Nummõr' 198
Vahtsõaastakuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Internet vii talokraami müüjä-ostja kokko
  • Uudissõ
     
  • Umma Pitto lätt ka tsiklimiihi kuur
  •  
  • Koori «Naasõ nurmõst» lauluproovi
  •  
  • Tennüspääväl kõnõlimi latsiga võro keelen
  •  
  • Kündlepäävä-mõtsaretk Karulan
  •  
  • Katõsa näütemängu, poolõ võro keelen
  • Elo
     
  • Pikk samm Uma Pido poolõ
  •  
  • Räpinä puutüüoppaja härgütäs kabajantsiku tüüpingi taadõ
  • Märgotus
     
  • Mustingu Ove: olõ maaga kässist ja jalust köüdetü
  •  
  • Kiilt ja põlist tarkust tulõ hoita
  • Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Kuis lämmind saia?
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi, energeetik 
      
    Talv om hää asi. Illos kah, saa pildimassinaga postkaartõ tetä, aknidõ pääl ijälille imehtellä ja peldikun sitatorni kaia, miä teküs tuust, et väläpeldikun ütstõsõ otsa sadanu junni är külmäse ja nii tekkünü torn varsti mulgust vällä kaema nakkas.

    Esiasi, kavva sa õks nuid postkaartõ, ijälille ja junnõ vahit, kuuri all nakkasõ puu otsa saama ja tulõvast nädälist nakkas külm arvada tagaotsa külge.

    Mullõ nakkas tunduma, et keskkunnakaitsja omma hiidütämisega ilma lämmämbäsminekist üle ilma (globaalne kliimasoojenemine) veidükese üle pingutanu. Nä omma ilma lämmämbäsminegi saismapandmisõ programmi jaos massumasja käest ülearvo pall’o rahha saanu ja tuu kõik ilma jahutamisõs kulutanu.

    No om käen: kõik aig -20, -28, -30! Ijä om järve pääl jo miitrejago paks!

    Käü kuradilõ, Strandbergpoiss: ku sa umma himiitsitämist ei lõpõda, sis ku mi Võõpso kalamiihiga mahlakuun loodsikut sisse ei saa, sis tulõmi sullõ lehekuun küllä! Teemi sõõrdu ja lämmistämi su ökotalo pääl kässi!

    Parhilla külmäl aol tulõ kõiksugumast energiät kokko hoita. Midägi ei tohe katõ silmä vahelõ jättä. Unõhtagõ Strandbergi rohilinõ vägi är, maa om valgõ, kuu aigu ei olõ tuulõkibõnatki olnu, viienergiät saat õnnõ sõs, ku sullõ ijätüküga vasta pääd virotõdas!

    Hoobis sitt tulõ är kuivata ja küttematõrjalis är pruuki. Tõsõs tulnu inemise piir palama panda. Vaesõ inemise uma ei olõ muidoki nii teküs ku mõnõ volikogo liikmõ vai väiku äriütisüse juhi uma. A kruusi tsäivett saat õks timä pääl lämmäs aia, ku mõistligult pruuki.

    Peerugaas om väega kõrralik metaangaas ja ku pall’o hää tä om, olõnõs tuust, ku hää järe pääl ja häste söönü timä vällälaskja om.

    Ku miinimumpalga saajal om hädä peeruga lämmä juustuvõiuleevä tegemisega, sõs ma usu, et Andsipipoisi elo ja söögi man tüütäs timä tagomanõ värk sama temperatuuriga nigu harilik atsetüleengaasi pääl tüütäv gaasikeevitüs. Säändsega lõikat seifi vallalõ ja keevitüs jääs sille nigu olõs mulk välläopnu Soomõ toromehe tettü.

    Säändse väärt tagaotsaga võtat uman majan kõik kinnikülmänü toro üte õdaguga vallalõ... Haisas külh, a ku su muu tegemise nigunii kah haisasõ, sis olõ-i vaiht...

    Talv om hää asi. A nii külmä talvõ om parõmb postkaardi päält kaia. Rohilidsõ kuhtiga kodolda inemine om tialanõ ja verevä kuhtiga on punnpaap. Näide jaos om väega vilets aig. Ei tiiä, kuis nimä keväjäni vällä vidävä. Var’opaika kah ei lasta, ku väikugi viinalõhnakõnõ man om...


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!