Nummõr' 71
Paastukuu 1. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tsibihärbläisi suur' päiv
  •  
  • Puigal tulõ umakiilside näütemängõ päiv
  •  
  • Võro instituut' kuts juubõlinädälil Võromaa inemiisi küllä
  • Elo
     
  • Võru Raadio oll'edimäne
  •  
  • Saamis olõminõ olõ-i õnnõ vere küsümüs
  • Märgotus
     
  • Sammas käärimiihile
  •  
  • Tubina Taago: lava pääl om umal keelel kimmäs jõud
  • Kagahii
    Perämäne külg
    Kirä
     
     
     
     
    Tsibihärbläisi suur' päiv
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
       
     Timahavvatsõl presidendi vastavõtul oll' uma nuka ja uma keele iist välän seto nuuri kuur' Tsibihärbläseq lauluga «Istsõ ilma veere pääl», a ka võrokõsõ olõssi tahtnu nätä-kuulda umakeelist Võromaa luku.

    «Ma olõ esi võrulanõ, mu
    Tsibihärbläseq (pildil) olli presidendi kontsõrdil kõgõ parõmba, löüdse mitmõ inemise. meelest olõssi võinu olla iks võrukiilne lugu,» löüd presidendi vastavõtul käünü Rõugõ miis Kimaski Osvald
    (82). Muidu tälle kontsõrt' miildü ja vastavõtt kah.

    «Et mi piirkund oll' esindõt katõ etteastõga, tuu om tegeligult armõdu kõva sõna,» ütles tõõnõ vastavõtul käünü, riigikogolanõ ja «Nopri piimämiis» Niilo Tiit. «Inemise küsse, et mille poolõst ti võrdsõmba olõti, et kats' laulu saiti?» A tedägi häirse, et Võromaa laul oll' eesti keelen. «Tuksami Jaak om ekämuudu as'alik tegijä ja pall'odõlõ tegemiisile hinge sisse pandja, a võrokeeline lugu andnu as'alõ jumõt mano,» ütles tä.

    Tsibihärbläisi etteastmisõl säänest «jumõt» oll': näide laul jäi miilde ka presidendi külälisile. «Mullõ miildü kõgõ inämb Setomaa laul, eriti tuu väiku poiss,» kitt näütüses riigikontrolör Oviiri Mihkli ETVn presidendi vastavõtu ülekandõ aigu.

    Et Tsibihärbläseq Setomaad esindänü, tuu oll' olnu Rüütli Ingridi suuv', kõnõli seto tütrigu esi. Ka vällä valitu lauluga oll' presidendiprovval side: tä oll' umal aol lindistänü Jalaja Mikot, kiä 50-60 aastakka tagasi taa laulu vällä märk'. Tsibihärbläisi seo laulu iistütlejä Hõrna Semmo (10) opp' plaadi päält Miko laulu är.

    Tsibihärbläseq saiva vaiva nätä tuuga, et näil es lubata uma mooduga laulda, a panti seade taadõ. Et kõik vällä tulõssi, tull' kõvastõ pruuvi tetä.

    «Lava all oll' sümfooniaorkestri, dirigiirse Eri Klas,» kõnõlõs üts' seto kooritütrigist Hõrna Maar'a (15). «Timä näüdäs' Semmolõ takti ette, ku Semmo taktist vällä läts'. Ja et Semmolõ iks ka naaratus näkko tulõssi, tekk' Klas tälle egäsugumaidsi näovigurit.»

    Lava pääl istsõ egä etteastja Eesti kaardi pääl uman nukan. Et setodõ piirihädä pääle rõhku panda, sis oll' Setomaa kaardi päält hoobis vällä jätet ja seto isti vällänpuul «Eesti piiri».
     
    Puul' koorist oll' Soomõn
     
    A tuudaigu, ku puul' Tsibihärbläisi koorist presidendi küläliisi lõbust', laul' tõõnõ puul' Helsingi Muudsa Kunsti muusõumin neläst põlisrahvast tettü näütüse vallategemisel. Nuu rahva olli saami, Mehhiko raramori indiaanlasõ, süvä umaettetundõga Rauma kandi suumlasõ ja seto.

    Meremäe valla arõndusnõunik Hõrna Aare sellet', et Soomõ kunstnigu Lea ja Pekka Kantonen märgodi joba 12 aastakka tagasi, et tulõ tetä näütüs põlisrahvidõ latsi esi tettüist piltest. Latsilõ, ka seto ummilõ, anti aparaadi kätte ja lasti pildistä ummi lemmikkotussit. Sis pildisti kunstnigu umakõrra pilte tennüid latsi.

    Hõrna Aare sõnno perrä om tulõmus põnnõv ja näütüst tulli vallategemisele kaema 200 inemist, miä om eski Soomõn harukõrdnõ. Näütüs tulõ piä ka Eesti pinna pääle. joudma.
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    JUHTKIRI
     
    Paigavaim Eesti muudu
     
    Vabariigi aastapäävä kontsõrt' Estonian oll' kannõt rahvakultuuri ja erinevide paiku vaimust. Edimäst kõrda astiva esinejä vällä maakundõ, Eestimaa eri kantõ iist, es tulõ lihtsäle niisama meeleollo luuma.

    Setomaa nummõr' tull' vällä kõgõ parõmbidõ – esiki vällämaalaisilõ es jää arvo saamalda, et Tsibihärbläseq esindivä Setomaad, lauli seto keelen ja et seto kultuuril om näide näol olõman uma tullõvaig. Ka Mulgimaa oll' sõsaridõ Tauli Anu ja Triinu ni mulgi keelen rahvalauluga esindet.

    Tuu kõgõ pääle pand' Võromaa nime all ette kannõt lugu võrokõisi väega võõrastama: kuis sõs eestikiilne laul, meil käü jo ummõtõ kõgõ kõvõmb uma keele hoitmisõ jutt? Hää laul muidogi, midä Tuksam ja Jürjendal teivä, a tuu es passi kokko Võromaa nimmamisõga sinnä ette.

    Kontsõrdi luud meeleolo oll' sääne, et telekapublik uut' võro keelen laulu. Oll' jo viil aasta iist es'ki võrokiilne eurolaul, a parhilla tulõ vällä, nigu ei olõs võro kiilt olõmangi?! Niisamate oodi umakiilset Võromaa laulu mitmõ võrokõsõ, kedä oll' president' hindä vastavõtulõ kutsnu.

    Taasama Tuksami Jaak mõist jo ummõtõ väega häste võro keelen laulda, om taa keele Võromaal ellen peris häste är op'nu. Asi oll' hoobis tuun, nigu Uma Leht kuuld', et ka timä es tiiä viimädse silmäpilguni, et tä lätt lava pääle Võromaa nime all. Sammamuudu es küsütä laulu valikul nõvvo ka siist paigapäält - nii ütel Võro maakunna kultuuripäälik Laursoni Piitre.

    Niimuudu naa regionaalsõ as'a meil käävä – pääliina lavastaja kutsõ esinejä ja klapit' kokko, kiä määndse maakunna iist laul. Kontsõrti panti lõpõtama illos lugu, kohe ette kirotõdi Võromaa, selle et Tuksam tegutses jo küländ sakõstõ Võromaal!

    Uma Leht usk, et vahtsõl aastal asi sõski muutus ja võrokõisilt küsütäs vähämbält nõvvo, inne ku määnegi laul Võromaa nime all kõlama pantas.
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Lindi kõrval olen ma...kuidas seda kõige paremini ütelda...poiskõnõ!

    Võromaa suusamehe Saarepuu Anti puhtsüämlik ülestunnistus (ETV)

     
       
     Uma Lehe sõbõr!