävve meil Navi külän külh egä märdipäävä aigu mitmõ latsõ läbi,» ütles Võro Kandlõ kultuurimaja päälik Kelbä Heiki. «Andsõmi iks kommõ, ubinit ja rahha kah. A põrõhõlla liinan valvas mu liinamaia väega kuri pini ja taa om vas't sandi är hirmutanu.»

    Siski märk' Kelbä Heiki, et võisi täämbä õdagu pini kinni panda ja santõ uuta. «Mul om väega hää miil', et mi kandin om seo kommõ iks viil alalõ, umal aol sai esi sant'man käütüs ja hindä latsi saadi kah iks egäkõrd vällä, ku nä vähämbä olli,» kõnõlõs tä.

    «Mul omma kõik' aig kompvegi koton valmis!» kinnütäs Võro liinavolikogo esimiis' Antoni Tõnu. «Ku ma varramba Võrukivin suurõn kortõr'majan elli, sis kävve iks egä kõrd märdisandi, põrõhõlla looda-i väega.»

    Antoni Tõnu löüd, et viil viis'-kuus' aastakka tagasi käve märdiõdagu iks kolm-neli gruppi santõ ja kavaga olli kah latsõ vaiva nännü. «Mõnusa esinemise olli ja häid mõistatuisi küsse,» meenutas tä.

    Tä löüd, et märdipäävä kombõ omma väega vahva. «Ma olõ esi kah maalt peri, Haanist õkvalt Munamäe alt ja mu latsõpõlvõn oll' sääl sanditamisõn iks väega kõva tasõ,» ütles tä. «Pillimiis' oll' üten, terve külä käüti läbi. Perän kor'ati saak' kokko ja peeti sandipito. Saadu raha iist ostõti lavva pääle süüki ja napsu. Ma esi käve kah pall'o sant'man, olli väikest viisi pillimiis' kah.»
     
    Sant'mine või ka ohtlik olla
     
    A vahtsõ ilma aigu või märdisandin käümine ka ohtlik olla. Minevaasta juhtu Võro liinan sääne lugu, et nelläle vähämbäle märdisandilõ tulli mano kolm suurõmbat poissi, maski pään nigu Ameeriga vilmin, ja võti latsi käest är sälläkoti saadu kraamiga.

    Latsõ tundsõ õnnõs helü perrä üte pätipois'kõisist är. Imä lövvi poisi üles, võti põh'aligult läbi ja saiva es'ki säläkoti kätte. Saadu raha oll' alalõ, a küpsisse olli joudnu poisi är süvvä.

    Mäesaarõ Piia ütles, et ka Räpinäl tüküsse vanõmba latsõ noorõmbidõ käest saaki är võtma. «Mu latsõ lubasi deodorandipudõli üteh võtta ja ku kiäki kallalõ tulõ, sis näile näkko laskõ!» om põrõhõlladsõ ao sant'minõ Piia jutu perrä sama karm' ku muu elogi.

    Tuuperäst võissi märti ja katri juuskma minnen iks mõni suurõmb inemine üten olla. Ja ku teile ust vallalõ ei tetä (midä juhtus mugu inämb ja inämb), sis oppas Eesti rahvakallendri täht'päivi andmõbaas' BERTA, et vannu kombidõ perrä tulõ ussõ takan nimitellä: «Susi sitku ti supipatta!» vai «Saagu teile savidsõ latsõ!»
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kui märdipäävä järv vallalõ,sis jüripäävä kah!

    Vanarahvas


     
       
     Uma Lehe sõbõr!