Nummõr' 273
Joulukuu 28. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mõtsan oll’ joulurahu
  • Uudissõ
     
  • Uma as’a jääseki esierälidses kingis
  •  
  • Uma suursilt välän
  •  
  • «Tagamõtsa» ETVn
  • Elo
     
  • Vello ja ilmalõpp
  • Märgotus
     
  • Võrokõsõ võtva aasta kokko
  •  
  • Ooda reformi haldusõn ja uman perre-ettevõtlusõn
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Kiri
      
     
    Erästvere luuduskeskusõ luudusvaht Kalamehe Kalle näütäs, kuis kitsi jaos vihta puu külge köütä 
      
    Mõtsan oll’ joulurahu
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Ka mõtsaeläjäkese saiva rahulidsõlt pikkä joulu­pühhä pitä: jahimehe joulurahu aigu püssäga mõtsa es tükü ja veivä hoobis eläjile söögikraami nigu teivä inne joulu ka Kanepi gümnaasiumi 5. klassi latsõ.

    Haavapu Maris, Jalasõ Jaan, Vahtrõ Carlos-Mathias ja Kõrveli Lorely joosi läbi lumõ RMK Erästvere luudus­keskusõ eläjide söögimajakõsõ mano nii, et lumi linnas’.

    Latsõ olli kotost üten võtnu ubinit ja põrknit, luudusvaht Kalamehe Kalle võtt’ egäleütele var’o alt ka krõbisõja viha (laagrilatsil suvõl tettü).
     
     
    Latsõ võti kotost kitsi jaos põrknit ja ubinit üten 
      
    «Terri mi täämbä söögimajja ei panõ – üts «päkäpikk» om joba kaara toonu ja edesi mõtsa lännü, arvada kuusõ perrä,» muheli Kalamehe Kalle ja opas’ latsilõ, et viha tulõ köütä puuossõ külge, sis kaksa-i kitsõ noid maaha. Maast kits vihta inämb ei süü.

    Ütenvõetuisi põrknidõ kotsilõ arvas’ Kalamehe Kalle, et kitsõ noid väega ei taha. Pall’o inämb himostasõ nä ubinit ja luudusvaht tõi näile kotost är kõik ubina, miä keldrihe är es mahu.

    Leibä tohe-i kitsilõ tuvva. «Tuu aja eläjä mao hapnõs. Tä ei seedi tuud är, täl om tõistmuudu siitmine,» selet’ Kala­mehe Kalle latsilõ. A kitsilõ olõssi hää puhtas kraapi üts lapikõnõ maad, kon nä saasi pikuta. «Meil käü sääne viiepääline kari,» ütel’ tä.

    Kanepi kooli latsõ ütli, et seo oll’ näil edimäne kõrd mõtsa­eläjile süvvä tuvva. A muido miildüs näile külh mõtsan käv­vü ja suusata. Mõtsan omma nä ka peris pall’o eläjit nännü: kitsi, põtru, jänessit, mõtsatsika, rebäst, eski ilvest.

    Lorely oll’ kimmäs, et näkk’ ütskõrd kodo lähkül Latiku mäe pääl sutt kah. Tuu pääle muias’ Kalamehe Kalle vuntsi ja arvas’, et tuu oll’ iks vast kodostõt susi – peris sutt sääl kandin liigu-i. Ja kahru, kedä Piigandi poiss Carlos-Mathias nätä tahassi, liigus kah rohkõmb Kaagri puul.

    Lorely, Carlos-Mathias, Kars­tõ tütrik Maris ja Erästvere poiss Jaan loiva ette, mille peräst näile maaelo miildüs: mõts, vabahus, suur kodoala, vaikus.

    A vahtsõaastasoovi omma näil «tehnilidse»: vahtsõnõ puutri, telefon, puutrimängu. Lorelyl om üts tõistmuudu suuv kah: saia keväjä tunnistusõ pääle kõik viie.


     
     
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin