Nummõr' 251
Radokuu 21. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Küttepuud võinu olla aastas ette
  • Uudissõ
     
  • Hää võro keele mõistja Adsoni koolitarõst
  •  
  • Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om
  • Elo
     
  • Kuis naid tsirka kutsu?
  • Märgotus
     
  • Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs
  •  
  • Hausiajamisõst, hädävõlsist ja peris kur’ast võlsist
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
    Küttepuud võinu olla aastas ette
     
    Peedosaarõ Kaisa
     
        
     
     
    Männisalu Arvi lõikas ja lahk esi puid – tulõ odavamb Tšvalko Heljul om küttepuud kõgõ varuga 
        
    «Mul om küttepuid kõik aig tagavaras, a iks telli egä aasta mano – vanal inemisel piät kõkkõ tagavaras olõma!» muheli Parksepä naanõ Tšvalko Helju (81) uma aho segämise man. Seo tarkusõ perrä teten om tarõ kõgõ lämmi ja korsna puhta.

    Helju tell hindäle joba lahudu küttepuu. «Pliidi ala pandmisõs 30 cm pikä ja ahopuu 50 cm pikä, kokko iks kümme rummi,» selet’ tä. «Virna pandmisõs palka kah viil inemise: suurõ puu omma mu jaos rassõ.»

    Helju om pruuvnu külh küttepuid hinna perrä telli, a hariligult küsüse kõik müüjä ütte ja samma hinda. «Nä olõssi nigu hinnan kokko lepnü,» märgot’ Helju.

    Helju naabrimiis Männisalu Arvi (72) om noorõmb ja tsäpemb, timä lõikas-lahk küttepuid ja lavvasälgi iks esi. Kukki naasõga katõ pääle om puiõ ostminõ keremb, om tuu pensionääre jaos peris suur välläminek. «Ku ostminõ tulõ, sis lätt mõlõmbal iks kolmandik pensionist õkva är,» ütel’ Arvi.

    Küttepuuäri lätt häste

    «Krõpõmbidõ ilmuga oll’ telefon verrev. Pall’o inemise ei ihna rahha «raisada» ja uutva, kas ülepää lätt talvõl külmäs,» ütel’ Filingu Valmer (38), OÜ Filmer juhatusõ liigõ, kiä müü küttepuud päämidselt Võro liina inemiisile.

    Sääne ilma perrä küttepuiõ ostminõ olõ-i Filingu Valmeri jutu perrä mõistlik. «Soovida järgmädse talvõ küttepuu iks keväjä är osta. Sis om hind kõgõ madalamb ja nii saat sügüses hindäle joba kuiva küttepuu.

    Kimmä kundõ, kiä mu käest joba aastit küttepuid telvä, saava tsipakõsõ hinnast alla kah. Hariligult võetas iks kümme rummi kõrraga. Ku om kipõlt vaia ja rahha olõ-i kõrraga anda, sis anna perrämassu pääle kah.»

    A et ka noid om pall’o, kiä eläse üts päiv kõrraga, lätt küttepuuäri parhilla kesk talvõ mühinäga. Filmerin nakkasõ lahudu puu otsa saama.

    Viil om saia likõt küttepuud 28–33€/rm. Rikkamb rahvas saa osta kuiva kaminapuud 40liitriliisi võrkkottõ seen 2,2–2,5 eurot kott, klotsi masva 1,5–1,8 eurot kott. Müvväs ka briketti ja 3–5meetrist küttepindu.

    Mõtsa talo peremiis Saarniidü Argo (43) Põlva vallast Valgõsuu küläst müü küttepuud, midä üts firma lõikas, lahk ja kuivatas. Nikani ku 15 kilomiitret kavvõdahe vii tä puukuurma ilma rahalda är kah. Parhilla om täl pakku õnnõ likõt küttepuud hinnaga 29–39 €/rm.

    Võromaalt müvväs küttepuud häste ka vällämaalõ. Üts sääne ettevõtõ om OÜ Vipson Projekt Vahtsõliina vallast Jõõdasküläst. Umanik Tuvikese Taavi (36) ütel’, et mi rahva jaos om kuiv ja pakit küttepuu iks pall’o kallis osta. Põh’amaiõn ja Saksamaal om rikkamb rahvas, jõud massa 60–78 eurot küttepuu rummist. Uma kandi rahvalõ om täl soovitus: «Ku mõistat õigõl aol osta, võit küttepuu väega odava hinnaga saia.»

    Küttepuud saa osta ka riigimõtsa majandamisõ keskusõ (RMK) käest. RMK võtt vasta suurõmbit telmiisi, 10–24 tihumiitret. Tihumiitre (umbõs kats rummi) küttepuiõ hind jääs 34,31 ja 48,99 euro vaihõlõ. RMK turundusinemine Eneli Mart ütel’, et päämidselt lätt kaubas lehtpuu:om odavamb.

    Maainemiisi jaos om viil odavamb minnä esi RMK raodu pääle, säält latvu ja kannupakkõ kodo küttes vitä. Ladva masva 7.80 ja paku 11.88 €/tm. Inne mõtsaminekit tulõ muidoki mõtskunnan leping tetä.

    Küttepuiõ saamisõs om variantsõ hulga ja piät kaalma, määne kõgõ parõmb om.

    As’atundja ütlese, et saekaadrist puusälgi ostminõ om külh kõgõ odavamb, a noid piät esi lõikama ja nuu ajava korsna hirmsalõ nõkõ täüs. Ku jõvvat puid lahku, tasos võtta kuurma mõtsapuid, tassakõistõ lahku ja vahtsõ talvõ jaos kuioma panda. Ku jõvva-i lahku, sis tulõ pääle passi, kuna lahudu puu kõgõ odavamba omma (keväjä), ja kõrraga suurõmb kuurma osta.



     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin