Nummõr' 198
Vahtsõaastakuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Internet vii talokraami müüjä-ostja kokko
  • Uudissõ
     
  • Umma Pitto lätt ka tsiklimiihi kuur
  •  
  • Koori «Naasõ nurmõst» lauluproovi
  •  
  • Tennüspääväl kõnõlimi latsiga võro keelen
  •  
  • Kündlepäävä-mõtsaretk Karulan
  •  
  • Katõsa näütemängu, poolõ võro keelen
  • Elo
     
  • Pikk samm Uma Pido poolõ
  •  
  • Räpinä puutüüoppaja härgütäs kabajantsiku tüüpingi taadõ
  • Märgotus
     
  • Mustingu Ove: olõ maaga kässist ja jalust köüdetü
  •  
  • Kiilt ja põlist tarkust tulõ hoita
  • Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Kiilt ja põlist tarkust tulõ hoita
    Võro keele ja kultuuri tugõmisõs tetäs kultuuriministeeriumin vahtsõt programmi
     
      
     
    Eichenbaumi Külli, programmi üts vidäjä 
      
    Võrokõisi uma keele ja kultuuri tugõmisõs tetäs parhilla Kultuuriministeeriumin vahtsõt programmi. Tuu tähendäs, et ministeerium tugõ võro kultuuri tegemiisi aastil 2010–2013.

    Timahava plaan ministeerium anda tuujaos puultõist miljonni kruuni.

    Vahtsõnõ programm jakkas mineväaasta läbi saanu programmi «Lõunaeesti kiil ja kultuur» tegemiisi. Tuu avit’ rahaga õigõ hulga võro kultuuri edesiminekis tarvilikkõ ettevõtmiisi. Ütest ku tõsõst piäsi inämbüs vana Võromaa inemiisi olõma ossa saanu.

    Ka Uma Leht tulõ joba kümnendät aastat vällä teno programmi rahatoelõ.

    Võrokeelidse tele- ja raadiosaatõ, võrokeeline tiatritegemine, Uma Pido, võrokeelidse raamadu ja helüplaadi – neo kõik omma saanu tukõ. Viil võinu nimmada latsilõ võro keele, koduluu ja perimüsmuusika oppust, võrokeelitsit multikit. Internetti om pant Võromaa perimüse kogosid. Kõik neo ettevõtmisõ omma avitanu võrokõisil inämb umma kiilt kullõlda ja kõnõlda, tunda ütist tunnõt, et olõmi võrokõsõ ummi edevanõmbidõ vanal Võromaal. Seo kotussõ pääl tulõ üteldä tenosõna ka Eesti rahva muusõumilõ ja Suurõtiiammõtilõ, et täämbädses omma nii vana Võromaa ku ka kihlkunnapiiri siltega är märgidü.


    Hää, et Kultuuriministeerium pidä tähtsäs tukõ esieräliidsi, uma keele ja kombidõga Eesti kantõ: Võro-, Mulgi-, Seto-, Kihnumaad ja tõisi.

    Ku inne oll’ Lõuna-Eesti jaos programm ja eräle viil Setomaa uma, sis seost aastast naatas mulgi, seto ja võro kultuuri tegemiisi eräle tugõma: egäl näist omma esimuudu edesiminegi plaani.

    Ministeerium kutsõ minevä aasta lõpun kokko 15 inemisega tüürühmä Vana Võromaa programmi tegemises. Tuu tahetas valmis saia joba seo kuu lõpus.

    Miä tuu programmi kokkopandminõ sis tähendäs? Esihindäst om seo kokkolepmine, määndsit suurõmbit tegemiisi om nelä aasta joosul vaia är tetä, et võrokõisi kiil ja tuuga köüdet olõminõ lännü iks ülesmäke.

    Tuu man omma tähtsä vana Võromaa tegüside inemiisi mõttõ ja plaani, selle et kiäki tõnõ kostki muialt ei tulõ võrokõisi asju ajama. Kõgõ parõmbalõ tiiämi iks esi, kohepoolõ ja kuimuudu vaia minnä om.

    Seo kuu keskpaigan Karilatsin olnu võrokõisi tsõõriklaud oll’gi kotus programmi arotamisõs ja laembas läbikõnõlõmisõs. Kuun olnu inämb ku 30 umavalitsus- ja kultuurijuhti – Mõnistõst Moosteni ja Karulast Räpinäni – arvsi, et vana Võromaa katsa kihlkunna inemiisi hindätiidmine ja uma kiil omma kimmäs põh’as, mille pääl elo ja olõminõ tan sais.

    Tsõõriklavvalt jäi kõlama mõtõ, et ütidse kokkoleppe päälkiri piäs olõma Vana Võromaa keele ja kultuuri programm. Kiil om võrokõisi jaos niivõrra tähtsä.

    Tuuperäst saava iks edesi tukõ võrokeeline leht, raadiosaatõ, telesaatõ, aokirä. Koolin piässi inämb kõnõlõma umast keelest, kotusõperimüsest ja kombist. Tulõ löüdä oppajit, kiä seod tiidmist süämega tahtva latsilõ edesi anda. Tarviligu omma ka säändse uurmisõtüü, miä vahtsõ tiidmise andva vai muusõumikogodõst vana tarkusõ inemiisile tagasi toova. Tukõ tulõ võrokeelist loomingut, nii näütemänge, raamatidõ, muusika ku filme tegemist.

    Tuugi om väegä tähtsä, et mi kandi põlinõ meistrimiis andnu uma tiidmise üten võrokeelidse sõnavaraga edesi noorõmbilõ. Ku tetäs opipäivi, tüütarri vai kursuisi, sis opatas põlist tiidmist, mitte kostki vällämaa opireisi päält tuudut tarkust. Uma tarkusõ opmisõs om ilda sis, ku olõ-i inämb, kink käest küssü vai oppi.

    Ku sul, hää võrokõnõ, om mõttit, kuis saanu midägi tuu kõgõ hääs är tetä, sis võinu kõgõpäält uma kodokandi rahvaga asja arota ja sis edesi kuun mõnõ seltsiga plaani pitä, kuis tuu asi tettüs saanu.

    Küländ tähtsä om suurõmbidõ ettevõtmiisi man sälä vai pää kokko panda. Tuu om jo sama asi mis talgidõga mõnõ tüü ärtegemine.

    Näütüses ku mi taha, et vana Võromaa käsitüü vai süük olnu kavvõmbalgi nõvvõt kaup, sis piät meistri kampa lüümä ja maahamüümise as’atundja kah manu võetama.

    Ku vana Võromaa elol ja olõmisõl om uma nägo ja sisu, sis jääs ka nuuril kimmämb köüdüs kodukotusõga. Et tan katsan kihlkunnan eläs ka edespiten põlitsit võrokõisi uma keele ja mõistmiisiga.


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!