Nummõr' 195
Joulukuu 1. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Hindä tettüisi rahvarõividõga Umma Pitto
  • Uudissõ
     
  • Hurda kodotalo sai vahtsõ vällänägemise
  •  
  • Kanepi segäkuur om 125aastanõ
  •  
  • Tarton kõnõldas Lõuna-Eesti kogokunnast ja luudusõst
  •  
  • Kõivu Madissõ loomingu päiv Tal’nan
  • Elo
     
  • Jutu periselost lämmistäse hinge
  •  
  • Ellu jääse nuu keele, midä noorõ inemise tahtva kõnõlda
  • Uma Lehe
    suur jutuvõistlus
    2009
     
  • Uma Lehe rekord-jutuvõistlus: 147 võistlusjuttu 50 kirotaja käest!
  •  
  • Jutuvõistlusõ parõmba jutu
  •  
  • Kalkuna Mati: ma piaaigu nigu eläsi tuu Saimaga kuun
  •  
  • Juhtkiri: Jutuvõistlus om üts jago kultuuriluust
  • Ruitlase jutt
    Üts küsümüs
    Perämäne külg
     
     
    Ellu jääse nuu keele, midä noorõ inemise tahtva kõnõlda
     
    Saarõ Evar, keelemiis
      
     
    Ku inemine taht, et timäga võro kiilt kõnõldas, sis kliip tä hindä lähküle sändse klepsu. Sarnadsõ klepsu vai rõnnamärgi omma ka mitmil Euroopa väikeisi kiili kõnõlõjil. 
      
    Määndses om muutunu väikene, välläkuulmisõ pääl olnu kiil, midä om nakat ütiskundlidsõlt tugõma, muuhulgan ka koolin oppama – tuu tiidmine kulus meile, võrokõisilõ, är.
     
    Rehekuu lõpun kõnõl’ tuust Võro instituudi keelekonvõrentsil keele ja ütiskunna suhtõ uurja, šotlanõ Hornsby Michael.

    Umaperäne kaart oll’ täl Wales’ist: ku pall’o om kõmri kiilt egäpäävätselt kõnõlavit suuri inemiisi kiilt mõistvidõ latsi kottalõ. Koolilatsõ saava kõmri kiilt põh’aligult oppi egäl puul Wales’in ja tuu and mõistmisõ kiilt pruuki. Et hummogu puul Wales’in oll’ kõmri kiil joba kaomisõ piiri pääl, om sääl tuud kiilt egäpäävätselt pruukvit suuri inemiisi üts kooni kolm egä kümne koolin kõmri kiilt opnu noorõ kottalõ. Säändsit maakundõ, kon vannu ja nuuri mõistjidõ suhe om täpsäle 1:1, ei olõki rohkõmb ku üts: Lõuna-Pembrokeshire. Sääne näge sõs vällä üte varõmb häöväs arvat keele tagasitulõminõ kaardi pääl.

    Muiduki om koolist saad keelemõistminõ piiratumb ku vannu kõnõlajidõ imäkeelemõistminõ, a Wales’i kogukunnan ei tetä tuust nummõrd. Umast keelest om saanu näide hindätiidmise alus. Muu briti, ütskõik kuis nä ka ei punnita, kõmri keelest arvu ei saa. Waleslanõ mõist tuud kiilt pruuki ja kuigi tä suurõmba osa pääväst täüt paprit, miä omma inglüse keelen, aja tüüasju võõridõga inglüse keelen ja lugõ õdagu või-olla inglüse kiilde tõlgitut Boliivia kiränikku, om täl võimalus tuust sõpruga kõmri keelen kõnõlda ja kirota.

    Keelmiis Hornsby Võrol peetü ettekandõ põhiteema oll’ Bretagne – Prantsusmaa kõgõ õdagupoolitsõmb käsivars, kon kõnõldas bretooni kiilt. Prantsusmaa keelepoliitika om olnu kõgõ sama tihkõ ku Hummugu-Euruupan: umma kiilt võit jo kõnõlda (koton köögilavva all), a riigikiilt piät armastama. Säändsesama tugõva tundõ käävä üten ka bretooni keelele kotussõ löüdmise man. Bretooni kiilt opatas pall’odõn kuulõn, a tuu oppaminõ om riigi käest vällä võidõt sammukaupa. Imäkeelidse bretooni arvasõ sakõstõ, et kas tuul oppamisõl iks om mõtõt. Nä kõnõlasõ jo niigi.

    Keeleuurja jagasõ bretooni kiilt kolmõs täämbädse päävä varjantsis: 1. Murdõpõhjaga imäkiil, kon om väega pall’o prantsusõ keele lainsõnnu, a ütlemise viis om bretooni muudu. Tuud kõnõlasõ vanõmba väikumba haridusõga inemise. 2. Bretooni standardkiil, midä pruugitas kirotamisõs. Kõnõlasõ niimuudu õnnõ vanõmba põlvõ keeleaktivisti ja keriguopõtaja, kinkal illos ammõdikiil käü haridusõ manu. 3. Neobretooni (vahtsõnõ bretooni), kon prantsusõ sõnnu om hulga veidemb ku vanõmbidõ inemiisi murdõpõh’aga keelen. A ütlemise viis om prantsusõ muudu. Tuud kõnõlasõ noorõmba, keskklassi kuuluvusõga inemise, kink jaos bretoon olla om popp ja kiä pruukva nii prantsusõ ku bretooni kiilt, nii nigu tarvidus om.

    Hindäst mõista arvasõ pall’o vanõmba inemise, et neobretooni om jälle keelepruuk, et tuust om rassõ arvu saia jne.

    Nä võiva uma latsõ keelepruuki mõttõn arvusta, a uhkus ei lupa üteldä, kuis om õigõ: no kuis sa nakkat nüüt joba täüsinemist parandama, ku seoniaoni olt arvanu, et kõgõ tähtsämb om nätä ummi latsi haritut prantsusõ kiilt kõnõlaman. Haridust olõssi nigu antu, a millest nüüt sääne vigurdus? Vanainemiisi kiusamisõs?

    Väega rassõ om umas võtta, et «võlss» bretooni kiilt ei oppa mitte kuul – kuul oppas iks standarti –, a tuu om bretooni nuuri umavaihelinõ kõnnõkiil.

    Sõna omma egä kõnõlaja meelest põhilidsõ, miä ütest keelest keele tegevä. Muid pudinit, nigu välläütlemine, sõnnu püürdmine ja lausõ säädmine opitas är nii pall’o, et tõnõ sust arvu saa.

    Arvada ei olõ sääne hübriidis minemine õnnõ vahtsõ põlvõ bretooni keele hädä. Keeletiidläse toova sakõstõ näüte, et esi keeleperekundõst peri Balkani keele pandva sõnnu ritta kõik peris üttemuudu. Õnnõ ummist sõnnust hoit egä rahvas hoolõga kinni, selle et sõna tegevä keele ja kiil tege rahva.

    Arvada, et ka kõmri kiil koolilatsi suun om hulga rohkõmb inglüse keele muudu ku sada aastat tagasi. Kiilt ellu heräten ei saa kunagi vanna kiilt tagasi, kõgõ tulõ vällä hübriid vana keele sõnnuga ja pääletulõja keele ütlemise viiega. Ellu jääse nuu keele, midä tahetas kõnõlda ja mink kõnõlamist ildamba opitu mõistmisõ päält ütiskund hääs pidä.

     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!