Nummõr' 219
Märdikuu 30. päiv 2010
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kiteti «Mino Võromaa» parõmbit kirotajit
  • Uudissõ
     
  • 60 kirotajat – Uma Lehe jutuvõistlusõ record
  •  
  • Kõnnõpäiv katõst võro perimüsehoitjast
  •  
  • Päält 60 tuhandõ Eesti regilaulu panti internetikokko
  •  
  • Talvõtarõ Haani rahvamajan
  •  
  • Kalda Indreku juubõlikontsõrt
  •  
  • Avvohinna Võromaa pühäpaiku pilte iist
  • Märgotus
     
  • Õigõ külänime ammõtlikus!
  • Elo
     
  • 85aastanõ üte silmäga autojuht olõ-i elon üttegi avariid tennü
  • Juhtkiri: Kas edu egä hinna iist?
    Perrähõikaminõ
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Arvustus
    Savvusannan
     
    Kiteti «Mino Võromaa» parõmbit kirotajit
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Vanõmba vannusõrühmä võitja, Verioralt peri Liini Hedy kirot´ jutu tuust, ku suurõ vaivaga käve esäl traktori ostminõ 
      
    Minevä neläpäävä saiva Võromaa muusõumin kittä nuu koolilatsõ, kiä kirodi parõmba võrokeelidse jutu võistlusõlõ «Mino Võromaa». Näüdäti ja jaeti ka noidõ kirätöie kogomikku «Kukõrkuuti vikakaar».

    «Mu pereh juhtus kõgõ midägi ja väikolõ latsõlõ jäävä sändse as’a häste miilde,» kõnõl’ keskkooliopilaisi võidujutu «Pühhiaigu traktori perrä» kirotaja Liini Hedy Põlva ütisgümnaasiumi 11. klassist. «Ku iks oodat jouluõdagu vanaimäga lämmä leso pääl, et koh tuu esä om, sis jääs tuu elos aos miilde!»

    Verioralt peri Hedy kirot’ pia 15 aasta tagotsõst juhtumisõst, kuis esä väega ülepääkaala vahtsõt traktorit ostma tormas’, tii pääl mitmit kõrdo hättä jäi ja peräkõrd pidi imä tälle Tartohe bensinijaama perrä sõitma.

    A lugu lõppi iks häste ja traktor om Hedy jutu perrä seoniaoni alalõ ja väega hää massin.

    Hedy ütel’, et kõgõ parõmba jutu ommaki õkva elost peri. Umma kiilt kõnõlõs tütärlats egä päiv: imä-esäga, kõlistas vanaimäle ja ka koolin kõnõlõs vaihõpääl nimme võro keelen: «Selle, et seokandi inemise piässi iks seost keelest vähämbält arvo saama!»

    Kirätöie kogomigu kokkosäädja Laube Kadri kõnõl’, et 23. võrokeelitside kirätöie võistlusõlõ kirotõdi nii tõsitsit ku vigurijuttõ ja ka peris vällämõtõlduid juttõ. Näütüses vahvit pätu-juttõ.

    «Nuu miildüse kimmähe mu latsilõ,» ütel’ tä. «Näidega om kah sakõst nii, et küsüt, kiä pahandusõ tekk’, sis esi muiduki teivä, a vastasõ, et Pätu! Jõulujuttõ oll’ kah ilosit, näütüses tuust, kuis Eesti põdõr sai põh’apõdras olla.»

    Parõmbit kirotajit olli tulnu muusõummi tervitämä ka Põlva maavanõmb ja Võro liinapää.

    Mõlõmba olli märgotanu ka tuu pääle, minkast nimä esi olõssi sändsele umakeelitside juttõ võistlusõlõ kirotanu, ku esi viil latsõ olõssi olnu.

    Midä kirotanu võistlusõlõ maavanõmb ja liinapää?

    Põlva maavanõmb Sibula Priit olõssi kirotanu rebäsest, kiä timä ja timä naasõ kängä ussõ takast är varast’. Ja ette kujotanu, midä rebäsepere timä perre jalavarjõga uman oosõn tetä võinu.

    Viil küsse maavanõmb latsi käest, et kumb om rikkamb, timä vai latsõ? Palga poolõst iks sa, üteldi saalist. Päält muhelõmist arvas’ maavanõmb, et timä hindä meelest iks latsõ, kiä mõistva uma kodokandi kiilt parõmbalõ ku timä.

    Võro liinapää Tuliku Ülo ütel’ sissejuhatusõs, et täl oll’ hää miil, et tedä sändsele ilosalõ ettevõtmisõlõ õkvalt liinaeelarvõ arotamisõ mant är kutsuti – rahha om eelarvõst iks hulga puudus ja piät kõvastõ pääd vaivama, kuis tuu murõ är klaari.

    Liinapää kirotanu jutuvõistlusõlõ jutu hindä inneskidsest tüükaaslasõst, võrokõsõst, kiä käve Setomaal rattamatkal.

    Trehväs’ juttu ajama üte pingi pääl istnu mammiga. Ildampa tull’ tõnõ mammi mano ja ku tüükaaslanõ edesi sõitsõ, küsse tõnõ edimädse mammi käest: «Kulõ, kes taa oll’ sääne? «Ma ei tiiä, kiä tä oll’, a mi kiilt kõnõl’, seto oll’!» oll’ vastus olnu.

    Liinapää arvas’ viil, et uman keelen kirotaja latsõ omma kimmähe üts parõmb osa võrokõisist.

    Nuu noorõ, kiä ummi vanavanõmbidõ kiilt mõistva, jätä-i ummi vanõmbit-vanavanõmbit ka sis hättä, ku nuu vanas jäävä ja näil api vaia lätt.




     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin