Nummõr' 254
Mahlakuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Herätedäs luuduslikku nahaparkmist
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisi ettevõtmisõ saiva tukõ
  •  
  • Oodõtas teedüst haigrutõ kotsilõ
  •  
  • Opipäiv tervüseviaga inemiisile
  •  
  • Kohes meil minnä: iks õnnõ kodo
  • Elo
     
  • Hää ja hallus vällämaa tüü
  •  
  • Näütemängupäiv Puigal
  • Märgotus
     
  • Rüütle Janno: mi talomiis majandas targõmbalt ku Euruupa uma!
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Kiri
     
    Hää ja hallus vällämaa tüü
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
      
     
    Antoni Annika ja Heino tundva rõõmu ütitsest kotunolõmisõst: pia lätt miis jäl vällämaalõ är 
      
    «Brr, maru külm om!» tõmbas Läti piiri viirse Tagakolga külä Suurõ-Piitre talu peremiis Antoni Heino (51) pää krae vaihõlõ. No ummõhtõ päiv paistus, tsirgu laulva... Heino seletäs, et tull’ ilda-aigu Hispaaniast – tä om üts Võrumaa miihist, kiä käänd vällämaal suurõ massina ruuli, et pere saanu är ellä.

    Heino vidä minevä aasta süküskuust ravvakraami Rootsist Hispaanialõ ja vastapite. Pandsõ nakatusõs neli kuud jutti. Jõuluaos tull’ nädälis kodu, a juba vahtsõ aastaga edimädsel pääväl haard’ jäl veomassina rooli peiu. Ülemb oll’ küsünü, et vast tä taht viil kotun olla, a Heino arvas’, et mis tan iks kesk külmä talvõ passi...

    Palk – 2000 eurot kuun kätte – om tuu, miä Võrumaa mehe kotust kavvõlõ vidä.

    Tuu iist eläs tä naasõ Annikaga (47) katõkõistõ ilusalõ är. Vanõmba poisi omma sõaväen. Ku kodu trehväse, saa näile kah midägi peiu tsusada. «Poisi omma kõik kukru pääl viil,» ütles Heino.

    Näil om Annikaga neli last: Daisy (24), Mihkli (23), Joonas (22) ja Kaarli (20).

    Heino-sugutsit käänd vällämaal auturuuli hulga. Kolm-neli Krabi kandi miist vidävä Norran kokakoolat. «No suvõl võit tuud tetä, a talvõl – nä ei panõ sääl sukugi liiva tii pääle,» hindas Heino hindä tüüd parõmbas.

    Malmöst õkva laiva pääle, üle mere Saksamaalõ ja edesi lasõ mugu kipõt tiid pite alla Hispaanialõ vällä.

    Igävüst Heino ei kaiba: kaes õdagidõ arvutist filme vai jutustas naasõga Skype’in. Annika sääd puutri kesk Suurõ-Piitre talu elutarrõ, toimõndas ja vaihõpääl hõikas jäl mehele midägi.

    Miis tunnus ollõv piaaigu nigu kotun...

    Ka Annika ei kaiba igävüst: latsõ käävä külän ja ku taht, hüppäs tä massina pääle, sõit Krabilõ vai Võrulõ.

    Suurõ lustiga tege Annika üten Krabi külätiatrin. Minevä kuu perämädsel nädälivaihtusõl sai Antslan külätiatridõ pääväl mürtsu tettüs. «Mi Looritsa Aare ja Mürgü Marjega larmassimi iks kõrraligult!» muheli Annika. «Õnnõ tütre kotsilõ üteldi, et tä ollõv tsipa vaiksõ helüga.»

    Külätiatri mängse vagivahtsõt tükki «Poodi man poliitikast», midä hinnati 2.-3. kotussõ väärilidses ja saadõti edesi Valka maatiatridõ pääväle. «Meil sai viländ, et maainemine piät kõik aig uutma ja juuskma. Löömi esi kõrra majja, panõmi valitsusõ kokku!» selet’ Annika tükü sissu. «Kost rahha saia, om meil kah selge: euroliidust, säält andas egäsugutsidõ ull’uisi jaos.»

    Vällämaal ollõn saa uma naanõ jäl kallis

    Vällämaa-tüü kitmise man tüküs Heino juttu kurbusõnuut. «Olõt iks kuu aigu ütsindä esihindäga, kaet veitkese tõistõ elu pääle.

    Kotun olõt, sis mõtlõt, et kavva tuud vannamutti kannatat, a kavvõl olõt, sis kaet, et parõmbat naist ku uma naanõ nigu ei olõki!»

    Kõtt tüküs kah kasuma rooli takan, ku söögis haarat pendsujaamast hamburgeri-limonaadi.

    Annikal oll’ jäl terve talv kotun külm. «Selle et tarõremont om poolõlõ noil kõvvul miihil,» ütles tä. Ahi sai vällä lahutus ja kammin ei piä jo lämmind.

    «No tuu om loomulik ventilatsioon...» püüd Heino juttu nal’as käändä, a Annika tsuskas: «Minnu ei olõ vaia inämb ventiliiri, ma taha nüüt lämmind!»


    Võrumaa palgast peret üllen ei piä

    «Siin om hää ellä, a ku saat iks kuun 300 euri palka ja tuud kah närutõdas saa euro kaupa...» es näe Heino võimalust Võrumaal tüüd tetä ja kotun ellä. «Tütär käü Varstust Võrulõ postimehes, no 300 ei saaki. Vaihõpääl bussiga, vaihõpääl uma massinaga.

    Ku tuu kulu maaha arvõsta, sis vast jääski sada euri kätte. A milles sis ülepää tüüd tetä? Hoia käsi pikän, kerja vallast ja kerja muialt – võit ka kotun istu!»

    «Joonas oll’ inne sõaväke traktoristi ammõtin. Tä es saa nii pall’o palka, et saanu tütärlatsõga kuun kortõrit üüri ja är ellä, iks pidi veitkese avitama,» selet’ Annika. «900 eurot sai palka, a nuur inemine taht ju klubin kävvü, elämiste telekat, sängü osta. Es jää tuus midägi üle.»

    «Tekk’ kuun 300 tunni tüüd ja es saa tuhandõt eurot palka – no tere talv!» pahandas Heino.

    «Tuuperäst ma ütle latsilõ: opkõ! Või-olla kümne aasta peräst om hää võtta tagakarmanist üts ammõt, millega saat tan säänest palka tiini, et är ellä.»

    Et Eestin är ellä, avitanu Heino rehkendüse perrä 1200 eurost kuun. «Sis es olnu nii, et inne palgapäivä höörütät sente näpu vaihõl,» arvas tä.

    Liinan pidä vasta vaivalt nädäli

    Liinan ellä Annika ja Heino ei taha. «Meil om hää rahulik, olõ esihindä peremiis.

    Tiidevalitsus om talvõl teid ka viisakalõ vallalõ touganu,» ütles Annika.

    «Nätäl aigu liinan – maksimum!» arvas Heino. «Elä sääl kortõrin: koridori pääl om kolm normaalsõt peret ja üte asotsiaali. Taplõ sis näidega!»

    Annika kasvatas Suurõ-Piitre talun Kaukaasia pinne, lambit, kannu-partsõ, no kitsist om õnnõ suuri sarviga sikk perrä jäänü. «Nüüt tulõ kannu kõvastõ pedämä nakada: muna hinna lätsi ju lakkõ,» kitt Heino.

    Annika omgi ostnu lauta päält 30 kana, tsirguvabrikust, 50sendiliidsi. «Ma ümbretsõõri müü munnõ, omma kimmä kundõ,» seletäs tä.

    Munnõ taht ka tütär Daisy, kiä tege külä pääle tortõ, et palgalõ manu tiini. «Hää tordi omma, õnnõ ilosastegemist piät har’otama,» ütles Annika. «A ku tuud nakkat ammõtligult tegemä, massat kõik tulu massõs är!»

    Säält lätt jutt tuu pääle, et euronõudõ omma iks perädü hõela. «Muialpuul külh sändsit ull’uisi ei olõ,» tiid Heino. «Ma olli aasta aigu Prantsusmaal mõtsatüül: egän külän oll’ pekritüükoda.

    Tuu külh euro es olõ! Hoonõ oll’ nigu määnegi kuur. Sai oll’ külh veidükese kallimb ku suurõ tüüstüse uma, a prantslanõ läts’ ja ostsõ õkva tuud kallimbat.

    Iks uma inemise tettü, kurat!»

    Põldu Suurõ-Piitre talun inämb ei tetä, kukki 60 hektärist 22 om põllumaad.

    Niidetäs õnnõ haina. «PRIA keskunnatoetusõ saamisõs tulliva sändse nõudmisõ, millega ma näe nii pall’u vaiva, et mul ei olõ mõtõt noidõga jannada tuu raha iist,» põhjõndas Annika.


    Või-olla latsõlatsõ tulõva kodu tagasi

    Heino arvas, et latsõ vast ei tulõ kodu tagasi, a või-olla latsõlatsist kiäki tulõ. «Olõ poistõlõ ütelnü, et ku ma är koolõ, ärke ti elämist maaha mööge.

    Kunagi ei tiiä, mis elu tuvva või, sis om vähämbält kotus, kohe tulla,» ütles tä.

    «Või-olla Joonas juusk uma vällämaa är ja tulõ tagasi, selle et tälle põllumajandus miildüs. Tä opsõ tuud, tälle miildüs massinidõga mütädä. Vaihõpääl pidäsi tä plaani lihaeläjit kasvata,» märgutas Annika.

    Lihaeläjide kasvataminõ elätänü Heino meelest perre är külh, a tuus om algkapitaali vaia.

    «Läät pangalainu pääle, sis edimädse kümme aastat ribõlõt. Nuur taht iks kõkkõ aasta-katõga saia,» seletäs tä.

    Heino ajas viil Annikalõ pääle, et maaskit om vaia kasvata. Nii, et iks väega varra saava valmis – sis om äril mõtõt. A tuus om kah rahha vaia. «Olõ latsilõ ütelnü: pankõ pää tüüle, ti olõti noorõ! Ma toeda takast,» seletäs Heino.

    Vai et võinu turismi tetä: ümbre nelä järve jalgrattavõistlusõ vai matka.

    «Jalgrada tetti, no parhilla omma sääl muiduki suurõ kopramulgu seen...» võtt Annika Heino mõttõhuugu maaha.

    No Heino om kõva märgutaja. Õnnõ kats nädälit viil kotun ja lätt jäl pikäs vällämaa-sõidus – sis om küländ aigu märguta ja või-olla halgahtas mõni nipp, kuis kotun tüüd teten är ellä saasi.



     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin