Nummõr' 235
Hainakuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Söögikotussõ pruukva paigapäälist süüki
  • Uudissõ
     
  • Musketärijant Võrumaa sousti seen
  •  
  • Sannakombidõ tundmisõ võistlus
  •  
  • Kooli aastapääväs panti puu mulda
  •  
  • Lõunaeesti pulmatrall Tarton
  • Märgotus
     
  • Valgu Heiki: Pühäjõgi om olnu Liivimaa kõgõ suurõmb luuduslik pühä kotus!
  • Elo
     
  • Rügä saa leeväjahus Hellenurmen
  • Juhtkiri
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Innembi
     
    Söögikotussõ pruukva paigapäälist süüki
     
    Peedosaarõ Kaisa
     
      
     
    Paigapäälist aiavillä ja marjo pruugitas mi kandi söögikotussin kõgõ inämb 
      
    Võro- ja Setomaa söögikotussõ ostva suurõ jao söögikraamist paiga päält: pidävä tuud värskimbas ja tahtva tukõ umakandi talopidäjit.

    «Meil om 90% alosainist kotusõpääline: liha, kardoka, juurõvilä, õnnõ piim ja kanaliha tulõ laost,» kõnõl’ Liivi toidutarõ pernaanõ Frey Liivi Võro liinast. «Olõmi umakandi kraami kõik aig tarvitanu ja ku omma kimmä talomehe, kiä kõik aig toova, sis om hind kokkolepmise asi.»

    Hundijala pubi juht Mäeoro Signe ütel’: «Tarvitami iks ja inämbäste kõkkõ. Ostami umakandi kraami selle, et seo om kimmäle värskimb. Mõnikõrd tulõ ka odavamb, a mõnikõrd omma hinna pall’o kallimba.»

    A Ränduri pubi juhataja Võitra Maie sellet’: «Umast Võromaa kraamist tarvitami õnnõ supihaino, kurki ja tomatit. Jaagumäelt võtami kardokat. Liha tellimi iks laost, a eestimaist.

    Lihha kulus hulga ja nõudmisõ omma suurõ. Väiku talopidäjä ei saa seoga toimõ.»

    Hämsä kõrtsi pernaanõ Parksepä Ulvi kõnõl’, et nimä tarvitasõ söögitegemises mahhet köögivillä: «Et raha mi kandist vällä es lännü, a kimmäle ka tuuperäst, et umakandi kraam om naturaalsõmb ja puhtamb.»

    Antsla söögikotusõ Kindlel Koht juhatusõ liigõ Tõntseli Janika kasvatas peris uman aian söögikotusõ jaos juurõvillä. «Piimä ja liha piämi ostma hulgilaost, selle et tervüsekaitsmisnõudmisõ omma säändse. Tarvitami esikasvatõdut juurõvillä, selle et seo om rikmalda ja esitegemine and hää tundõ,» ütel’ tä.

    Võro-Villändi tii viirse Varõssõ küläliisimaja juhatusõ liigõ Valli Juta kõnõl’: «Tarvitami külh umanuka kraami, kõgõ rohkõmb köögivillä ja lihha. Põhjus om tuu, et umakandi kraam om värskimb ja tuuperäst kah, et mi kandi inemiisil tüüd olõssi.»

    Räpinä Puuriida pubi juhataja Hiisi Laura selet’, et pubi tarvitas kah umakandi söögikraami, päämidselt köögivillä: kardokit ja juurikit. Sis viil kõiksugumaidsi maitsõhaino ja marjo.

    «Piimä ja lihha ei saa võtta, selle et nõutas pakki pandmist ja seod talopidäjä ei tii. Nii om kah’os. Ostami umanuka kraami tuuperäst, et seo om kvaliteetsemb, värski ja väetiisi olõ-i kah väega pall’o seeh,» kõnõl’ tä.

    Seto talomuusõumi direktri Lõvi Laine ütel’, et näide Seto Tsäimajan pruugitas paigapäälist söögikraami nii pall’o, ku saa.

    «Et umakandi kraami tarvita, piät seol olõma tunnistus. A memmel-taadil, kiä tulõ mõtsast mustikidõ vai kikkasiiniga ussõ taadõ, tuud jo olõ-i. Püvvämi iks umanuka kraami soeta, selle et seo om mi seto kandi uma ja kimmäle ka ehtsämb ja värskimb,» ütel’ Lõvi Laine.


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin