Nummõr' 209
Hainakuu 13. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võrol tetti kumardus umalõ puulõ
  • Uudissõ
     
  • Krabi külätiatril tull’ vällä vahtsõnõ võrokiilne nal’atükk
  •  
  • Haina-maarjapäiv Urvastõ mail
  •  
  • Puut-Laat – Ilvesse Aapo suvõtükk
  •  
  • Lootos es saa vahtsõt hümni
  •  
  • Võromaal luvvas kaugtüü-keskuisi
  •  
  • Pildivõistlus
  • Märgotus
     
  • Raudvasara Valdur: sepp ma olõ-i, a palanu ravva lõhn om hingele hää
  • Elo
     
  • Räpinä vanauno stiilne perändüs
  • Juhtkiri: Suvi – hää tiatriaig
    Savvusannan
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Aholämmi
    Kirä
     
    Räpinä vanauno stiilne perändüs
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    «Tammõpuu!» kitt Räpinä hotelli üts umanik Karu Juho (70) ja tõmbas käega helläkeiste üle vahtsõ trepi käsipuu. Erätelmise pääle tett 1930. aastidõ moodu perrä müübli, Rootsist vällä otsidu vanaperälidse tapeedi, eski kraaninupu ja triksli nägevä tuudaigsõ vällä – 80 aastaga iist Räpinähe ärimaja ehitänü Kiudoski Rudolf tundnu kimmähe ummi perrätulõjidõ tüüst häädmiilt.
     
        
     
     
    Karu Janno (kural) ja Juho teivä Kiudoski Rudolfi perändüsest 1930. aastidõ stiilin hotelli Kaapkübärät kandnu Juho vanaunost omma perrä jutu ja mõnõ väiku pildi 
        
    Vana Kiudoski veletütre poig Karu Juho om üten uma poja Jannoga (38) ehitänü majast hotelli üten kostitarõga, millele vanauno avvus panti nimi Kiudoski Restoraan. Ärimehe pidävä vanauno perändüsest nii pall’o, et maja om vällänägemiselt tettü piaaigu samasugutsõs, nigu tuu oll’ ehitämise aigu.

    Et maja om ka seestpuult 1930. aastidõ moodu perrä, tuu iist kitvä umanigu Räpinäst peri sisekujondajat Rämmanni Kaidit ja ehitämise-projekti autorit Asi Kasperit Põlvast. Ka ehitüsfirma võeti umast kandist – AS RIS Ehitus Põlvast ja nõvvoga avit’ turismikõrraldaja Veeroja Eda Haanist.

    «Ma olõs mõnõ as’a man perrä andnu ja seoilmaao-muudu as’a pandnu, a poig es lupa,» tunnistas esä Juho. Tä iks pelgäs tsipakõsõ, et äkki küläliisile ei miildü. Nii es julgu tä iks söögikotussõlõ nimes jättä Kiudoski Kostitarõ, midä soovit’ panda kirä- ja laulumiis Ilvesse Aapo. Et äkki jääs segätses. Nii saigi söögitarõlõ nimes Kiudoski Restoraan – kah illos umakiilne nimi.
     
        
     
     
    1930. Kiudoski Rudolfi vahtsõnõ äri- ja elomaja 2010. Karu Juho ja Janno vahtsõnõ hotell-restoraan 
        
    Söögikaardi pääl ka võrokiilse nime

    A tuud miilt omma Karu külh, et söögikaardi pääl võissi süüke nime külh olla nii inglüse, eesti ku võro keelen.

    Toda inämb, et söögitegemise man om plaan pruuki päämidselt paigapäälist kraami, innekõkkõ värskit Lämmijärve kalla (ka Karu Juho ja Janno esi omma kalasüüke sõbra ja kõva õngõmehe), mõtsaeläjide lihha ja siini-marju. Ja süümä oodõtas ka umma Räpinä rahvast, minkperäst olõ-i söögi ka väega krõpõ hinnaga. Eski pääkokk om vana Võromaa poiss: Solniku Kristofer Moostest.


    Säidse aastat ehitämist

    Esä-poig omma hotelli ehitämisega vaiva nännü säidse aastat. Kipõmb ehitämine läts vallalõ minevä suvõl, ku PRIA Leader tugi ettevõtmist 4,65 miljoni krooniga. Umma rahha omma Karu ehitämise man mängu pandnu tsipakõnõ inämbgi. Hotell ja restoraan tetti vallalõ inne jaanipäivä, a maja ümbre om tüüd viil suvõ lõpuni.

    Vana palkehitüse asatundja, kah Räpinä kandi miis Lõbu Ragner tund häädmiilt tuu üle, et esieräline vana puuhoonõ iks är pästetüs sai: kavvas ei olõsi tuud inämb olnu, katus oll’ küländ viletsän kõrran.

    Karu esi märgotasõ, et stiilsel hotellil om väke saia seo kandi turismivärehtis.

    Vanauno Kiudoski Rudolf oll’rikas miis

    «Muidoki oll’ Kiudoski Ruudo rikas miis, vaenõ tä es olõ, ku täl nii suur maja oll’!» kitt Räpinä kodo-uurja Ainelo Ago ja näütäs vanno pilte päält nii Kiudoski majja ku ka umanikku: kimmä näoga miist, kaapküpär kukru pääl.

    Kiudoski Rudolf oll’ Räpinä tarvitajidõ ütisüse müügiärijuht. Üten vele ja sõsaridõga pidi tä Räpinäl ja Võõpson viinapuuti – arvada säält tuu jõukus tull’gi.

    1929. aastal tekk’ Rudolf 99 aastas põllutüüministeeriumiga rendilepingu tuu maa pääle, kohe täl oll’ plaan suur maja pistü panda. Maja üldpind sai 700 m² ümbre. Ehitüse man pruugiti ka vana mõisaaida palkõ.

    Edimädse Eesti aigu oll’ majan Räpinä postimaja ja Tartu Eesti Majanduse Ühisuse Räpinä osakund.

    Vanatädi Berta pidi all ka umma rõiva- ja moeärri. «Kanga, rätikese, pitsi, paila, nöpsikese olli,» mäletäs Ainelo Ago umast nuurusaost. «Kiudoski olli meil suurõ perekunnatutva, kävemi näidega läbi kõik aig. Veranda pääl oll’ kohvijuuminõ.»

    «Mille ti bendsujaama tagasi es tii?»

    Minevä nädäli olli hotelli-restoraani ussõ kaejilõ vallalõ ja umanigõl tull’ maia näüdädä inämb ku 500 inemisele. Räpinläisi käest kuulsi umanigu maja aoluu kotsilõ hulga põnõvat.

    Et maja man oll’ ka bendsiinijaam nii edimädse Eesti aol ku ka Vinne ao algusõn, sis mitmõ vanõmba räpinläse küsse, et maja olõti külh ilosahe kõrda tennü, a mille ti olõ-i bendsujaama vahtsõst tennü? Tuud plaani muidoki olõ-i.

    Vanatädi Berta kotsilõ kõnõldi, et tuu oll’ olnu ka väikut viisi moekunstnik, andsõ provvadõlõ rõivanõvvo.

    1940. aastal maja natsionaliseeriti, sääl olli üürikortina, all iks poodi kah.

    1941. aastaga kiudutamisõst jäivä Kiudoski viil putmalda. «Ku ma Tsiberist är pagõsi, tuu oll’ 1946. aastal, sis lätsi turuplatsi pääle, vana Kiudoski Ruudo kah turu pääl kõndsõ,» mäletäs Ainelo Ago. «Ruudo kutsõ hindä poolõ, et tulõ, ajami jutto. Sis tull’ Hindrik Heering sinnä ja tõsõ vana talomehe. Valõti samagonni klaas täüs.

    Anti mullõ, et Jaani poig, võta! Mina panni klaasi kõrraga hinge ala, nigu Vinnemaal kommõ oll’. Vaheva sis mullõ otsa: egäüts olõs tahtnu tuust klaasist, mina panni ütsindä hinge ala!»

    1949. aastagal kiudutõdi Kiudoski är. Nii Paul ku Rudolf kuulivagi Tsiberihe, Berta ainumanõ tull’ tagasi.

    Et maja anti tagasi Karu Juho imäle, oll’ tuuperäst, et vanaunol Rudolfil ja vanatädil Bertal, maja tõsõl umanigul, latsi es olõ. Nigu ka tõsõl vanatädil Lottil. Latsõ olli õnnõ näide vellel Paulil, Juho vanaesäl, kiä oll’ Räpinä pritsumiihi päälik.

    Juho imä peränd’ maja edesi umakõrda Juholõ ja timä sõsaralõ Käämeri Merikesele. Janno ostsõ puul maia tsõdsõ käest är. Hotelli majandas perekunna firma OÜ Räpina Reisid.

    Ärigeeni omma tävveste olõman!

    Karu Juho ja Janno uskva, et mändsegi ärigeeni omma iks olõman. Näil mõlõmbal om ärisuunt iks kõvva. Janno om 12 aastat juhtnu Scania Eestit, no om Scania liisingfirma juht Soomõn, Eestin, Lätin ja Leedun. Esäl om Tal’nan äri. «Tunda om, et meil tuu ärisuun koskilt tulõ, koolitust võit saia kupall’o, lausõ päähä oppi, a tuu ei olõ tuu,» kõnõlõs Juho.

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!