Nummõr' 255
Mahlakuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tetä valla kihlkunnapiire perrä – umavalitsusjuhi kaaldva
  • Uudissõ
     
  • Vana suidsusann kõrda!
  •  
  • Folgipido Moosten
  •  
  • Adamsoni murdõluulõvõistlus
  • Elo
     
  • Hiussõlõikaja-hingehoitja
  • Märgotus
     
  • Avitagõ Võromaa söögiraamatut tetä!
  •  
  • USA suursaadik Võromaal
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Kiri
    Piimäpukk
    Kagahii!
    Vahtsõnõ Uma Leht tulõ vällä neläpäävä, 3. lehekuu pääväl. 
      
      
      
     
    Vana Võromaa katõssa kihlkunda 
      
    Tetä valla kihlkunnapiire perrä – umavalitsusjuhi kaaldva
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Mitmõ vana Võromaa vallavanõmba märgotasõ, et valdu võissi kokko panda vanno kihlkunnapiire perrä, regionaalministri plaani tetä egäst maakunnast suur vald taheta-i sukugi – tõmbas veeremaalt raha är ja surb setokõsõ võrokõisiga ütte patta.

    «Kihlkunna aolugu om hää asi, inemiisi liikmise ja eski bussiliini käävä viil täämbägi kihlkunnapiiri seeh,» näge Räpinä vallavanõmb Helmi Teet plussõ, mille võisi tulõvadsõ vallapiiri säädi Räpinä kihlkunna piiri pite. «Kiisleri (regionaalministri Kiisleri Siim – UL) suur mõtõ, et suur Põlva vald Nuustakust Saatsõni, 120 kilomiitret ja õnn tulõ moro pääle, kiäki inämb siist är ei lää, no ei – sis ei jää umavalitsusõ mõttõst mitte midägi alalõ! Piät iks kaema ka aoluku ja tuud, et inemiisil tegünü sääne uma-tunnõ.»

    Räpinä vallavanõmb tiid elost, et ku tahat umalõ kandilõ kõgõ parõmbat, piät esi tuu vällä võitlõma, pääliinast midägi pakma ei tulta. Midä rahvas arvas suurist vägüsi tettüist umavalitsuisist, soovitas Helm Lätti küsümä minnä: «Sääl ei mõistõta tuust ütestki otsast rõõmu tunda!»

    Nii nakkas Räpinä vallavanõmb joba seo neläpäävä märgotama Räpinä kihlkunna katõ tõsõ valla, Veriora ja Miikse juhtõ, lisas Orava ja katõ Setomaa valla juhtõga, kuis edespite kuuntüüd tetä ja kaalutas ka haldusreformi variantsõ.

    «Koskil om piir, ku mi kuun saami viil paiklikku keskust kaitsa,» selet’ Helmi Teet. «Neo loogilidsõ paikligu keskusõ omma ka Antsla, Vahtsõliina jne. Ku väiku valla kiskva kõkkõ õnnõ hindä poolõ, tulõ keskus peräkõrd viil esieränis kavvõlõ!»

    Samma miilt om ka Vahtsõliina vallaga kokkominegi plaanja, Misso vallavanõmb Piigli Urmas : «Ku mi esi ei tunnista hindäle, et haldusreformi om vaia, ja tuud ette ei valmista, sis tetäs tuu är nii, et mi ei saa paiga päält tuud inämb sukugi juhti.»

    Võro liinaga kokko minnä ei taheta

    «Kihlkunna-mõtõ om hää mõtõ, tasus kimmäle edesi mõtõlda,» näge Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit võimalust tetä Urvastõ kihlkunna suurunõ vald. «No Sõmmõrpalo vallast om rahva liikmine külh rohkõmb Võro liina poolõ, a tuu om jumala jura, ku Urvastõ inemist sunnitas Võrolõ asju ajama!»

    Tuu om meelega mõista, et midä Võro liinalõ lähembäl eletäs, tuud inämb liina asja om. A nigu näütäse rahva käest küsümise, ei taha Võro liinaga ütte minnä eski Võro vald (miä om ummõhtõgi tsõõrikvald ümbre liina!), kõnõlõmada Sõmmõrpalo vallast. Kõgõ inämb hiidütäs valdu tuu, et Võro liinal omma joba nii suurõ lainu kaalan, et inämb mano võtta ei saa. Samal aol uutva suurõ kooli-latsiaia ja tõsõ huunõ remonti. Tuus euroraha saamisõs om jäl vaia hindä jago mano panda.

    Sama ummiksais om vana Võromaa õdaguveere pääl, kost om Valga liina kümmekund kilomiitret.

    «Olõmi harinu Valga poolõ liikma, a olõmi pall’o arotanu Valgaga kokkominekit ja ei olõ jõudnu kohegi,» tunnist’ Taheva vallavanõmb Rogenbaumi Monika . Nii om tä valmis märgotama, kas võinu minnä üle maakunnapiiri kokko Mõnistõ vallaga, liita ütes tagasi Harglõ kihlkund. «Aoluulinõ läbikäümine om, kalmuaid kah, turismiasjo om kah kasuligumb Võromaaga üten aia,» lugi Rogenbaumi Monika üles kihlkund-valla plussõ, a ütel’, et paikligu inemise omma haldusreformilõ nii vasta, ei parhilla tuud asja ajama ei naata.

    Põlva liinal lainu-hätä ei olõ ja nii om saanu huu sisse plaan Põlva vald ja liin kokko panda.

    Põlva liinapää Pelisaarõ Georg ütel’, et sügüses saa valmis uurminõ tuu kotsilõ, midä ütteminek üten tuu, ja päält tuu tetäs rahvaküsümine. A kas haarda üten ka Põlva kihlkunnan olnu Laheda vald, puul Mooste ja Võro valda ja Karilatsi kant Kõllõstõ vallast, tuu kotsilõ peläs’ Pelisaar, et sääne piirividämine või kallis minnä.

    Kanepi kihlkunnaga om asi pall’o lihtsämb. «Mullõ mõtõ miildüs: paras suurus!» kitt’ Kanepi vallavanõmb Lutsu Aivar Valgjärve valla ütenhaardmist Kanepi kihlkund-vallas. «A haldusreformi om õnnõ sis mõtõt tetä, ku riik muut valdulõ raha andmisõ plaani.

    Katõ vaesõ valla kokkopandmisõst ei võida kumbki.»

    Mõnõ väiku valla juhi omma luutusõ kaotanu, et haldusreformist võinu ülepää midägi hääd tulla. «Maal koolõs nigunii elo vällä,» ohas’ Varstu vallavanõmb Ansipi Rein küsümise pääle, midä tä arvas Rõugõ kihlkund-valla luumisõst.

    Rõugõ kihlkund om vana Võromaa kõgõ suurõmb, a tuust valla tegemine om ka kõgõ rassõmb: kihlkund haard hindä sisse ka Haani valla, suurõmba jao Varstu vallast, jupi Vahtsõliina ja Antsla vallast ja juusk kesk Võro liina vällä. Lisas om Rõugõ kihlkunna all Lasva valla Pindi kant.

    Nii ei tormagi Rõugõ vallavanõmb Tootsi Tiit kihlkunna-mõtõt kitmä. «A tuu om kimmäle parõmb variants ku Võro maakunnast üte umavalitsusõ tegemine!» om ka timä üte suurõ Võro valla vasta. «Inemise murõ piät iks otsustajani jõudma, näütüses mul om kabinetiuss kõgõ vallalõ ja telefon seen,» tõi tä vällä vaihõ valla ja liina juhtmisõ vaihõl. Nii märgotas Rõugõ vald kõgõinne tuud, kas saanu mitmõ umavalitsusõ pääle ammõtnikkõ palgada. Näütüses lätt vaia ehitüse ja keskkunna perräkaemisõ as’atundjat.

    Setomaa valla puult omma nii seto ku võrokõsõ

    «Maakund=vald» vasta omma umavalitsusjuhi ka selle, et tuu lahk aastit tettüt tüüd Setomaa ja vana Võromaa kultuuriala tutvastegemisel. Nigunii om üle poolõ Setomaast Vinnemaa käen, tulnu Setomaa Eesti-jagogi (Verska, Mikitämäe ja Meremäe vald + Misso valla Luhamaa nulk) üten hoita.

    «Eis setona olõ kimmähe tuu puult, et Setomaa võisi olla üts haldusütsüs,» põrot’ Põlva liinapää Pelisaarõ Georg.

    «Seto omma häste pildi pääle saanu, toolõ ei tohessi külh jalga ette panda, andku tuld õnnõ!» tugõsi ka Räpinä vallavanõmb Helmi Teet. «Ma, kimmäs võrokõnõ, olõ sündünü piaaigu Setomaa piiri veereh ja kõgõ väega häste tiidnü, mändse uja takast piir lätt, mitte nigu Tal’nast kaias, et siinpuul Paidõt om kõik üts Setomaa!»

    Misso vallavanõmb Piigli Urmas taha-s umma arvamist üldä, kas anda Luhamaa nulk Setomaalõ är. Tuud piät otsustama vallavolikogo ja rahvaküsümine. A vallavanõmb tunnist’, et Misso vallan om võro-seto kultuuripiir selgele tunda: «Luhamaa inemise omma seto seltsin, om usupiir ja mitu kerikut, sõida kõgõ Luhamaa nulga sildist müüde...»


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin