Nummõr' 232
Lehekuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa
  • Uudissõ
     
  • Võrokiilne teos Hilaro juubõlikontsõrdil
  •  
  • Vahtsõ võrokiilse saatõ ETVn
  •  
  • Urvastõn peeti urbanipäävä laata
  •  
  • Keelepäiv Võro- ja Setomaa piiri pääl
  • Märgotus
     
  • Võrokõisilõ uma lipp!
  •  
  • Olõ luudusõga sõpõr!
  • Elo
     
  • Tagamõts ja Võhandu
  •  
  • Soldanipoissõ võidukat laulupunti vidä võrokõnõ
  •  
  • Võrokõisi sõbõr Kaalepi Ain – 85
  • Juhtkiri
    Kae, miä ütel
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Kiri
     
    Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa
     
    Nutovi Mirjam
     
      
     
    Veeroja Eda mõist sannan nii hääd lihha suidsuta, et tuud tahtnu tõsõki turismitalonigu ummi küläliisi jaos osta, a säädüs lupa Edal tuud õnnõ uma talo küläliisile söögis pakku 
      
    «Mu ku põliselänigu õigus om ellä traditsioonilist ello ja Euroopa Liidu nõudmisõ saa ai tuud õigust är võtta!» pahandas Mooska turismitalo pidäjä Veeroja Eda Haanimaalt tuu pääle, et veterinaarammõtnigu ei lupa täl müvvä sannan suidsutõdut lihha.

    «Olõ nõuh, et saa-i tetä savvulihha müügi jaos tuuh sannah, koh ma hinnäst mõsõ,» kõnõl’ Veeroja Eda ja om nõuh tegemä vahtsõ sanna liha suidsutamisõ jaos.

    A ku tä perrä küsse, et kas taa sann sõs tunnustõdas är, et sääl võit suidsulihha tetä, vastas’ veterinaar- ja toiduammõt, et mitte mändselgi juhul – ei ollõv säänest pretsedenti (säänest õigust olõ-i kiäki küsünü egä saanu).

    Põllumajandusministeeriümi toidu- ja veterinaarosakunna toiduohutusõ büroo pääas’atundja Peipmani Elsa ütel’ pahandamisõ pääle: «Perändilise söögi tegemise puhul või tehnoloogilinõ plaan 19. saandist peri olla, a 21. saandi tegijä piät olõma kimmäs, et tä pakk süüjäle oholda süüki.»

    Eestih om õnnõ paar ettevõtõt, kiä omma hinnäst savvutõdu kraami tegijäs üles andnu ja tegevä tuud kraami eräle savvuahoh. «Ku eläjist tettüt süüki tahetas anda tõisilõ ümbretüütäjile, mitte süüjäle, sõs piät ettevõtõ olõma tunnustõt,» ütel’ Peipmani Elsa.

    Tunnustõt tähendäs muu siäh tuud, et tuu ruumi saina, koh süüki tetäs, tohe-i olla puust ja sainu piät kõgõ mõskma. Söögi tegemises piät pruukma õnnõ rossõvabast terässest anomit, samah tarõh piät olõma kraanikauss jne.

    «Ku mi püvvämi perändilist asja muuta nii, et nä määrüisi perrä olnu, sõs olõ-i seo inämb seo!» pidä Veeroja Eda säändsit nõudmiisi ull’usõs. A tuuga om tä nõuh, et kimmähe piät valmis liha olõma kõiki nõudmiisi perrä hää, piät tegemä täpse tegemise kõrra, kirja pandma, kavva aigu liha hää sais jne. A tä saa-i arvo, et ku sannah tett liha lätt egäst kontrollist läbi, mille ei tohe sõs tuud sannah tetä.

    Eda kõnõlõs, et varramba oll’ lugu viil kehvemb, no või tä suidsulihha pakku vähämbält umah taloh ummilõ küläliisile. Tsipakõsõ või müvvä ka laatu pääl, ku inne veterinaar- ja toiduammõtilõ teedä anda. A edesi müvvä õks ei või.

    «Mi olõ olnu ülearvo püüdlik riik ja ala kirotanu Euroopa Liidu määrüisile, nuu ümbre pandnu ja no püvvämi näid täütä nii, kuis mõistami,» selet’ Veeroja Eda.

    A tä tiid kõnõlda, et näütüses Soomõh, Šveitsih ja Austriah om nailõ määrüisile (8.5.2 ja 8.5.3) tettü lisa. «Neo andva õigusõ tetä väikeist tuutmist traditisoonilidsõl viisil,» ütel’ tä. «Mu unistus olõs, et mi saasi väikoh kogokunnah pakku ehtsät, kotusõpäälist süüki: ma teesi küläliisile lavva pääle pandmisõs savvulihha, Hartsmäe talo tege leevä ja Mängli pere kitsõjuustu.»

    Mille Veeroja Eda tuu nimel nii kõvastõ sõnna võtt: Võromaalõ tulnu külälise otsva innekõkkõ paiga pääl tettüt, traditsioonilist süüki. Ja iks võinu olla söögilaud umast söögist, mitte nii, et üteh taloh saat lihha süvvä, tõsõh leibä, kolmandah hapnit kurkõ...

    «Ku kõik paigapäälidse söögi pakja ostva põhilidsõ söögikraami ütstõõsõ käest, sis saanu mi kõik ellä väärikahe ja saia õiglast tassu uma tettü tüü iist,» selet’ Eda. «Olnu avvu seeh põllu- ja eläjidõ pidämine. Hoitunu alalõ aost aigu imält tütrele antu söögitegemise kombõ.»

    Peipmani Elsa märk’, et euromäärüisi om võimalik ka muuta, ku tetä tuu jaost vahtsõ ettepanõgi.

    Savvusannaliha lubamist küsse joba aastidõ iist turismitegijide ütisüs Eesti Maaturism, a tüü jäi katski. Veterinaar- ja toiduammõt ütel’, et kimmit
    ettepanõkit määrüisi muutmisõs olõ-i seoniaoni tulnu.

     
     
    Midä saanu Riigikogo vana Võromaa tugõmisrühm tetä tuu hääs, et sannan suidsutõdut lihha tohtnu müvvä?

    Riigikogo vana Võromaa tugõmisrühmä juht Kõva Kalvi (SDE):

    «Võtami as’a käsile! Uma söögi teema om Vana Võromaa tugõmisrühmä jaos üts tähtsämpi valdkundi.

    Ei mõista külh kõrraga üteldä, mille takan parhilla asi om, et savvusannan suidsutõdut lihha müvvä ei tohe. Kas ja kuis tuujaos Euroopa Liidu määrüst muuta saa. A võtami kimmäle iist uuri, mille takan asi om, ja ku tuud määrüst kannatas muuta, sis teemi kõik, et tuud tetä.

    Tuu ei olõ normaalnõ, et savvusannan suidsutõdut lihha müvvä ei saa. A ma usu, et om luutust taad asja muuta: paar aastat tagasi es saa turu pääl müvvä koton tettüid hapnit kapstit, a no joba saa!»

    Küsse Harju Ülle


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin