|
| | | | Tamula veeren sais suur liivast Kaarnakivi, millest murd vällä kaarna, nokk uhkõlõ taiva poolõ käänet. | | | | Võro liin sai Kaarnakivi | | | | Kabuna Kaile | | | |
Tamula veeren sais suur liivast Kaarnakivi – liivarahn, millest murd vällä kaarna, nokk uhkõlõ taiva poolõ käänet. Kujo vuulsõva liivast vällä kujomeistri Kama Põvvat ja Timuski Henry. Kats miist ragiva liivakujjo kolm päivä ja võtiva üüstki aigo mano.
Karulast peri kujomeistri Kama Põvvat, kiä tekk’ tüükavandi, ütel’, et tälle Jaigi «Kaarnakivi» raamat väega miildüs ja ku kutsuti Võro liivaliina ehitämä, sis kasvi noidõ juttõ mõol mõtõ tetä Tamula viirde uma kaarnakivi. Seol om pääleki köüdüs Võromaa ja esiki Võro liinaga, kon Jaik om kah elänü.
Seokõrd es sünnü liivast kül ümärikku imekivikeist, a paras rahn, mis võtt lakja aetuidõ tsiibuga kaarna kujo, kiä om valmis järve poolõ lindu minemä.
(«Kaarnas om hää volüümikas tsirk – seod andsõ häste tetä,» ütel’ Kama Põvvat viil vallategemise man.)
Seokõrdsõ Võro liivaliina töie teemas pakuti kõigilõ vällä Jaigi Juhani jutu, a nuu omma arvada nii esierälidse, et rohkõmb es julgu ütski kätt pruuvi. Latsõ üten perriga saiva inämb mõttit Võro liinast ja pandsõva liivaliina puulpäävä innelõunal püstü mitu uhkõt majja, lisas laiva ja muid tegeläisi.
Võrol tetti liivaliina joba kuvvõndat suvvõ. Liivakujo jäävä Tamula viirde nikani ku suvõ lõpuni, ku kiäki ull noid õkvalt är ei lahu.
| |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|