Nummõr' 260
Piimäkuu 26. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võro folgipido kuts tandsmist opma
  • Uudissõ
     
  • Lasva valla mahhetalo võitlõs kihvtisüüdistüsega
  • Elo
     
  • Kuldsidõ kässiga meistri tege ravvaunikust traktori
  • Märgotus
     
  • Kuldvõtmõkõist ei olõ
  •  
  • Surnuaiapühä – suguvõsa kokkusaaminõ süämest süämehe
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Piimäpukk
    Perämäne külg
     
      
     
    Kallaste Mart 
      
    Kuldsidõ kässiga meistri tege ravvaunikust traktori
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    «Tuudi veoautokastin unik rossitanuid traktorijuppõ, valõti maaha ja tuust sai traktor T 25 kokko pantus,» ütles Lasva valla Husari külä miis Kallaste Mart (46), kelle mano Lasvalõ tüükotta käütäs traktoriid putitaman üle vana Võromaa.

    Tervet traktorit tulõ Mardil siski harva üles ehitä, inämbüisi tultas timä mano sis, ku massinal om määnegi suurõmb muting man ja traktoriumanik uma mõistusõga vika üles ei lövvä.

    «Via omma suurõ – moodori, käügikasti, üldremont,» ütles Mart. «Kinkal iks vana traktor koton om, tuu taht tuu kõrda tetä, et midägi liiguta. Vannarauda ei taheta viiä, tuu om viimäne asi.»

    Mardi ammõdiau pand tedä niikavva uurma ja puurma, ku viga om käen. Mõnikõrd piät ammõdivelliga kah nõvvo pidämä. «Üte traktorimoodoriga oll’: no ei lövvä vika üles, targa kävevä kaeman ja kõik,» seletäs Mart. «Lõpus jäi silmä, kon tuu viga oll’ – lihtsäle üts nookurivarras oll’ puru!»

    Mart om traktoridõ säädmist esi opnu. Naas’ ütistü massinidõ putitamisõga pääle, uma käe pääl om tä traktoriid remontnu säidse aastat. Mardil omma abis treipink, puurpingi, metallisaag, hüdropressi, CO-keevitüs ja elektroodikeevitüs, gaasilõikaja. Noidõga saa kõik ravvatüü är tetä.

    Elektroonikat Mart ei tii: tuus om vaia arvutit ja programmõ. «Sis piät tuu pääle spetsiäliseerümä, a mul ei olõ mõtõt tuu pääle rahha raisada – säänest tüüd tulõ harva ette,» märk tä.

    A keevitüstüüd om külh hulga ja tuuperäst käve Mart tüüturuammõdi abiga keevitämise oppusõl. «Tei tunnistusõ, küsse hindäle ettevõtlusõga päälenakkamisõs stardirahha ja ostsõ vahtsõ keevitüse,» seletäs tä.

    Traktoriremont käü huuaoldõ. «Kes mõnõ sammu ette näge, tuu taht joba talvõl traktori kõrda är saia,» ütles Mart. «A pall’o tulõva sis, ku viimäne hädä käen.»

    Parhilla omma keväjädse põllutüü tettü ja vilävõtminõ olõ-i viil pääle naanu – tüüd om veidemb ja Mart saa rohkõmb ummi asjo aia. Näütüses parhilla ehitäs meistrimiis hindäle puulahkjat.

    Kundõ käävä Mardi mano egält puult: Antsla takast, Põlva kandist, Valga veere alt... Mart sõit esi sakõst paiga pääle: väiku hädäga massinat ei olõ mõtõt kavvõst Lasvalõ vitä.

    «Taa miis umma tüüd tund, egäl juhul!» kitt Mardi käest mitmit kõrdo traktoriapi saanu talo- ja luudusõmiis Pulga Jaan, kinkal om üts talokotus Antsla vallan Oe külän ja tõnõ Varstun. «Traktorimoodorit om tä mitu kõrda parandanu. Ku ma esi ei olõ vika löüdnü, sis olõ Mardilõ kõlistanu ja iks api saanu.»

    Traktori kõrdategemise iist tulõ umajago rahha vällä kävvü. «Alla tuhandõ euro ei mängi kuigi vällä, ku piät jupõst traktori kokko pandma. Eski inämb lätt tüürahha, tuud tiit iks mitu kuud,» hindas Mart.

    Jupi tulõva tüürahalõ viil pääle. Mart võtt jupi Võrolt, kon om kats kõvõmbat traktorijuppõ puuti. «Mõni ütles külh, et osta jupi är, a inämbüisi tahtva kundõ esi osta, arvasõ, et vast petät, vai luutva esi rohkõmb hinda alla kaubõlda,» muhelõs Mart. «Mõnõ saada ma esi puuti jupi perrä – tulõ tükk maad odavamb, ku ma esi vahtsõ tii.»

    Nurisõjat kundõt om Mardi jutu perrä iks ette tulnu, päämidselt om nuristu hinna üle. «Tuu om kimmäs rahvas,» seletäs tä. «Kõrralinõ maamiis ei tulõki inne, ku täl om raha kuun.»

    Mart om tennü tüüd ka «kriipsu pääle» – saava rahha, masva är. Mõnd inemist iks võit usku, om tä kimmäs. A om ka juhussit, et mõni arvõ «ei jõvva peräle» ja Mart piät kundõ takan juuskma, et umma tüürahha kätte saia. «Võõralõ ma inne midägi kätte ei anna, ku tasu käen,» ütles tä.

    Tüüst ärelämise kotsilõ ütles Mart, et om tüüvõimõtuspensioni pääl ja tuu mant tege niipall’o, ku jõud. «Tuu pensioniga jo är ei elä,» seletäs tä.

    Mardil om hindä talon väiku kapstamaa ja traktoris MTZ Belaruss. Tuuga toukas tä talvõl vallateid kah. Timä om Belarussi-usku. «Ku väikest tüüd tiit, ei olõki mõtõt Lääne massinat osta! Hää külh, mugavusõ vaih om, a juppõ hinnalõ piät üte nulli julgõhe taadõ pandma, või trehvädä, et eski kats.»

    Lääne traktoridõ tüükimmüse kotsilõ taha-i Mart väega midägi üteldä. «Väega pall’o olõnõs tuust, kiä sääl istmõ ja rooli vaihõl om,» arvas tä.

    Mart om pruuvnu ka vällämaal tüüd tetä, a tuu tälle ei passi. «Olõ sääl kah käünü, a tan om parõmb: saa koton rohkõmb är tetä,» seletäs tüümiis. «Kuu aigu olõt är, koton kõik tegemäldä. Jõvvat siiä, panõt siin edesi, sis vaia jälki tagasi minnä – puhada ei saa sukugi! Parõmb tii tan väikumba raha iist, elo om rohkõmb kõrran, ku ma säält vällämaalt suurõmba raha saa.»
     
    Viiardi Piitre, põllumiis ja hobõsõkasvataja Pikäkannu küläst:

    «Kallaste Mart om tubli meistrimiis, külä pääl om säänest väega vaia.

    Timäga olõ-i mõtõt vaiõlda – ku ütles, et midägi om vaia tetä, sis nii om. Ja ku tä midägi tege, sis om tettü.

    Põllumehe-hätiga lähä iks edimält Mardi mano. Ku om vaia traktorit paranda, midägi keevitä... Sitatrumlit ja kompostrit avit’ tä viimäte kõrda tetä.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin