Uudissõ
Noorõ saava umavaihõl tutvas
Kats timahavast Euruupa kultuuripääliina – Tarto Eestist ja Bodø Norrast – teivä ütidse ettevõtmisõ, miä avitas väikeisi kiili ja kultuurõ nuuril ütsõõsõga parõmbalõ tutvas saia. Tarto ja Bodø kuuntüüprojekt om mõtõld mõlõmba kultuuripääliina ümbre olõvidõ väikeisi kiili-kultuurõ nuuri ütehhaardmisõs ja kuuntüüle härgütämises. Eestist võtva tegemiisist ossa mulgi, seto ja võro noorõ ja Norrast saami noorõ. [...]
Vanast es tetä jüripääväl hobõsõga tüüd
Tulõva tõsõpäävä om jüripäiv. Midä tuu päiv mi kandi rahva jaos om tähendänü, tuu kotsilõ saa tsipa lukõ imäkeele seldsi 2005. aastagal vällä antust kogomigust «Kuiss vanal Võromaal eleti». 1873. aastagal sündünü Nagla Jaan Vahtsõliina kihlkunnast Kärinä küläst om sääl jüripäävä kotsilõ kõnõlnu niimuudu: «Jüripäävä õigõt pühäpäivä õs olõ. A tuu oll’ sääne päiv, õt [...]
Keelepesälatsil om vahtsõnõ jutu- ja ülesandõraamat
Valmis om saanu raamatukõnõ, kon kõnõldas latsiaia egäpääväelost juttõ ja saa lahenda ülesandit. Väiku viguriga jutu ja juhtumisõ niimuudu, nigu noid näge keelepesätsirk, om kirja pandnu Laanõ Triinu ja ülesandõ noidõ mano om vällä märknü Fastrõ Mariko. Raamadu kunstnik ja kujondaja om Luiga Kristjan. Jutukogo and’ vällä Võro instituut Eesti rahvakultuuri keskusõ tugõmisõl. Raamadu keelepesätsirgu [...]
Pühäpäävä peetäs võrokõisi kongressi käräjit
Võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo kuts kõiki kullõma ni arotama, mis saison omma võrokõsõ aastak päält edimäst võrokõisi kongressi! Tuud tetäs Võro Kandlõn 21.04 kellä 12–16 käräjil. Kõnõldas, kuis om edenü kongressi otsussidõ elloviimine, määndse omma edesiminegi Nursipalu küsümüsen ja miä saa edesi võro keelest, Vana-Võromaa kultuurist, hariduselost ni miä omma kuumõmba teemä, miä võro verd [...]
Opilaisi oodõtas Adsoni Arturi avvos luulõt lugõma
Opilaisilõ mõtõld ja Adsoni Arturilõ pühendet luulõlugõmisvõistlus tulõ kesknädäli, lehekuu 8. pääväl (8.05) kell 11 Sännä kultuurimõisan. Hää luulõlugõja saava avvohinna. Võistlusõl võiva luulõtuisi lukõ kõigi Vana-Võromaa kuulõ ja latsiaidu latsõ. Egä lugõja kand ette üte pala – Adsoni Arturi vai mõnõ tõõsõ kirotaja võrokiilse luulõtusõ. Lugõmisõ pikkus ei või olla üle viie minodi ja [...]
Juhtkiri
Inemiisi ullitamisõst
Hullõ asjo iks saat teedä, ku politseiteedüst loet. Perämädsel aol om mitu kõrda juhtunu, et inemise ullitõdas telefoniga nii är, et nä uma raha pangaautomaadist vällä võtva ja pakiautomaati veevä. Iks kõik tuu nimel, et umma vaivaga kogotut rahha är pästä. Kuigi periselt määnestki pästmist vaia ei olõki. Jah, omma olõman säändse tegeläse, kiä mõistva [...]
Märgotus
Kost lätt tarkusõ ja ull’usõ piir?
Tark opis tõisi vikust, a ull’ tege viku iks vahtsõst ja vahtsõst mano Ültäs, et üts ull’ jõud rohkõmp küssü ku sada tarka vasta kosta. A kiä tuu tark ütlejä, hindaja vai arvaja om, et või tõõsõ kotsilõ üldä, et tuu om ull’? Om jo muinasjutõh küländ säändsit noorõmbit velli, kedä kats vanõmbat velle [...]
Mõnistõ rahva murõ
Mõnistõ rahvas om jo üle aasta murõn ollu. Valdu liitmisega sai neide uma vald Rõugõ valla osas ja ülemineväst sügüsest, ku seeni hääl järel umavalitsus hennest verivaesõs kuulut’, nakati kulusid kokku hoitma. Ja edimätse asjana võeti ette Mõnistõ kant. Koolimaja raamatukogu Kuutsil panti ruttu kinni, rahvamaja kuulutõdi Rõugõ rahvamaja osas, konh osaline tüüaig jäeti ennegi [...]
Poiss, kos väits? Peetso Saamo tulõ!
Täämbädse teema keerukusõst and tsipa aimu lorilaul «Minu esä oll’ kuldimuna lõikaja». Selge tuu, et kõgõpäält tulõ kari poiskõisi minemä aia ja tuud otstarvõt täüt päälkirän tuud hüüdlausõ häste. Kahjus ei näe kedägi, kiä minemä aetut poistõkarja olõs harinu ja teema näile selges tennü. Nii nimä pruuvva sis uma mõistusõga, mis kahjus täüskasunu kuldi man [...]
Kiri Võrolt. Kogokund
Egän halvan om kõgõ midägi hääd. Ku kaia tagasi koroonaaolõ, tulõ pääle tunnõ, et seo oll’ üts andsak ja hallõnal’akas aig. Kõik piirdmise ja kiildmise tundu ku kiusaminõ ja alandaminõ, a toda inämb tulli tõisi siäst vällä neo mässumeelidse, kiä es olõ nõun ull’uisiga üten minemä, ei maski kandma ega hindäle pritsi tetä laskma. Õkva [...]
Elo
Kolm suvõkuud täüs umapõh’alist tiatrit
Seo suvi jõud Vanal Võromaal vabaõhupüüne pääle kolm vahtsõt lavastust, mink põh’as omma võro kirämehe kirotõdu luu ja ka lavastaja omma Vana-Võromaa juuriga. Uma Leht and lühkü ülekaehusõ, midä tiatrisõbral uuta om. Piimäkuu lõpun mass sõidutsihis võtta Karilatsi vabaõhumuusõumi, kon mängitäs võrokeelist suvõlavastust «Rongirüüv». Lavastusõ alosmõtõ sündü Ilvese Aapol koroonasaisangu aol. «Helüluuja Meistri Erki kõlist’ [...]
Tammõ-Lauri tamm vana kaardi pääl
Geograaf Pae Taavi löüdse Eesti aoluuarhiivist 1868. aastaga Urvastõ mõisa kaardi pääle märgitü Tammõ-Lauri tammõ, miä või olla kõgõ vanõmb seo puu pilt. «Arvada om suur puu maamõõtjalõ silmä jäänü ja tä om seo sis ilostõ ka kaardi pääle pandnu,» löüd maatiidläne. UL
Priinime lugu: Meesak ja Sadrak
Neo priinime omma piiblist. Meesakil (77 kandjat) om mitmit tõisigi kiräpilte: Mäsak (57 kandjat), Mesak (10 kandjat), Mässak (alla 6 kandja). Lisas om viil eestistämisel võet vahtsõ tähendusega Meesaak (6 kandjat). Seo nimi panti just piiblist tunnõtu nime perrä kolmõn mõisan. Sangastõ mõisan sai nime Lõõndre Lut’a (Lutta) perekund. Lut’a edenimi om mugandus Ludvigist. Näide [...]
Oinas Mäki
Keväjä lasi varakult lamba nurmõ. Rohilist külh silmäga kaiõn es näe, a nä iks midägi nosisiva. Mõtsa veeren näksevä kuusõkasvõ. Üte hummogu näi, et üts illanõ poignõja oll’ valgõ-beeþilapilidsõ tsilega maaha saanu. Pujakõnõ es liiguta hinnäst. Imä tiirut’ puja ümbre. Tõsõ lamba lätsivä nurmõ päivä võtma. Käve iks kaeman, kuis tsilekesele rohkõmb särtsu sisse tulõ. [...]
Perämine külg
Kuis ma sõbra sai
Üleminevä aasta kutsõ naabrimiis Kaido minnu kõndma Siimu poolõ Jaugamõisalõ. Maad sinnä om koski kats kilomiitret ja võti kutsõ vastu. Jõudsõmi Siimu poolõ ja sääl võtsõ meid vastu nuur kutsa nimege Roki. Kaidot Roki joba tundsõ, a minnu näkk’ edimäst kõrda. Kaido läts’ tarrõ, ma jäi vällä Rokigõ sõprust sobitõmõ ja mängmä. Edimält Roki juusksõ [...]
Võlsil omma lühkü jala
Olli viil koolin tüül. Mu tutvidõ hulgan om mitmõl sõbral sündümise päiv keväjä, aasta kõgõ ilusambal aol. Istsõmi õks kuun ja mõnikõrd venüsi mi jutuajamisõ pikembäski. Tõnõpuul nakas’s joba jorisõma, et ma joosõ nigu tila nooril hannan. Keväjäne aig, vällän pall’u tegemist. Mul oll’ iin jäl vahtsõnõ minek. Mõtli, et ütle mehele, et piä kuuli [...]
Tossu Tilda pajatus
Vahtsõndusõ ello! Seo käsk om egäl aol värski, muido ei olõs jo edesiminekit. Taa jutu kõnõl’ mullõ Kääpä hoolõkoton 90aastanõ taat, kes om siistkandist peri ja alost’ tan ka pääle tehnikumi umma tüüd. Tuu võisõ olla kõva säidsekümmend aastakka tagasi, ku ütismajandiin oll’ nõudminõ eläjit kunstlikult seemendä. Kääpä Kirovi kolhoos oll’ Võromaal üts edimäidsi. [...]
Muda Mari pajatus
Tsiga ja kägo Ma kuuli raadiost, et inemisel ja tsial olõki ei väega suurt vaiht. Vällänägemine om suurõmbalt jaolt tõnõ, a seest omma pia üttemuudu. Tohe ei üteldä, et nigu tsiga ja kägo. Hiinamaal panni tohtri edimäst kõrda inemisele tsia massa. Ja Ameerikah ummõldi inemisele tsia neeru. Mõni aasta tagasi elli tsia süäme saanu [...]
Parm tsuskas: sirtsutaminõ
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
