Nummõr' 257
Lehekuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma süük om hinnan
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisilõ uma lipp!
  •  
  • Võromaa süüke tegemise oppus
  •  
  • Pühäpaiku pildivõistlus
  • Elo
     
  • Mehikuurma veski uut veskimiist
  •  
  • Tamra Eha: Kait laulsõ hää meelega joba latsõn
  • Märgotus
     
  • Lepassoni Kadri: pillilatsil om kimmäs tsiht silmi iin
  •  
  • Regionaalpoliitika mõttõtsõõr
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
    Inemiisi tulõ hoita
     
    Kuuba Rainer, Võro instituudi direktri
     
    Olõ nännü maaello mitmõl puul. Mõnõn riigin nägevä luidsõ lehmä vaiva, et lakõ maa päält kõllatsõs kuionuid hainakõrsi löüdä, ja inemise palotasõ söögitegemises kuionut lehmäsitta.

    Sääl mõtlõ õi kiäki ei asvaldist, Internetist, tsolgitorrõst ega eelektrist. A kooli omma egän külän.

    Olõ olnu ka riiken, kon maa om väkev ja kasvatas kõkkõ. Olõ õi jalatäüt harimalda maad.

    Kohe veidükesegi mahus, sääl omma nurmõ. Kon nurmi jaos maad olõ õi, omma pindre. Päält tuu omma egä majapidämise man eläjälauda. Rahvast om nii pall’o ja maa nii kallis, et niitõ ja kar’amaiõ jaos maad ämp ei jakku: eläjide jaos veetäs lauta puuossõ üten lehtiga, kraavipervi päält vai tiiviirist niidetüt haina. Noidõn riiken eläs inemiisi välänpuul liinu väega pall’o ja ütstõsõlõ lähkün.

    Küsse kotusõpäälidse rahva käest, ku suurõ omma näil maakooli. Sai vastussõs, et inämbüisi om koolin 30-50 last. Ku vaia, sõs omma kooli egä paari kilomiitre takast. Mille nä ei olõ tennü suurõmbit kuulõ? Ütlese, et olõ õi hää mõtõ tetä maalõ liinakuulõ, maakooli piätki tsillokõsõ olõma.

    Eestin hädäldedäs, mille olõ õi maal elo niipall’o hää ku liinan ja proomitas maaello vägüsi liinaeloga ütesugumadsõs tetä. Sõs nii omgi, et üte käega pandas asvalti ja tsolgitorrõ ja oodõtas, et inemise juuskva tuu pääle maalõ elämä, ja tõsõ käega pandas kinni latsiaidu, kuulõ ja päästekomandosit, selle et inemiisi olõ õi nii pall’o ku liinan.

    Asvalt ja tsolgitoro tegevä elo mugavambas, a olõ õi as’a, midä inemise uutva elolt välänpuul liinu. Mille kaes riik nii, et ku inemiisi olõ õi nii pall’o ku liinan, sõs tulõ riikligu teenüsse maalt minemä viiä? Mille arvatas, et odavamb om tsillokõsõ kooli ja haigõmaja kinni panda ja kongi kavvõn suurt «kombinaati» pitä?

    Rehkendämäldä jäetäs tuuga, et kokkovõttõn lätt kavvõn haigõmajan vai koolin käümine jo kallimbas. Kulutusõ ei paistu vällä külh mitte riigi, a perre rahaplaanin.

    Põra kõnõldas, et välänpuul suuri liinu om rahvast niipall’o veitüs jäänü, et jälki tulõ kuulõ ja pästekomandosit kinni panda ja valdu kokko lüvvä. A ega säändside otsussidõga rahvast mano tulõ õi, õks veidembäs jääs. Nõiatsõõr...

    Tuust tsõõrist vällätulõkis avita-i muust, ku tulõ arvu saia, et maal omgi elo tõistmuudu ku liinan.

    Ütsjago inemiisi tahtvagi ellä välänpuul liinu ja näid tulnu tukõ, mitte tetä näide ello keerulidsõmbas õnnõ tuuperäst, et noid inemiisi olõ õi üte maa-ala pääl niisama pall’o ku liinan.


    Kirota vai kõnõlõ, kuis pidänü maaello hoitma ja pästmä:
    info@umaleht.ee, Uma Leht, Tarto 48, 65609 Võro liin vai kõlista tel 782 2221


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin