Nummõr' 266
Süküskuu 18. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Loetas suukurgi
  • Uudissõ
     
  • 25 aastat «Mino Võromaa» võistlust
  •  
  • Orava koolin omma võrokiilse ussõsildi
  •  
  • Mõni päiv saa viil võro lippu pakku
  • Elo
     
  • Talomiis: kits om targõmb ku lammas
  • Märgotus
     
  • Kauksi Ülle: ütle vällä luuvusõ kaitsõs
  •  
  • Nuuri soovi
  • Juhtkiri
    Innembi
    Lõvvamehe jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
      
     
    Kauksi Ülle latsi ja latsõlatsiga 
      
    Kauksi Ülle: ütle vällä luuvusõ kaitsõs
     
    Rõugõ kihlkunnast Saarlasõ küläst peri Kauksi Üllet teedäs iks timä kiräsõna perrä: võrokeelidse luulõtusõ, romaani, näütemängu, päält tuu välläütlemise suurõmbin aolehin ja elooppusõ aokirjun... A edimädse juubõli jutuajamisõst tulõ vällä, et perämädse kümme aastakka Setomaal mehel olnu Kauksi Ülle om löüdnü vahtsõ ja põnõva tegemise, esieränis miildüs tälle pakutrükin rõivast kirädä ja küläliisile vanaaolisõst elost kõnõlda.

    Kõnõlõ hindä perämädse ao tegemiisist.

    Olõ nakanu luulõtuisi, näütemängõ ja proosa man tegemä ka käsitüüd. Minno huvitasõ egäsugudsõ muistidsõ tehniga. Käve aasta aigu seto käsitüüd opman. Opsõ är inämbüse asju, midä vanastõ naasõ mõistsõva tetä. Kõgõ torõdamb asi um olnu pakutrüküga rõivakirjaminõ.

    Kõgõ rassõmb oll’ niplispits – hullõmb ku malõmäng! Opsõ seto pitsi, kangakudamist, kiri- ja kõlavüü kudamist.

    Saadu käsitüükogõmusõ omma abis giiditüü man – tuu um suvõl üts suurõmbit tegemiisi.
    Meil um mehega kunstigalerii ja ateljee Hal’as Kunn Obinitsa kesken, sääl teemi kõiksugu kunsti, ma kõnõlõ ka seto, võro ja soomõugri kultuurist.

    Evar (miis, kunstnik Riitsaarõ Evar – UL) tege seto ehtit ja lõikas puugravüüre, millega trükimi – meil um sadakund kirjuga trüküpakku. Ma umblõ rõiva valmis ja mõtlõ, midä pääle trükki. Tuu tüü tege mullõ suurt rõõmu. Parhilla um meil näütüs Pihkvan: Evari seto kirjuga tapeedi, mu trükitüisi kirjuga rõiva, mu tütre Salme tettü seto pupi ja tõsõ tütre Päivi tettü ehte.

    Raamatit tii kah, a harva küsütäs mõnõ raamadu perrä. Setomaalõ tultas inämb otsma läbielämist, värve ja kirju, maitsõt. CD-plaadi omma külh är ostõtu. Peko Helü aokirja teemi, näütemäng «Peko» juussõ tõist aastat ja jäl tull’ piletiist puudus, või-olla tetäs tuud viil kolmas suvigi.

    Kunagi saava näütemängu kaasi vaihõlõ – Setomaal olõ ma kõgõ inämb näütemängõ kirotanu. Sünnüpäävä peräst võti luulõkogu ette. Mu kõgõ pikäaolidsõmb sõbõr Reimanni Nele paksõ, et võissi tetä valituisi luulõtuisi kogu ja avit’ mul luulõtuisi vällä valli. Kas tä no täpsele juubõlis trüküst vällä jõud, a sinnäkanti.

    Latsi iin um suur võlg, eräle latsiraamat om viil poolõlõ. Tuud tege hääs veidükese seo, et mul oll’ au olla seto aabidsa kogun. Ku vanõmb poig Niilo oll’ nelä-viieaastanõ, ilmu võro aabits, no ku poig Truvar um sama vana, ilmu seto aabits.

    Kasvit maal, sis ellit liinan, no jäl kümme aastat maal… Kuis maaeloga rahul olõt?

    Kasvi üles mõtsa seen, bussi pääle oll’ kats kilomeetrit. Tuukõrd oll’ külän üts massin ja tuugagi sõitsõ miis vasta puud... Maatüüst es päse: pidi kitskma, haina tegemä, vett nõstma.

    Sääne maaelo puul minno es hiidüdä.

    Liinan elämist võtsõ kõgõ ku aotlist ja egä keväjä vei määnegi vägi minnu maalõ. No ei piä elämä ülikooli ja raamadukogu lähkül, Internetiga saa tüüd tetä ütskõik kon. Tuu andsõ võimalusõ maalõ elämä minnä.

    Ma olõsi lännü umma kodutallu tagasi, a kodutalu lubasi ma vanõmbalõ tütrele, ku tä oll’ 12. Tõtõstõ – seost kuust tä sääl eläski ja kõgõ vanõmb tütrepoig Joonatan Tähe läts’ Rõugõ kuuli.

    Ku umma kooliaigu miilde tulõda, sis joba koolin huvit’ minnu, kuis naati savianomat tegemä. Edimält plätsiti ümbre kürvidsä, sis mõtõldi vällä potipüür, sis naati pottõ kirjama...

    Kuis ürgas’ast inemise mõttõ arõng edesi läts’.

    Ku kooli kotsilõ viil midägi üldä, sis seo ilma aigu tahetas hulga perekunna kohussit är kooli kätte anda. Tahetas, et kuul oppas viil viisakusõ ja eetiga kah kätte, a perekund om iks väiku inemise kasvatamisõ man väega tähtsä.

    Vanast opati latsõ joba inne kuuli kudama: aju arõni ja lats opsõ ilostõ tegemä, süvembäs minemä. Ku sul um ilumiil ja sutat asju süvembäle tetä, saat ellä ütskõik kon. Lindat linnukiga ja mugu kuat. Naistõrahva elus iks ei passi, et klõbistat õnnõ arvutiga ja perän läät baari vai telega ette.

    Kuis om aon muutunu inemiisi tiidmine perimüskultuurist?

    Ku Vigala Sass paarkümmend aastat tagasi ütel’, et meil tulõva vana jumala, uskmisõ, vana tehniga tagasi, sis ma mõtli, et kost nä tulõva. Võromaal oll’ võru keelen luulõtajit põlvkunnan üts. A kõrraga oll’ kümmekund võro kiränikku ja kõigilõ jakkus tüüd.

    Perimüskultuuri seoilma-aigu tagasituumisõ man um üts suur juht olnu Barkalaja Anzori. Tä um Villändi kultuurikooliga imet tennü. Rahvuslik käsitüü, muusiga... Perimüskultuuri kandjit tulõ mugu pääle, näid jakkus egäle poolõ. Tegünese kandlõkooli, käsitüütsõõri...

    Miä elon murõt tege?

    Vaihõpääl inemiisi ahnus, tihkus ja kadõhus hiidütäse är. Inemiisil ei olõ vastutust inne olnu ja perän tulõvidõ põlvi iin. Kellele um kodumõts ja kodutalu, kellele õnnõ kinnisvara...

    Sõsar opp aiandust ja taht kotu ilusas tetä, veli opp juurat ja pand ussõlõ luku ette, et puul kinnisvarast om timä uma – sõsar masku puul vällä vai möögu kodutalu maaha.

    Eesti aoluust um nätä, mis um saanu, ku inemise niimuudu tülün umma. Parhilla jäetäs toetusõst ilma vai arvatas seltsist vällä, a võiva tulla ka hullõmba ao, nigu oll’ kiudutaminõ.

    Palludõl um rassõ jõuda tuuni, et võinu tetä ka midägi ilma projektilda, esi toimõ tulla. Noil, kiä pall’u noid projektõ kirutasõ, tulõ sääne asi nigu henge lagonõmisõ oht, nigu nä omma kaivanu.

    Rahva alalhoitminõ ei olõ projekt. Kõnõlõminõ ei massa midägi, nigu ütel’ juba Toomõ Juhan umal aol Võru raadion. Olla peremiis, olla tuu, kes tõisi avitas, mõtõlda umast rahvast häste.

    Sõimatas poliitikit, a sõimatas ka truksit inemiisi, kes midägi är tegevä.

    Kõik elu piät inemine pidämä võitlust vaimupümehüse, kurjusõ ja tihkusõ vasta ja luuvusõ kaitsõs. Ma olõ luuja inemine ja ütle vällä, midä ma arva. Saa-i niimuudu, nigu um Riigikogun olnu tutvidõ inemiisiga: naksi väega lühkeisi lausidõga kõnõlõma ja es ütle inämb midägi vällä, midä nä asjust arvasõ...

    Mi inemiisile miidüs armõtulõ kittä, ku hää om vällämaal ja ku halv kodomaal. Midä tuust arvat?

    Ma olõ veidü vällämaal käünü. Üts külämiis ütel’ ilustõ, et vanast üteldi: tark näge külä vaihõl kah rohkõmb ku ull’ maailmareisil. Perimüskultuuri Indialõ otsma minnä ma külh ei taha – budismiga vei minnu kurssi joba keskkooliaol klassijuhataja Viktor Puolakainen!

    Inemiisil um arvusaaminõ nigu mõisaaol, et meil um kõik halvastõ, a kae, ku illus «mõisan» – Lääne-Euruupan sis – um!

    A inemise võisi nätä inämb tuud illu, rikkust ja väke, miä mi umal maal, uma kultuuri seen um. Jõudu ja väke, hää uma elu ja kultuuri hoitja!

    Küsse Harju Ülle

    Säält ma saiõ sõnakõrra. Kauksi Ülle 50
     
    seminär-näütüs-kuunistminõ 21. süküskuul 2012 Tarton

    Seminär Tarto ülikoolin (päähoonõ 139).

    11.15 alostusõsõna.
    11.30–12 Allasõ Tiia. 20 aastakka Kauksi Ülle loominguga. Vol 2.
    12 –12.30 Viirese Piret. Kauksi Ülle ja etnofuturismi sünd.
    12.30–13 Krulli Hasso. Pärimus ja ajalugu. Kauksi Ülle eksperimentalism.
    13 –13.30 Tintso Margit. Võro vaim Kauksi Ülle teossidõ seen ja ümbre.

    13.30–14.30 lõunavaih. Näütüs ja tsäi-kohv TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõn Lossi 3-134.

    Seminär TÜ päähuunõn 139 lätt edesi.

    14.30–15 Mattheuse Ave. Naised kui ilmasambad – tüüpe ja suhtemustreid Kauksi Ülle loomingust.
    15 –15.30 Pilve Aare. Võru keelest võõrkeelena ja Kauksi Ülle tõlkimisest eesti keelde.
    15.30–16 Aadma Heidi. Vaatemängude varjatud valvasolek.
    16 –16.30 Mürgü Merlin. «Taarka»: näidend, stsenaarium ja film.
    16.30–17 Kalkuna Andreas. Seto lauluimmi ja Kauksi Ülle lüro-eepika. Vahtsõst laulminõ ja vana kõrdaminõ.

    18 kuunistminõ Tarto kirändüse majan Vanemuise 19.
    Kauksi Ülle vagivahtsõ luulõkogo «Palunõia» ja Mokornulga leelokoori CD ettenäütämine. Saa kullõlda Mokornulga leelokuuri, Liinatsurri ja üllätüsesinejit. Tervütüse, õnnõsoovi, üllätüse.

    Kõrraldasõ TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus ja Tarto Kirändüse Maja.



     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin