Nummõr' 63
Märdikuu 9. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Susi lambakarjan!
  •  
  • Kodolugu kaasi vaihõl
  •  
  • Maalõ tulõ ravvalda aig
  •  
  • Seokõrd sis Poola nimi?!
  • Elo
     
  • Märdisandele uss' vallalõ!
  •  
  • Tsuugõ mõistõtas viil tetä
  •  
  • Muudsa as'a vannu rõivakirju perrä
  • Märgotus
     
  • Browni Kara: Võromaa koolin om tähtsä kõik' kaugõ ja võõras
  •  
  • Suurõ perre elost
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Browni Kara: Võromaa koolin om tähtsä kõik' kaugõ ja võõras
       
     Browni Kara (31) om ameerikläne, kiä om mitu aastat elänü Võromaal ja uur'nu võro keele oppamist. Põra kirotas tä tuust umma doktoritüüd.

    Mille sa naksit võro kiilt uur'ma?

    Edimält oll' huvi vinne kuulõn eesti keele oppamisõ vasta. A ku ma kuuli, et Lõuna-Eestin om määnegi võro kiil', tull' huvi õkva seo vasta. Tuu juhtu, ku ma opõ Tarton 1995–1996. Rahvusvähämbüisi asjo om küländ uurit, a võrokõisi man tulõva tõsõ probleemi ja küsümise.
    Browni Kara pidä mi kandin päämidsis väärt as'us võro kiilt ja Võromaa luudust. 
    Kuis sa võro keele oppamist uursõt?

    Saadi küsümüslehti oppajilõ ja käve kokko 22 klassin tunnõ kaeman-kullõman.
    Uur'mismeetodis olli päältkaeminõ ja intervjuu.
     
    Ütte kuuli sai uuritus sügäväst, käve sääl määndsegi ao kats' kõrda nädälin. Kai, kuis koolielo käü ja määnest kokkoputmist om tuul kõgõl võro keelega.

    Midä sa teedä tahtsõt?

    Mul oll' kats' küsümüst. Kuis inemise saava aro paikligu keele poliitikast ja kuis seo arosaaminõ mõos tuu pääle, midä nä tegevä. Tuud sai uuritus ka Brüsselin, Eesti riigi ja maakunna tasõmõl.

    Miä sõs vällä tull'?

    Selges sai, et võrokõisi olokõrd om üts' paradoks'. Ti olõti võrokõsõ, a samal aol ka eestläse ja teil om kõgõ vaia tõesta, et ti ei olõ riigi ja eesti keele vasta. A samal aol ti olõti tõistmuudu ku eestläse ja tahatigi olla.

    Kuis tetä kattõ asja kõrraga, om väega õrn küsümüs. Ja ma arva, et mõnõ kavala inemise riigi tasõmõl kasutasõ tuud lojaalsõs olõmisõ ossa võrokõisi hindi vasta.

    Kõgõ lihtsämb näüde: ku tetä võro keelest paiklik kiil', sõs näide jutu perrä and tuu rohkõmb õigust ka vindläisile. Alltekst' om: eestläisi vasta. Ku ti olõti eestläse, sõs ei tohe tuud tahta. Niisama om koolin: a äkki võro keele oppaminõ jätt veidemb aigu eesti keele op'misõs.

    Kõgõ kõnõldas, et Eestit ähvärdäs kultuurilinõ vaesõmbasjäämine. A ku võrokõsõ pruuv'va umma kultuuri tugõvambas tetä, sõs oldas tuu vasta, et äkki kah'ostas eesti kultuuri. Ei kah'osta jo, naa kats' omma nii lähkü tõnõtõsõlõ.

    Midä sa edesi tahat uuri?

    Maakuulõ ello ja mille ei olõ paigapäälset kultuuri koolin. Taa om probleem' ka Ameerikan. Ja kuimuudu mõotas kooli kinnipandminõ.

    Ku kooli läävä suurõs, kaos är side paigapäälse eloga. Koolimaastik muutus säändses, et kuul' oppas ja kasvatas latsi õnnõ kodoküläst ärminemise suunan. Es'ki ku kuul' om viil valla, om taa paigapäälse elo jaos joba kaonu.

    Seo mõos väega, ku latsõ egä päiv nägevä hindä ümbre hoobis muud keskkunda: Euroliidu teedäandmisõ, võõra maa, tõsõ kultuuri. Mitman koolin, kon käve, oll' saina pääl Suurbritannia kaart'. A ütengi koolin es näe ma Võromaa kaarti.

    Sakõstõ om Võromaa koolil muusõum'. A tuu om koskil nuka takan. Ku tulõt koolimajja, om saina pääl Euroliidu propaganda, direktori kabinetin om suvõniir' sõpruskooli käest vällämaal, tähtside kotustõ pääl om kõik'aig tuu tõnõ ja mitte paigapäälne.

    Kas Setomaa koolin om midägi tõistmuudu?

    Om. Sääl om nigu umas võet tiidmine, et seo om mi kultuur' ja seo om elon. Muuhulgan, es'ki pall'o võro keele oppaja omma ütelnü, et näet, setol om uma usk ja kultuur', uma kombõ, söögi, a meil olõ-i midägi. Mõtlõmada mano-opit arvaminõ.

    Midä sa soovitat noilõ, kiä pelgäse eesti keele peräst?

    Eestläisi hädä om tuu, et teid om veidü. Kõik'aig mõtõldas, et äkki võrokõsõ veevä viil osa rahvast minemä. A ei vii jo. Võro kiil' õnnõ tugõvdas eesti kultuuri ja kiilt. Taa om nigu topõltsain, miä kaits halvu mõotuisi iist.

    Latsõlõ piät usutavalt põhjõndama, midä hääd om kodokandin, midä muialt ei saa. Võro kiil' ja luudus omma põhilidsõ.

    Kuis saassi Võro Instituut' võro keele tunnõ parõmbas muuta?

    Om väega rassõ muuta võro keele tunnõ kõrvalist kotust koolin, ku haridusministeerium' ehk Eesti riik' ei panõ naid es'ki oppõkavva sisse.

    A üts' konkreetne idee om, et tulõssi opada erälde noid latsi, kiä koton kõnõlasõ, ja noid, kinkalõ võro kiil' om võõras.

    Viil piät saama avalda tunnustust noilõ opilaisilõ, kiä omma alostanu võro keele op'mist. Piät tunnustama ka kuulõ, kon võro kiilt opatas.

    Üts' probleem' om viil tuu, kuis suhelda noidõ kuulõga, kon põra võro keele tunni ei olõ. Õigõdõ piässi tuud uur'ma, mille ei olõ, kas asi om inemisten vai millengi muun.

    Latsõvanõmba omma arvanu, et võissi olla võro keele suvõlaagri latsilõ. Mitte rohkõmb tunne koolin, a innembi üts' laagri, kon latsõ saava võro keele keskkunda sisse ellä.

    Kas su tütär' kah võro kiilt mõist?

    Mõnõ sõna. A om hää nätä, ku lihtsä om 2-aastadsõl Lucial oppi kattõ kiilt kõrraga. Mõist eesti kiilt ja seo ei sekä inglüse keele op'mist.

    Tuuperäst om õigõ kõnõlda väikeisi latsiga võro kiilt, niipall'o ku vähägi võimalik.

    Keelepesä latsiaia andva kah keelemõistmisõ, tuud suunda pidänü kimmäle arõndama.

    Küsse Saarõ Evar
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kui märdipäävä järv vallalõ,sis jüripäävä kah!

    Vanarahvas


     
       
     Uma Lehe sõbõr!