Nummõr' 266
Süküskuu 18. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Loetas suukurgi
  • Uudissõ
     
  • 25 aastat «Mino Võromaa» võistlust
  •  
  • Orava koolin omma võrokiilse ussõsildi
  •  
  • Mõni päiv saa viil võro lippu pakku
  • Elo
     
  • Talomiis: kits om targõmb ku lammas
  • Märgotus
     
  • Kauksi Ülle: ütle vällä luuvusõ kaitsõs
  •  
  • Nuuri soovi
  • Juhtkiri
    Innembi
    Lõvvamehe jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
      
     
    Suukurõ nurmõ pääl söömän 
      
    Loetas suukurgi
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Timahava om suukurõ riikligu ülelugõmisõ (eesti k seire) aasta, õkva läts’ vallalõ sügüsene ülelugõminõ ja ka võrokõisi kutsutas appi uma kandi kurõparvist teedä andma.

    Suukurgi loetas 17.–30. süküskuul, kõgõ parõmb aig lugõmisõs om 23.-25.09.

    Näi nätäl tagasi 30päälist suukurõparvõ. Eesti kõgõ suurõmb suukurgi uurja, «kurõuno» Leito Aivar ütel’ tuu pääle, et kooni saa-päälidse parvõ ommaki kõgõ harilikumba.

    Vana Võromaa kõgõ suurõmbat suukurõparvõ om Leito Aivar nännü Räpinä kandin Määrästü suun – päält 1500 kurõ. Võromaa-Setomaa piiri pääl Kliima ja Matsuri vaihõl Piiroja suun näivä Hundi Paul ja Lepiski Arvi kats aastat tagasi 1021 kurgõ. «No minevä sügüse oll’ sääl kurgi veidü,» ütel’ Lepiski Arvi.

    Suurõmbit parvi (200-500 kurgõ) om nättü Meenikunnu suu pääl ja Tabina järve veeren. «Meenikunnuh om kurgi vähämbäs jäänö: 1983. aastal loi sääl kokko eski 1250 kurgõ,» selet’ Lepiski Arvi.

    «Vanalt Võromaalt võissi kurõ-teedüst inämb olla,» ütel’ Leito Aivar. Tä uut teedüst suurõmbist kurõparvist Kliima-Matsuri, Obinitsa-Tabina kandist ja muialt kas meili pääle (aivar.leito@emu.ee) vai tel 731 3776, 515 3995 ildampa 15.10.2012.

    Tähtsä om kirja panda täpsä kotus, aig, pall’o tsirkõ oll’, midä nä teivä ja kiä näid kai. Ku kurgi man om nätä hanni ja tõisi viitsirkõ, sis või noist sammamuudu teedä anda.

    Lepiski Arvi ütel’, et tähtsä om tetä vaiht kotussil, kon omma suukurõ üüd ja kon söövä (nurmõ pääl). Esieränis oodõtu om teedüs vahtsist üümaja-kotussist.

    Leito Aivar ütel’, et suukurõl lätt häste nii Eestin ku terven Euruupan. Ku 1970. aastil tekk’ Eestin pessä 300 suukurõpaari, sis parhilla päält 7000.

     
     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin