Nummõr' 255
Mahlakuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tetä valla kihlkunnapiire perrä – umavalitsusjuhi kaaldva
  • Uudissõ
     
  • Vana suidsusann kõrda!
  •  
  • Folgipido Moosten
  •  
  • Adamsoni murdõluulõvõistlus
  • Elo
     
  • Hiussõlõikaja-hingehoitja
  • Märgotus
     
  • Avitagõ Võromaa söögiraamatut tetä!
  •  
  • USA suursaadik Võromaal
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Kiri
    Piimäpukk
    Kagahii!
      
      
     
    Kesväjahukaraski, mink pääl «kassikäpäjäle» kah ilosahe nätä 
      
    Avitagõ Võromaa söögiraamatut tetä!
     
    Üleslövvet latsõpõlvõ maik tähendäs inemisele mõnikõrd inämb ku laja ilma piinü söögi
      
     
    Guerrin’ Triinu, ettevõtmisõ vidäjä 
      
    Kukki söögiraamatit om Eestih vällä tulnu mitmit, ei olõ viil raamatut, koh kiräh aoluulidsõ ja vahtsõmba vana Võromaa söögi. Tuuperäst pandas Võro instituudih kokko mi kandi vanaaoliidsi süüke retseptiraamatut.

    Raamadu mõtõ om anda Võromaa pernaisilõ umast söögist inämb tiidmist. Sinnä pandas sisse nii egäpäävä- ku pidosüüke, nii soolatsidõ ku magõhidõ süüke retsepti.

    Retsepte vaihõlõ tulõ söögijuttõ, ütlemiisi ja mõistatuisi.

    Raamadu tegijä uutva, et Võromaa inemise saatnu ka ummi vanno tiidmiisi söögitegemisest, -kombist ja süükest ni nal’a- ja tarkusõjuttõ, miä köüdedü vana ao söögitegemisega.

    Retsepti tohe-i õnnõ olla kostki raamatust maaha kirotõdu. Kirota või ka tuust, midä ti perreh hariligult süvväs, kost retsepti peri omma ja egäsugutsit jutukõisi ja mälehtüisi söögitegemisest. Parõmba retsepti pandas raamatuhe, sinnä mano retsepti andnu inemise/talo nimi.

    Väega oodami juttõ säändside süüke tegemisest nigu ahokaali, kõrnõpräänigu, paksu kapsta, rulaat ja kamaraliha, ubinakoorõtsäi, hapnõ kurgi, soolaseene, heering marinaadih, munakuuk, koogõlmoogõl, piimäga aiaviläsupp, egäsugumadsõ piiragu, uhhaa, praadit ja kuivatõt kala, küläsupp, praadidu sõrnigu, koorõkommi, õlu munaga ja nii edesi.

    Või olla lugõja mälehtäse viil tuudki, mis süük om timp (vai kruustli vai pitsk), kuis tetäs vatska, tetti taari vai jaheruuga, mis vaih om kakul, käkil ja klõmbil... Säändsit süüke om peris pall’o, mis omma jo pia är unõhtõdu.

    Siiä lõppu kiroda üte väiku luu. Nii vaimupuhahusõs tõisilõ ku seletüses, mille ma arva, et üts üleslövvet latsõpõlvõ-maik või mõnikõrd inämb tähendä ku seo ilma ao piinü söögi.

    Ku ma latsiaiah käve, sis tetti sääl väega häid pannkuukõ. Nail oll’ määnegi esieräline mekk man, midä muial es olõ. Ku kuuli lätsi, sõs unõhti latsiaia ja koogi kah.

    Aig läts’ edesi. Vabariigi algusaastil saimi poodist osta edimäst kõrda oliiviõlli. Tuuga sõs praatsõmi egäsugutsit süüke ja pannkuukõ kah lõpus. Ku ma sis maidsi edimäst kuuki, mis oll’ oliiviõliga tettü...

    Es jõvva viil suudki kinni panda pääle edimäst suutäüt, ku tundsõ tutvat lõhna, sõs maiku ja sõs juusksõva latsiaia pildi pääst läbi. Ilma pääl es mõista ma arvada, et pääle 20 aastaga tuu maik mul viil meeleh om ja niimuudu latsõpõlvõ kõrras tagasi saa.

    Ülepää om pannkuuk sääne asi, millel lõpmalda retsepte. Ildaaigu pruuvsõ tetä ahopannkuuki. Suumlaisil om säändse koogi nimi pannukakku.

    Tuu käü niimuudu, et sulatat 70–100g võidu, sõs vispeldät sinnä sisse 1 dl tsukõrd ja 4 munna. Valat viil mano 4 dl piimä, puistat 3 dl jahhu, näpuotsaga suula kah, sekät häste segi ja omgi tainas valmis. Tuu valat ahoplaadi pääle (sinnä võit küdsämise paprõ inne ala panda) ja panõt nii poolõs tunnis ahjo.

    Vähä tuust, et piimä vai moosiga ei mõista parõmbat tahta, tuud kuuki om läbi ahoussõ ka huvitav kaia. Tä aja hindä ekä muudu üles – om latsil põnnõv ja ei olõ määnestki ilostust pääle vaia.

    Retsepti, jutu ja muu teedüsse pallõmi saata Võro instituuti kas e-postiga

    triinu.guerrin@gmail.com vai paprõ pääl Tarto 48, 65609 Võro.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin