|
|
| | | | | | Ka Vilbergi Argo esi ost suurõ jao söögist talomiihi käest | | | | |
Mõnistõ kandist peri Vilbergi Argo (32) om tennü Ilmavõrku (Internetti) säändse kodolehe, kon talopidäjä saava umma ja hääd talokraami pakku, ostja saava jäl lihtsä kaardi perrä kraami är otsma minnä.
Saru Jaanimäel kasunu Argo pidä väke täüs kõnnõ teemal, mille poodikraami süümine inemisele halv om. Kõik taa GMO värk, kah’oligu söögivärvi, naatriumglutamaat (E621), miä härgütäs inemist kartolikrõpsõ vai vorstikõisi nii kavva hindäle sisse ajama ku pakk tühi.
Suuri puutõ vannus tä kah: masva talomehele sandikopkit ja möövä talokraami mitmõkõrdsõ hinnaga.
Nii tull’gi täl mõtõ viiä talomehe ja puhta talosöögi tahtja Ilmavõrgun kokko: suurõ söögitehassõ saa-i söögile halva kraami mano panda ja poodi jäävä kah pikä nõnaga. Võitva talomehe ja süüjä.
Argo om «itimiis», arvudi-as’atundja. Tuuperäst om timä veetü, Tarto ülikooli IT-tudõngidõ abiga valmis tettü kodoleht www.elavtoit.com esieräline, a samal aol lihtsä.
Tuu olõ-i veebipuut, mink kaudu süük kodo telli. Ostja saa teedüst, kiä midä pakk ja konkotsil. Kõlistas/kirotas ette vai lätt kõrraga paiga pääle kraami ostma. Saa ka kuuluta, et tahtnu osta võrgutävve sibulit vai joulus kodojänese. Tuu, kellel nõvvõtut kraami pakku om, kõlistas ja omgi kaup kuun.
Argol om plaan haaki kodolehe külge ka Lõuna-Eesti söögivõrgustigu võrgupuut, mille abiga saa pia telli hindäle maasüük pakiga postikappi. No tuud saava tetä muidoki liinainemise.
A ostja ommaki päämidselt suurist liinust, Võromaa inemiisil omma hindäl maal sõbra, suguladsõ ja tutva, kelle käest söögikraami tuvvas. «Võromaal käü ka sääne vahetaminõ: imä kuda kinda-kampsi ja tuu iist kündäs põld üles,» tiid Argo.
Parhilla käü taad kodolehte kaeman sadakund inemist päävän. «Olõssi vaia inämb talokraami pakjit, sis tulõ ka inämb ostjit mano,» märk Argo. Müüjäle om aastamass sada kruuni, selle et Argo tege kodolehte kõgõ parõmbas.
Müügis või pakku kõkkõ, miä om talost saad: piim, liha, juust, muna, mar’a, moosi, mahl, juurvili, leib, mesi jne. Argo talomiihi käest mahe-papõrd ei küsü: «Müüjä kõnõlõs esi ostjalõ, kuis tä umma kraami kasvatas ja ostja sis otsustas, kas taht osta vaia ei,» seletäs tä. «Mõni talonik pand iks väetüst kah, tõsõ jaos om peris «õigõ» õnnõ laudasitt.»
Argo jaos om kõgõ taa as’atamisõ man päämine, et talokraami himostaja talonigõga sõbras saasi. Kodoleht elavtoit.com olnu tuu sõprusõ härgütäjä.
«No olõ-i tuu kodoleht viil väega avitanu midägi müvvä, a las taa teedüs sääl ripus, egä taa leibä ei küsü!» ütles Orava-lähküdse Oro külä Margusõ talo nuurperemiis Landu Liivar (18). Timä talo pakk lambalihha ja tuust tettüt šaslõkki ni kardokit. «Kasvatami lambit hindä jaos, a ku kiäki taht, saa mi käest lambalihha. Marinaadi seen šašlõkilihha tahetas suvõl kah peris häste, lastas nii paarikümne kilo kaupa valmis tetä,» kõnõlõs tä.
Pall’o Margusõ talol parhilla lambit om, mõista-i Liivar üteldä. Minevä keväjä loeti näid kokko 150, a vahepäälitsel aol omma nä hinnäst umajago mano tennü ja tõsõst otsast om lambit iks är süüd kah.
Haanimaa Trolla külä Jõeniidu puhkõmaja pernaanõ Mängli Ester ütel’, et kodoleht elavtoit.com om tälle silmä jäänü ja sinnä võinu külh hindä talokraami kotsilõ teedüst panda. Olõ-i õnnõ viil jõudnu taad asja ette võtta.
Mängli Ester kasvatas kitsi, timä käest saa kitsõpiimä ja kitsõjuustu. «Vahepääl sai kõvva laatu pääl käütüs, egä puulpäävä piaaigu, tuust aost om hulga kitsõpiimä küsüjit jäänü,» seletäs tä. «A ei jõvva niimuudu kävvü, ku koton om kõikaig tuutminõ takan.»
Hartsmäe talo pernaanõ, leevämeistri Saarõ Helgi ütles, et timäl olõ-i sändse võrguküle vasta huvvi. «Mullõ avitas tuust, ku ma inemiisiga kokko saa, ma olõ-i Interneti-inemine,» seletäs tä ja om hindä sõnno perrä rahul tuuga, et teedüs timä leeväküdsämise-mõistmisõst liigus suust-suuhtõ.
Vilbergi Argo jutu perrä om hää as’a man üts murõ kah: talonigu pelgäse hirmsahe söögi- ja massuammõtnikkõ, julgu-i tuuperäst hindä kraami Ilmavõrgun kittä.
«Põhiasi om tuu, et koton tapõdu eläjä lihha tohe-i müvvä,» om Argo pahanu. «Samal aol pall’o inemise tapva koton puhtambalt ku lihatüüstüisin! A ammõtnigu sundva meid süümä mürgütedüt süüki! Lõpus saa inemiisil hing täüs!»
Tä soovitas kavalust: panda reklaam, et müü lambit lihas-nahas, a elävä lamba pilt om man ja edesi lätt asi nii, nigu müüjä ja ostja umavaihel kaubalõ saava...
«Olõ peris pall’u laatu pääl ostman käünü, talu möövä iks väega hääd kraami,» kitt Krabilt peri Kikka Reelika (36), kiä eläs Keilan.
Tä arvas, et kaenu külh säändse kodolehe päält perrä, määnest talosüüki pakutas ja ku sõit Võromaa-Keila vaihel plaanin om, sis lännü perrä kah.
Et väikutuutja saiva ilda aigu võidu «hapnõkapstasõan», sis and perrä ka Veterinaar- ja söögiammõt: 2010. aastagast piät õnnõ küländ väikut rahha masma, et koton tettü söögi müümises papõrd saia.
| | |
| Juhtkiri: Kõva värk! | | | Tuu, et Uma Pido katõ noorõ juhi kotussidõ pääle oll’ nii pall’o tahtjit, nigu Tarto ülikooli kõgõ popimbidõ aladõ pääle, oll’ paras üllätüs. Ja nigu tuud konkurssi päält kaenu inemise ütli, olli pia kõik kandidaadi sändse, kedä olõssi võinu pito juhtma panda: truksa olõgi ja hää helüga võro keele mõistja noorõ inemise.
Midä tuu tähendäs: ütelt puult tuud, et Uma Pido om nuuri jaos väkev ettevõtminõ. Et tahetas saia tuud pito juhtma. Tõsõlt puult om kimmäs, et võro kiil ja kultuur olõ-i õnnõ vanno inemiisi uma.
Tuu om sammamuudu ka nuuri inemiisi uma, kiä taha-i ummi juuri är unõhta.
Tuu kõgõ peräst arva, et vana Võromaa nuurilõ võinu inämb umkandi keelest, kultuurist ja kombist kõnõlda. Tuud saava tetä keelemõistja vanavanõmba, a ka kuul.
Tuu ei tähendä, et om õnnõ üts võro keele tunnikõnõ ja kõik. Saa tetä joulus vai imäpääväs võrokeelidse näütemängu, kõnõlda võrokeelitsist kotussõ- ja perekunnanimmist, laulda võrokeelitsit laulõ ja viil pall’o muud. Nii om ka koolil uma nägo ja tuu om üts kimmäs asi, miä ütte kuuli alalõ hoit.
Harju Ülle, päätoimõndaja
| | |
|
|
|
Pääleht
