Nummõr' 260
Piimäkuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võro folgipido kuts tandsmist opma
  • Uudissõ
     
  • Lasva valla mahhetalo võitlõs kihvtisüüdistüsega
  • Elo
     
  • Kuldsidõ kässiga meistri tege ravvaunikust traktori
  • Märgotus
     
  • Kuldvõtmõkõist ei olõ
  •  
  • Surnuaiapühä – suguvõsa kokkusaaminõ süämest süämehe
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Piimäpukk
    Perämäne külg
     
      
     
    Padari Ivari, võrokõnõ Brüsselin 
      
    Regionaalpoliitiga mõttõtsõõr 4
     
    Kuldvõtmõkõist ei olõ
     
     
    Tuu ei olõ õnnõ Eesti ja Võromaa murõ, tuu om kõgõ Euruupa murõ, et veeremaa jääse tühembäs ja inemise tüküse keskustõ elämä.

    Paiga pääl või olla latsiaiakotus ja kuul, a tükütäs iks sinnä, kon latsiaiakotust ei olõ, a tüükotus om. Viimsi koolin om säidse paralleeli, inemiisi tulõ iks mano: saagõ vai 17 paralleeli!

    Eesti rahvastikutihedüs om Euruupan üts väikumbit. Tuust tulõ näütüses seo, et tarbõkauba (tsukru!) omma meil kallimba ku muial. Väiku turg mäng Eestile kätte: ei olõ kundõsit hiusõlõikajalõ, kängsepäle.

    Regionaalpoliitikaga om hulga tüüd. Tohe-i võtta säänest plaani, midä kõrva tahtva kuulda, a jala ei kanna. Sis raisatas hulga rahha är, a tulõmit ei olõ.

    Üts võimalus inemiisi maal hoita om kaugtüü-kotussõ luvva. Kõik ministeeriümi ja riigiasotusõ pidänü otsma võimaluisi, kuis saanu inemiisi kaugtüüle võtta. Ku ma olli rahandusministri, sis saiva nuu naasõ, kes latsõga koton olli, tsipakõsõ kotost umma tüüd edesi tetä, selle et nä olli uma ala as’atundja.

    Tuud asja ei olõ muidoki süstemi perrä aet, selle et ministeeriüm piät kõgõpäält tegemä umma põhitüüd, mitte regionaalpoliitikat, ja sändside asjoga om kõgõ ütsjago jandalit.

    A riigiasotuisi juhtõl piät olõma tõsõ tasapinna mõõtmisõ tahtmist. Üte tasapinna mõõtminõ om, et tii uma tüü är punktist A punkti B. A tõnõ tasõ om iks variantsõ otsi, et inemine es pidänü egä päiv kontorin istma ja saanu Internetiga uma tüü tettüs.

    Peräkõrd võisi avita tuust, et om kõrd kuun vaia Tal’nan kävvü. Videokonvõrentse jo mõnõ ammõdi kõrraldasõ, ei aeta inemiisi Tal’nalõ kokko. A sis üldäs jäl, et ku inemisega nõnnapite kokko saat, om tuu iks tõistõ ku televiisori kaudu.

    Parhilla om eurorahal Eesti maaelon suur roll. Kümme aastat tagasi kõnõldi külä pääl vast liiderligõst naisist, a Leader-programmist es kõnõlõ kiäki. No om inemiisil tunnõ, et üteline pindalatoetus oll’ joba inne Kristust.

    Midä üteldä põllumiihile, kiä pahandasõ, et mõnõ saava ütelist pindalatoetust õnnõ niitmise, mitte põllumajandustuutmisõ iist? Tuu toetusõ tsiht oll’ edimält, et maa võssu es kasunu. Egä aasta omgi tulnu 10 000 hektärri põllumaad mano, tuud võetas puhmõ alt är.

    Järgmäne tsiht om, et tuud puhmõ alt är võetut põldu pruugitas iks võimalikult pall’o põllumajandustuutmisõs, mitte niitmises. Inemise omma vällä rehkendänü, et odavamb om niitä, ku villä kasvata. Tuud nummõrd tulõ no muuta. Sääl om suur otsustusõigus põllumajandusministeeriümil.

    Maailman lätt süüki vaia egä aastaga mugu inämb. Aastal 2050 taht maailm 70% inämb süüki. A joogivett ja haritavat maad om kõrrast veidemb.

    Parhilla mõtõldas, et ei taso är põldu tetä, a kümne aasta peräst om sais hoobis tõnõ.

    Touka takast mõtõt, et 2014. aastast pääle saanu riigi esi Euroliidu põllumajanduspoliitiga man inämb üten kõnõlda. 2012 om vaidlõmisõ aasta. Põllumiihil tulõ hindä iist saista, a tuu man piät argumendi olõma. Lihtsäle rüüki ei massa. Kiä lihtsäle rüük, tuu pääle kaias, et ull’ om.

    Mu asi om üten avita, et mi põllumiihi helü ja ütidse saisukotussõ tan Brüsselin kuulda olõssi.

    Aviti tuud kõrralda, et seo kuu 28. pääväl antas Euruupa parlamendi presidendile üle Eesti, Läti ja Leedu inemiisi allkirä tuu toetusõs, et mi põllumehe saanu tõisi Euruupa põllumiihiga võrdsõmbit põllumajandustoetuisi. Samal pääväl kõnõlõs mi pääministri tuust ettevõtmisõst ka Euruupa Liidu pääministride kokkosaamisõl.

    Euruupa parlamendin om joba arvo saadu, et Balti põllumiihi murõ om tõsinõ murõ, mitte tühi rüükmine. Tuu om joba suur samm edesi.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin