Nummõr' 218
Märdikuu 16. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Toronto võrulaisi perändüs Võrol
  • Uudissõ
     
  • Uma Mekk meelüt’maitsma ja ostma
  • Märgotus
     
  • Kuis nuuri kodo tagasi saia
  •  
  • Kõivupuu Marju: võrukõsõ keelepruuk om vänge, a täpne!
  • Elo
     
  • Jahimehe: ilvessekatastroof!
  •  
  • Vahtsõt savvusanna-teedüst
  • Juhtkiri: Umma kraami tulõ oppi müümä
    Aholämmi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Toronto võrulaisi perändüs Võrol
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
        
     
     
    Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur näütäs muusõumilõ kingitüt Jossi (Tuvikese Augusti) puukujjo, mille Võromaa sõbra kõvast viiolimängjäst teivä. Toronto võrulaisi kuundisõ perädüsuur puust kaasiga kroonigaraamat. 
        
        
     
    Kalli as’akõsõ, miä Tuvikese Augustil ja timä naasõl Salmel kaotõdut kodomaad meelen hoitsõva (kuralt): Tondi sõakooli lõpumärk, Augusti ja Salme Võro ütisgümnaasiumi lõpumärk ja Eesti Vabariigi katõkrooninõ aastast 1930.
     
     
    Võromaa muusõum sai kokko Toronto võrulaisi arhiivi: perämädsenä kingiti muusõumilõ Krabi kandist peri viiolimehe Tuvikese Augusti Võromaa-teemalinõ arhiiv.

    Toronto võrulaisi kuundisõ suurõ puust kroonigaraamadu ja pääarhiivi toimõnd’ kuundisõ perämäne juht Vesi Salme joba inne muusõummi. Kaonu Tuvikese Augusti ja timä naasõ as’a saatsõ perrä näile lähkü inemine Remmelkoorõ Tiia.

    «Kõgõ huvitavamba omma Tuvikese Augusti kogost kats märki: timä ja kaasa Salme Võro ütisgümnaasiumi lõpumärgi aastist 1935 ja 1938,» kõnõl’ Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur. «Viil om Tondi sõakooli lõpumärk ja katõkrooninõ münt aastast 1930.»

    Neo as’akõsõ võtsõ August Võromaalt üten ja naa olli timäga kuun kõik pikä pagulasõ-aasta nikani ku kuulmisõni 2002. aastagal.

    «Neo lõpumärgi omma joba tuun mõttõn ainulidsõ, et sändsit inne muusõumin es olõ, koolilõpumärke om meil ülepää veidü,» selet’ Ruusmaa Arthur. «Ku olli rassõ ao, olõs võinu inemise neo rahas tetä, a nimä hoitsõva kildakõsõ kodomaast kõik seo ao alalõ.» Tuu pääle märken ja edimädse Eesti vabariigi katõkroonist münti käen vöörüten kriip päävarahoitja hinge tuu tiidmine, kuis mi umma rahha pia häötama naatas.

    Aoluulinõ paprõkogo

    Paprõmatõrjaali om Toronto võrulaisi kuundis kor’anu aastast 1968: aoleheartikli, kokkotulõmiisi müürülehe, ülesastmiisi kava. Om kirätükke võrokõisi kokkotulõmiisist Seedrioron, maakundliidsist killamängest ja ka ESTO-päivist, kon võrokõsõ püüdsevä uma jäle maaha jättä.

    Esierälidsembä omma käega kirja pantu perrähõikamisõ kaonuilõ võrokõisilõ ja Võro gümnaasiumi vilistläisi kokkosaamisilõ saadõdu kirä: vanakõsõ esi es jõvva inämb tulla. Eräle käsikiräline raamat om tettü Schwarzenbecki pagolaisilaagrist Saksamaal, kon võrokõsõ aasta aigu elli, kuuli peivä ja eski umma raadiot teivä. Tuvikese August oll’ laagri spordiosakunna juhataja.

    «Torontõ võrokõisi ütteköütjäs märgis oll’ Munamäe torn,» kõnõl’ Ruusmaa Arthur. «Kõigi ettevõtmiisi kuulutuisi pääl om iks tuu torn pääl. Paar pilti om tuust, ku võrokõsõ tähistäse kodomaalt ärmineki aastapäivä ja tuu avvus om tettü papist-vineerist perädüsuur Munamäe torn ja mägi esi kah.»

    Viil köütse Toronto võrokõisi ütte muidoki võro kiil. Võrokeelitsit ütlemiisi, laulõ ja salmõ lövvüs kuundisõ paprõkogon hulga. «Võro keelest peeti väega luku ja eski tetti märkuisi, ku kiäki halva võro kiilt pruuksõ,» selet’ Ruusmaa Arthur. «Kuundistõ tulõmisõ puhul oll’gi päält liikmõmassu tõnõ nõudminõ, et inemine mõistassi kõrralikku võro kiilt.»

    Kuundist vidänü Tuvikese August, hõigunimega Joss oll’ kõva viiulimängjä. Muusõumilõ saadõti ka timä puust kujo.

    Toronto võrulaisi kuundisõ perämäne juht Vesi Salme ütel’ kuvvõ aasta iist kodomail kävven Umalõ Lehele, et sääl alost’ 150 inemise ümbre, perämäidsil aastil oll’ näid perrä 50 ümbre.

    Toronto võrulaisi kuundis lõpõt’ kroonikapidämise ja suurõmba kuunkäümise är viie aastaga iist, ku vanas jäänü iistvõtja tuud inämb tetä es jõvva. Näide perrätulõja mõista-i eski eesti kiilt, kõnõlõmada võro keelest. «A tuu om huvitav, et võrolaisi seldsi alost’ 12, a lõpõt’ 13 inemist,» imeht’ Ruusmaa Arthur võrokõisi kimmüst umma asja aia.

    Toronto võrokõisi koko saa mi rahvas nätä tulõva-aasta, ku Võromaa muusõum pand vällä näütüse tuust kraamist, miä om 2010. aastagal muusõummi jõudnu.

     
      
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin