Nummõr' 253
Urbõkuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Imäkeelenätäl lõppi kontsõrdiga
  • Uudissõ
     
  • Imäkeele hoitja saiva kittä
  •  
  • Võrokõisi keelepesä – Eesti rahva meelest kõgõ parõmb keeletego
  •  
  • Kevväi tulõ vahtrõ ja kõo tikkamisõga
  • Elo
     
  • Sannatäüs kaktuisi
  •  
  • Lutsari Andresse tarkusõga ülikooli härgütüs
  •  
  • Udmurt kitt Võromaad
  • Märgotus
     
  • Punsoni Madis: isiksus võit olla kotoh, mitte autoroolih!
  •  
  • Kapstmaarjapäävä suuv: suuri kapstapäid ja ilosit naisi!
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Innembi
     
    Punsoni Madis: isiksus võit olla kotoh, mitte autoroolih!
     
      
     
    Punsoni Madis oppas nuuri nii autoga sõitma ku massinit putitama 
      
    Krõpõ ütlemisega Räpinä ütisgümnaasiumi auto- ja liiklusoppajat Punsoni Madist (58) opilasõ pelgäse (esieränis naistõrahva). No ku klassitarõn nurrin nõsõs, sis lüü 33 aastakka autojuhtmist opanu miis vika saanu jala lavva pääle ja seletäs, mille tä kõvva hellü tege.

    Minevä aasta liikluskasvatusõ aasta oppajas valitu Punsoni Madis ütles ka seon intervjuun krõpõhe vahtsõ liiklussäädüse, rullnokki ja kehvi massinidõ kotsilõ, no põrotas, et kõnõlõs õnnõ tuud, midä mõtlõs, ja kiä taht, tulku Räpinäle vaidlõma.

    Kas parhilla om rassõmb opada ku 20 aastat tagasi?

    Vanastõ saiva noorõ rohkõmb kotoh har’ota. No ei olõ pall’odõl vanõmbit kotohki, pall’o om ütsikvanõmbidõ latsi. Ütsikvanõmba omma imä ja poissõl jääs tehniga kotusõ päält midägi puudu.

    No om kotoh kats-kolm massinat, a api ei olõ. Nuurmiis tulõ, ma tii väiku kontrolli: läämi platsi pääle – nakka sõitma! A mis ma piät tegemä? Ma: noh, panõ käük sisse ja nakkami sõitma!

    No kuis ma taa panõ? Olõ sis küsünü, kas tä om UFO-taldrigu päält tulnu. Tulõ autojuhtmist opma ja ei tiiä, mis tuu auto ülepää om.

    Istutas arvudi iih, mängitäs mängõ. Istutas autoruuli kah nigu arvudimängo mängmä! Tuu ei jõvva peräle, ku ohtlik auto om. Klõbistat klaviatuuri ja mugu kihotat! Panõt vasta puud, om kõrras game over (ingl. k «mäng läbi») ja saat jäl tii pääle tagasi.

    Meil om Eestih üts vähätsit kuulõ, koh om massulda autokoolitus. Saava veoautojuhilua kah. Mõni vanõmb õiõndas: mille ti latsõlõ veoautot oppati, tä nakka-i veoautojuhis! Olõ ütelnü: kaemi, ku tä ei olõ mõnõ ao peräst ministri vai Riigikogoh, või tä ka veoautoroolih häste leibä tiini. Kaetki mõnõ aasta peräst: tulõ rekka roolih vasta ja viskas kätt.

    Kas juhtus, et mõni ei saaki autojuhtmist selges?

    Iks tulõ ette. No käävä jalaga sis. Ma olõ kõigilõ ütelnü, et autoga sõitminõ om rangõlt vabatahtlik. Jalaga kõndminõ om tervüsele pall’o parõmb. Kõik inemise ei olõ sündünü juhis: ruumi ja ao tunnõtaminõ om kehvävõitu, ei tunnõ auto liikmist.

    Kumma omma parõmba juhi, kas mehe vai naasõ?

    Ma ei olõ võrdõiguslikkusõ puult. Vanajummal om loonu inemise iks niimuudu, et naasõ omma veidükese pelgäjämbä ja alalõhoitjamba, poisi jäl rohkõmb tuulõpää.

    Naasõ opva kõik väega häste teoreetilidselt är ja tahtva pall’o tetä, a näil ei tulõ tuu nii häste vällä. Kas püüdvä üle vai laskva peris üle nuka. Miihile om loomu poolõst rohkõmb antu ja ku nä teooria peräst veidükese vaiva ka näesi, sis olõsi parõmba juhi.

    Midä arvat vahtsõst liiklussäädüsest?

    Har’a aja vereväs tuu, et taa om nii keerolidsõs aetu. Kõik aig tulõ säädüisi mano väiksit asjo, mis tegeligult ei määrä midägi.

    Ega sääl midägi võlssi ei olõ, a om riike, koh autojuhieksäm om jupp maad lihtsämb – ja mitte midägi ei juhtu tegeligult.

    Ku teedüst om ülearvo pall’o, lätt inemisel kõik segi.

    Jalakäüjide jaos om pall’o vahtsõt, a jalakäüjä ei tiiä tuust, nigu üteldäs, puuli sepävasaritki. Näütüses lubatas jalgrattatiid pite võrriga sõita. Kujotat ette sis, nuurherrä pandva 60–70 km tunnih kergtiid pite!

    Midä tuust arvat, et mobiiliga ei tohe inämb roolin kõnõlda?

    Ei toheki. Üts nuurmiis sai viis-kuus aastat tagasi mu käest autokooli tunnistusõ kätte. Kuu aigu ildampa tull’ massinaga Võõpso puult, kõnõl’ mobiiliga, tuu sattõ maaha, nakas’ tuud maast otsma ja põrot’ takast traktorilõ sisse. Auto kõik segi ja traktoril tsõõri alt.

    Kas nilbõ tii pääl sõitmisõ oppust om kimmähe vaia?

    Paar tunni nilbõ raa pääl sõitmist – tuuga ei saa midägi selges. Siski näet är, mis juhtus, ku pall’o kipõlt sõidat vai ku sa ei mõista pidurda, ja vast tiiät tulõvikun ette kaia. No mõni esieränis kõva miis näge är, mis auto ülepää tetä saa, ja sis nakkas tuud tii pääl kah pruuvma.

    Kurvõ pääl käsipidurit tõmbama ja...

    Ku sääne rullnokk istus klassin, kas tedä kuigi muuta saat?

    Ma olõ küländ kuri oppaja. Vana kooli inemine. Tuust aost, ku väega piinüle es kõnõlda. Ma ütle õkva vällä ja tihtsähe vähämbält kõrras avitas. Väega kõvva isiksust om vaia veidükese murda. Isiksus võit sa olla kotoh, a mitte autoroolih! Autoroolih omma kõik ütesugudsõ, olõ sa sibi vai president.

    Määne om hää massin?

    Ku ma saasi, sis kimmähe proovisi är Ferrari vai Porsche. Inemine taht tuud, midä kätte ei saa. Euruupa massina omma iks üle prahi. Saksa auto omma kõgõ parõmba.

    A Mercedes om käändnü iks käki kokko, et naas’ tegemä massinit, mis rossitasõ nigu vana Vinne Zaporoþetsi. Tuu om Mercedese nime nii alla veenü: 1990ndide lõpp ja 2000 – võimalda!

    Rullnokkilõ miildüs iks BMW.

    Mul oll’ hindäl kah üts väikene BMW. Om hää auto külh! BMWst om tettü näütämise massin ja ku inemisel iks muud näüdädä ei olõ, sis näütäski umma massinat. Sõit häste ja moodor om kah hää. A BMW om tagaveoga ja ku kipõmbidõ sõita, lätt ka kipõmbidõ käest är.

    Audi sõit sama häste. Soovitanuki hindäle osta väiku moodoriga, kimmähe pendsumoodoriga Audi. Mu jaos om vahtsõ ao diislide tüükimmüs kõvastõ alla lännü. Võtt kül veidemb kütüst, a kõik säädme ja jupi omma tükk maad kallimba.

    Vanast oll’ lihtsä diislimoodor, vot tuuga võisõt sõita.

    Eestläse kultusmassin om Volkswagen.

    Omgi hää punktist A punkti B sõitmisõ massin, esieränis Golf (Madissõ oppõsõidumassin om kah VW Golf – UL).

    Midä eelektriautost arvat?

    Ku mobiiltelefon vällä tull’, sis arvsi kõik, et perädü kallis ja viä määnestki kohvrit kõikaig üten. Eelektriautoga kah: elo muutus ja naftakõnõ lätt kõrrast kallimbas, liinah om taal kimmähe tulõvikku.

    Maal jääs lahjas. Mullõ miildüs kõgõ inämb sääne vikur, et väikene moodor om kah pääl. Ku tseierit om veitüs jäänü, tõmbat käümä, laadit paar tunni ja saat kodo är sõita. Ei piä kallist api perrä kutsma, perrä vitä taad massinat jo ei tohe.

    A hübriidauto om mu meelest mõttõlda. Olõ-i mõtõt üte as’a jaos kattõ esi tehnoloogiat kokko panda. Lätt maru rassõst ja küttesääst om väikene.

    Kuis olnu tark sõita, et võimalikult veidü kütüst kulunu?

    Istu kotoh! (Naard.) Osta sääne massin, mis veidü kütet võtt. Millegiperäst inemine taht, et saasi häste suurõ massina, a peräh tulõ vällä, et tuud ei olõ vaia. Väiku moodoriga auto tege täpsele sama tüü är.

    Sõidat 70 vai 90ga, om väikene vahe. Üle 90 lätt tuulõtakistus suurõs, sis nakkas massin rohkõmb kütet võtma. Är kupatagu! Vahtsil massinil om nii, et ku gaasi maaha võtat, sis kütet piaaigu ei kulu. Är andku pall’o gaasi, är pall’o pidurdagu – kõik.

    Määne om olnu kõgõ eloohtligumb juhtuminõ?

    Olõssi viis aastat tagasi piaaigu kirstu lännü siihsamah Räpinä pääl. Tii poissõlõ tsiklikoolitust kah. Tulli päätiid pite kerigu risti pääl ja üts lihtsäle tull’ küle päält sisse.

    Kümnendiksekondi küsümüs, et ma olõssi ratastoolih vai kirstuh olnu. Õnnõs om teno koolitusõlõ reaktsioon peris hää: jõudsõ tsikli päält üles hüpädä. No jalg jäi auto edeotsa ja tsikli raami vaihõlõ ja oll’ puru.

    Peräh tüüp lajut’ kässi, et tä es panõ märki tähele. Ma olli kolm kuud sängüh, neli kolmõtunnist lõikust ja hüppeliigest saa-i seoniaoni piaaigu liiguta. Ma olõ uma jala lavva pääle pandnu ja poissõlõ kõnõlnu, mis ajuvabadus ja ull’us tähendäse.


    Küsse Harju Ülle


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin