Nummõr' 253
Urbõkuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Imäkeelenätäl lõppi kontsõrdiga
  • Uudissõ
     
  • Imäkeele hoitja saiva kittä
  •  
  • Võrokõisi keelepesä – Eesti rahva meelest kõgõ parõmb keeletego
  •  
  • Kevväi tulõ vahtrõ ja kõo tikkamisõga
  • Elo
     
  • Sannatäüs kaktuisi
  •  
  • Lutsari Andresse tarkusõga ülikooli härgütüs
  •  
  • Udmurt kitt Võromaad
  • Märgotus
     
  • Punsoni Madis: isiksus võit olla kotoh, mitte autoroolih!
  •  
  • Kapstmaarjapäävä suuv: suuri kapstapäid ja ilosit naisi!
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Innembi
     
    Lutsari Andresse tarkusõga ülikooli härgütüs
     
      
     
    Lutsari Andres 
      
    Üts parõmbit oppajit Eestimaal, päämidselt judotriinjän tunnõt Lutsari Andres (9.03.1937–30.09.2007) olõs saanu seo kuu 75aastadsõs.

    Lutsari Andres oll’ esi kah kirämiis, kiä mõist’ säädi elotarkusõ ja kirätarkusõ vaihõkõrra häste paika. Timä tarkusõliigutaminõ käve rohkõmb elävide inemiisi ku tüütarõn raamatidõga.

    Lutsari oppamisõkunst om või-olla et tähtsämb ku Käisi koolitamisoppus. Mitte ilma as’anda es võta Leesi Lauri tedä umma kuuli (prantsusõ lütseüm Tal’nan) oppajas, ja nä kutsi tedä Sokratõsõs. Lutsar mõistsõ suurõ edenemisega ütte köütä üleilmatarkusõ ja vana kombõ, väega häste är seletä, mille judo nuuri kasvatamisõs hää om.

    Judo põh’as omma vana Jaapani samuraisidõ võitluskunsti. Sada aastat tagasi säeti neo Jaapanin vahtsõ ao tarvidusõ perrä inemise- ja vaimuoppusõs.

    Ku haridusreformist kõnõldas, sõs passis uuri, mille Lutsari säet latsiaia- ja algklassioppus nii kõrdalännü oll’, et judo sai ütes tähtsämbäs alas Eestimaal.

    Lutsaril om säänesama vana Võromaa vaim nigu kirämehel Kõivu Madissõlgi. Nimä omma tegeligult pia üte külä mehe säält Kähri ja Kiuma kandist ja näide mälestüisin (nigu Lõhmusõ Aivolgi) omma nuusama latsõpõlvõ legendi, nuusama suurõ poisi – Palusaarõ Rein ja timä mõtsavele, nuusama pillimehe.

    Lutsari Andressest võinu saia hää maavanõmb, kiä olõs avitanu Lõuna- ja Põh’a-Võromaa jõu üten edenemä. «Olõs» ei olõ suurõmb asi miis. A Võromaa edendämises olõsi hää, ku Lutsari tarkus saasi edesi arõndõdus. Oppamisõ tarkus ja inemiisi läbisaamisõ tarkus, terve vaimu ja terve iho tarkus, pillimängutarkus, üleilmastumisõ ja vana vaimu ütisüse tarkus – vähämbält sändse osakonna piässi olõma Lutsari Andresse ülikoolin.


    Visseli Agu


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin