Nummõr' 257
Lehekuu 15. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma süük om hinnan
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisilõ uma lipp!
  •  
  • Võromaa süüke tegemise oppus
  •  
  • Pühäpaiku pildivõistlus
  • Elo
     
  • Mehikuurma veski uut veskimiist
  •  
  • Tamra Eha: Kait laulsõ hää meelega joba latsõn
  • Märgotus
     
  • Lepassoni Kadri: pillilatsil om kimmäs tsiht silmi iin
  •  
  • Regionaalpoliitika mõttõtsõõr
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
      
     
    Urvastõ kama vahtsõnõ silt 
      
     
    Uma süük om hinnan
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Et suuri tüüstüisi söögikraamil om sakõst võõras «keemiämekk» man ja vanaperätside, paikligust kraamist tettüisi süüke vasta om vahtsõnõ huvi, sis om Võromaa söögimeistriil tüüd inämb, ku nä tetä jõudva. Ettevõtligumba arõndasõ väikeist tüüstüst, näütüses Urvastõ ja Rõugõ kandin.

    «Ütskõrd piät tuust kelloksist jako saama!» põrot’ Urvastõ kama tegemise üts vidäjä Kõlleri Mariina. «Ameerikan joba opatas eräle koolin, kuis põrknas kasus. Taha-i, et meil tuu asi samma tiid pite lätt.»

    «Urvastõ kama» lätt nii häste müügis, et tuust 40 kilost, midä Urvastõ naasõ kuu aoga käsilde tetä jõudva, tulõ puudus. Õnnõs tull’ appi paiklik puutüümeistri Parijõe Ahti: tä meisterd’ massina laapsambas viläpuutmisõs. Päält tuud vili keedetäs, kuivatas, röstitäs, jahvatõdas...

    Neli-viis inemist om kamaga kõgõ ammõtin. Ku vaia, saias kokko kümmekund kamameistrit.

    «Kamma es mõistõta inämb tetä ja süümine oll’ kah är unõhtõt. Vinne aol süüdi kamma kehvä hapnõpiimä vai mõro keefiriga, tuust jäi inemiisile miilde, et om jälle süük,» kõnõl’ Kõlleri Mariina. «Mi püvvämi tuud arvamist muuta: kama jogurti, mahhemba keefiri vai kõrraligu hapnõpiimäga om hää süük.»
     
        
     
     
    Koemetsa Kairi tege paikligust jahust piskviite «Kesväkrõps» hapnõ piimäga Kõlleri Mariina käen 
        
    Kamma müvväs käest kätte, tuud saa Põlvast ökopoodist, Tartost Lõunakeskusõst ja viil mõnõst kotussõst, edespite egäst maakunnakeskusõst. Esieränis häste lätt kama müügis Urvastõ «kuulsusõ» Contra nime ja luulõtusõga (naasõ imehtäse, et ka kõik muu lätt Contra nimega müügis nigu lämmi sai).

    Kodaniguütiskunna tsihtkapitaal tugi ka kamapakkõ ilosambas tegemist ja nii saagi Urvastõn urbanipäävä laada pääl edimäst kõrda nätä-osta kunstnigu Margna Epu kujondõduid vahtsit värmiliidsi kamapakkõ. Päält tuu naatas müümä kamma ka Parijõe Ahti tettü puust kingipaki seen.

    Viil saa laada pääl mekki Urvastõ kesväkrõpsu, mille naasõ ilda aigu puuljuhtumiisi vällä märgevä. «Üts inemine tahtsõ Tiibeti-matkalõ üten võtta kesväjahhu,» selet’ Mariina.

    «Naksimi pruuvma: jahu es kõlba, a jämmembä kotsilõ ütlivä naasõ, et seo om külh väega hää – nigu krõps! Nakkami tuud tsipakõsõ tuutma, tuu käü sammamuudu nigu kamategemine.»

    Urvastõ kamma tetäs inämbüsen mahhestviläst, a ku mindäs Eesti Mahe kaubamärgi ala, nigu kutsutas, sis tulõ kõik vili mahhe võtta. A tuu ei olõ murõ. Õnnõ suurt hulka mahhet upa om rassõ saia: tuu kasvatamisõs tull’ talomehega lepüng tetä.

    Kamast süüke Urvastõ naasõ pall’o ei tii, las tõsõ tegevä.


    Urvastõ kama saa Kokõmäel piskviites

    «Kamaküpsisse saiva minevä suvi Rõugõ kunstikuurin populaarsõs, inne tuud möi kõgõ parõmbalõ tatriguküpsissit,» kitt’ Koemetsa Kairi (27) Kokõmäe küläst Männiku talost.

    Et paikligust kraamist tettü koogi ja tordi kah häste kaubas läävä, sis taht Kairi luvva väiku pekritüükua. Suvõl saa valmis timä vahtsõnõ elomaja, kohe tulõ üts köögitarõ, tettü joba sääne, et tuu veterinaar- ja söögiammõtilõ tunnustamisõs klapis.

    Kairi pand’ hinnäst päält Tarto kutsõhariduskeskusõ lõpõtamist tüüldätüülises kirja, opsõ töötukassa abiga ettevõtlust. Minevä suvi and’ töötukassa tälle ka 4500 eurot stardirahha uma ettevõttõ luumisõs. Tuu raha iist ost’ Kairi tüüstüsligu aho ja vatumassina.

    Kairi kama-, tatrigu- ja kookosõpiskviidi omma joba müügin Põlva talopoodin, Tarton Lõunakeskusõn, Haanin Finiši pubin ja Rõugõ kunstikuurin. Tä plaan näid müvvä ka Pokumaal ja kuuntüün Uma Mekiga.

    Päält Urvastõ kama om ka tatrigujahu paiklik – Sadramõtsast Harju Heino käest. «Heinol om jämmemb jahvatus, mullõ miildüs sääne küpsisside jaos, sääne krõmps, Zerna talol om häste peenükene tatrigujahu, tuud om hää tordipõh’a sisse panda,» selet’ Kairi.

    Piskviite sisse käü viil Nopri võid, õnnõ tsukõr omgi vällämaa uma.

    Koemetsa Kairi tege telmise pääle ka paikligust kraamist tortõ. «Täüsteränisu- ja speltajahust vai tatrigujahust tii põh’a, täüdüsses panõ Nopri kohopiimä ja vatukuurt,» selet’ Kairi.

    «Kamajahu palokidõ, valgõ sokolaadi ja kohopiimäga saa kah väega hää. Viil tii kreemitortõ tuurjuustu, vatukoorõ ja marjuga.»

    Piskviidi- ja tordihuvilidsõ omma Kairi esi üles otsnu. Vahtsit kundõsit avitas saia ka timä blogi Internetin, kon omma pildi üllen, saa kirä saata ja kaupa tetä.

    Kairi arvas, et piskviite ja tortõ tegemisest saa är ellä külh, a pall’o olõnõs ka inemiisi rahakoti paksusõst: ku iks elo kehvembäs lätt, sis nä ei tulõ ostma.

    A ku inemisel om joba rahha torditegijä käest tordi telmises, sis nõud tä ka hääst ja puhtast kraamist torti.

    «Ma kae, et koton tegevä kah mõnõ tortõ taimsõ vatukoorõga: saa kohhil ja püsüs häste. A ku ma olõ kundõ ja saa koton tettü tordi säändsestsamast kraamist, nigu omma pooditordi, sis minno ei tõmba kodotegijä käest ostma,» selet’ Kairi.


    Suurõ poodi otsva väiksit tegijit
     
    «Ku inne pidi väiku tuutja vaiva nägemä, et umma kaupa puuti müüki saia, sis parhilla otsva poodi tuutjat, mitte vastapite,» ütles Põlvamaa arõnduskeskusõ nõvvoandja Marrani Tiiu. «A tuud külh nõutas, et kõgõ piät kaupa saia olõma.»

    Põlva maakunna Rohilidsõmba märgi ettevõttidõ tsõõrin om parhilla 33 tuutjat. Vahtsõl kuul and tsõõr vällä talosöögi raamadu.


    Harju Ülle


     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin