Nummõr' 209
Hainakuu 13. päiv 2010
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võrol tetti kumardus umalõ puulõ
  • Uudissõ
     
  • Krabi külätiatril tull’ vällä vahtsõnõ võrokiilne nal’atükk
  •  
  • Haina-maarjapäiv Urvastõ mail
  •  
  • Puut-Laat – Ilvesse Aapo suvõtükk
  •  
  • Lootos es saa vahtsõt hümni
  •  
  • Võromaal luvvas kaugtüü-keskuisi
  •  
  • Pildivõistlus
  • Märgotus
     
  • Raudvasara Valdur: sepp ma olõ-i, a palanu ravva lõhn om hingele hää
  • Elo
     
  • Räpinä vanauno stiilne perändüs
  • Juhtkiri: Suvi – hää tiatriaig
    Savvusannan
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Aholämmi
    Kirä
     
    Võrol tetti kumardus umalõ puulõ
     
    Valpri Liina
     
      
     
    Kõivupuu Marju kõivupuuga: aastakümnit puu-perimüst uurnu tiidläne kõnõl’ folkloorifestivaalil puiõst põnõvit juttõ 
      
    «Puu andva hingepidet,» ütel’ riidi Võrol Kandlõ kultuurimajan puiõst rahvausundin kõnõlnu Kõivupuu Marju. Võro folkloorifestivaali seokõrdsõ pääteema «Uma puu» puhul kõnõliva festivaali man as’alidsõ olnu puu-nimelidse inemise, kas näil ka uma puu om.

    Kuusõ Jüri (47), festivaali piltnik Võru Fotost: «Rõugõn maakotun omma 3–4 aastat vana hõpõkuusõ. Egäle latsõlõ. Latsi om kolm: Mari-Liis (22), Veiko (18) ja Oliver (15). Ku ma uma vanõmba vele ja noorõmba sõsaraga Põltsamaal elli, istutõdi mu tuukõrdsõn kotun kah egäle latsõlõ uma puu. Nuu kõo omma suurõ. Säält tull’ mõtõ, et umil latsilgi võinu puu kassu.»

    Berezina Galina (49), Pihkva liina folklooriansambli Ugrada juht: «Mu imä istut’ umal eloaol egäle tütretütrele kõokõsõ maja aknõ ala.

    Nimepuu omma suurõs kasunu nigu tütrigugi: mu tütär Jekaterina (25) ja sõsara Marina tütre Julia (23) ja Maria (17).

    Põnnõv om tuu, et kõgõ suurõmba kasvuhuu sai sisse kõgõ noorõmba tütärlatsõ puu. Mu immä inämb ei olõ, a timä maahapantu puu eläse. Noidõ kaudu aja tä nigu parhillaki mika juttu.»

    Pihkva külälise nimi tähendäski kõivu. Ugrada esitäs väega vannu laulõ, midä käüdäs maad piten korjaman. Nuu omma rahvakallendri pühhi ja luudusõ aastatsõõriga köüdedü laulu.

    Ugradan laulva kuus naist ja tütrikku: kolm oppajat, kats tudõngit ja üts koolitütrik. Ugradat sai Võrun nätä-kullõlda Kandlõ aian ja ka kerkon.

    Õunapuu «Metsatöll» Lauri (33) Võrumaalt Loosi külast: «Uma puu – jah, om külh, a ma ei ütle tuud. Ku uma, sis tähendäs tuu hindäle, mitte tõisilõ. Esi olõ Talinan sündünü ja kasunu, vanavanõmba omma peri Mulgimaalt ja Harjumaalt Kuusalust. Valma külän Võrtsjärve veeren kõnõld kiil om võru keele muudu.

    Üts lõunaeesti kiil! Pääle uma puu om lähkü olnu Kuusalun Võnsi pedästik ja Tülivere tamm. Tuu tammõpuu om tunnõt suurõ väe peräst.»

    Riidi õdagupoolõ, ku suur kuumus oll’ perrä andnu, kütse kullõjit Õunapuu Lauri ja Noormaa Tarmo laul ni pillimäng kontsõrdil Kreutzwaldi maja hoovin. Suurõn osan olli nuu päält 100 aasta vana armastusõ- ja nal’alaulu. Paar laulu lätsi hinge ka kõrvalmaja hoovi pinile, kes haukma naas’.

    Aastakümnit puu-perimüst uurnu Kõivupuu Marju (49) esi kõnõl’ niimuudu: «Pikä ao joosul om puid iks olnu. Ku ma Talinan kae umast köögiaknõst vällä, sis näe ma pooppuud. Taa pihlakide suguseldsi puu oll’ sääl joba inne. Ku ilma omma häitsemises ja mar’akasumisõs hää, sis om talvõl külmäga siidisabakõisi küllä luuta. Ku edimäne kõrd siidisaba puu pääle tulli, mõtli ma, et olõ viikraani köögin vallalõ jätnü – õkva nigu olõs tsolistõt sääl. A tuu oll’ tsirkõ sidistämine aknõ takan.

    Mu latsõpõlvõ kodumaia Saru Mäepõrun inämb ei olõ, a kotus oma alalõ. Omma pihl ja valgõ klaarikõnõ – tuusama, mille päält mullõ väikun kats edimäst ubinakõist anti. Lähkün Rõipõsuun kasusõ pedäjä ja paar kõivu. Kodukandin ma käü põimukuul, ku kõolehe kõllatsõs läävä. Sääl ma sis hindäette mõtlõ, mis ma tennü olõ.

    Tuu aig tähendäs mu jaos, et üts aastatsõõr om jäl täüs saanu. Mu uma puu omma ka ristipuu, mul om näidega uma asi aia.»

    Kõivupuu puu-jutu kullõja saiva pall’o huvitavat teedä: ilmapuust pääle nikani ku Eestin tunnõtuisi ja veidemb tunnõtuisi puiõni. Võrumaa ilmapuus võisi Kõivupuu meelest pitä mõtsuibut.

    Puulpäävä vei Kõivupuu Marju huvilidsõ rahva bussireisile ristipuiõ mano. Tetti suur tsõõr, mille sisse jäivä Pähni-Krabi, pall’odõ perimüisiga köüdet Mustahamba tamm Haani vallan ja Rosma.


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!