Nummõr' 71
Paastukuu 1. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tsibihärbläisi suur' päiv
  •  
  • Puigal tulõ umakiilside näütemängõ päiv
  •  
  • Võro instituut' kuts juubõlinädälil Võromaa inemiisi küllä
  • Elo
     
  • Võru Raadio oll'edimäne
  •  
  • Saamis olõminõ olõ-i õnnõ vere küsümüs
  • Märgotus
     
  • Sammas käärimiihile
  •  
  • Tubina Taago: lava pääl om umal keelel kimmäs jõud
  • Kagahii
    Perämäne külg
    Kirä
     
     
     
     
    Võru Raadio oll'edimäne
     
    Saarõ Evar
    evar@wi.werro.ee
      
     
    Võru Raadio 1991. Toomõ Juhan küsüs Sännä baasi pääligu käest, kuna Vinne vägi minemä nakkas. Kaarna Lembit (kural) ja Tupõ Enn (kesken) kaesõ päält. 
      
    7. paastukuu pääväl saa 15 aastakka tuust, ku Võru Raadio edimäst kõrda raadiokullõjani jõud'. Sõs pääle nakanu saatõ olli edimädse terven Nõvvukogo Liidun, midä es tii riigiraadio, a riigiraadiost lahun esisaisva toimõndus.

    Inne tuud oll' Võrolt tettü aastit paigapäälsit saatit traadiraadiolõ, midä sai kullõlda õnnõ krapiliinist. A 1990. aastal naati saatit üle kandma Kiräpää kesklainõsaatjast, Vikõrraadio sagõhusõ päält. Tuu tähend', et Võru saatit kuuli kõrraga kõgõ vana Võrumaa, Setumaa ja kavvõmbidõgi kantõ raadiokullõja.

    Perisraadio saamisõst kõnõlas tuuaolinõ aktivist' Toomõ Juhan (Johannes), et timäl, Kõivu Sirjel ja sidepäälikul Kõivu Kallel sündü plaan', kuis taivaalodsõ raadio tegemine tehnilidselt väega lihtsäle är lahenda. Vaia es olõki muud, ku panda taasperilde tüüle raadiokanal', miä tull' Kiräpäält Võru sidemaja krapiliinisõlmõ.

    1989. aastal jäi luba saamalda, teleraadiokomitee otsust', et paigapäälset raadiot või tetä õnnõ ultralühkülainõ (ULL) pääl. A Võromaa inemisil olõ-õs tuudaigu kuiki pall'u ULL-i vastavõtjitki. «Herrä pelksivä, et ka Soomõn ja Roodsin naatas kuuldma, mis riigipüürdmise juttu tan aedas,» kommõntiir' Toomõ Juhan.

    Krapiraadio käve Võru lehe toimõndusõ ala, a vahtsõnõ toimõndaja Urmi Aare es olõ kah huvitõt sääntse raadio laendamisõst, kon rahvusradikaali ja muidu kõva õiõndaja sõnna saiva. Tuuperäst teivä Toomõ Juhan ja Kõivu Sirje ettepanõki täütevkomitee esimehele Tiidu Elmarile, et võtku tä raadio uma asutusõ siiva ala.

    Tutvusõ avitiva

    Tiidu Elmar nakas'ki asja ajama. Nigu tä nüüd esi ütles, oll' tuukõrd Võrul vällä kujunu üldine arusaaminõ, et vahtsõnõ aig nõud paigapäälsit uudissit ja egäkülgset arvamist raadion, et inemise saanu asjust teedä õkva, mitte kuulujuttõ kaudu.

    Toomõ Juhan ütles, et Tiidu Elmari ainukõnõ nõudminõ oll', et saanu üte ontligu meesterahva toimõndusõ etteotsa. Tuupääle võeti kampa Tootseni Ülo, kiä oll' innembigi jo krapiraadiot tennü ja oll' parajalõ ETV korrespondent' Võrul.

    Tootseni Ülo läts' uma vana sõbra, saatõkeskusõ juhataja Ruudi Reinu manu ja et partei kontroll' oll' vahepääl lõdvas last, sõs and'ki tuu miis' lua, midä tä innembi es olõ andnu. Vikõrraadio löüd' Võru Raadiolõ ao, 20 minutit lõuna aigu ja õdagu.

    Edimädse saatõ sündüvä aol, ku käve ENSV ülembnõvvukogo valiminõ. Õkva edimädsen saatõn olli intervjuu kandidaatõga, muuhulgan Kama Kaido välläütlemine, et riigivõim Eestin saa säädüsligus sõs, ku pagulasvalitsusõ pääministri võimu kodanikõ valit võimuorganilõ üle and. Ildamba sündügi nii, a 1990. aastal olõs sääne jutt Eesti Raadion viil ullistegevä kommõntaari külge saanu.

    Võru Raadion olli ka saatõ vinne keelen, et anda vindläisile, kõgõpääst muiduki sõaväeläisile teedä paigapäälsit uudissit. Vinne keelen saatit tekk' Virumäe Elfriide.

    Võru kiil' raadion

    Muiduki kõnõli nii Toomõ Juhan ku ka Kõivu Sirje tõnõkõrd võru kiilt. Nüüd tulõtas Hõrna Aare miilde, kuis tä imä istsõ kardulivõtmisõ aigu Võru raadio saatõ aos vaka pääle ja kullõl' – äkki ütles midägi seto keeleh! Ku saadõ läbi ja Eesti Raadio uudissõ naksi, läts' kardulivõtminõ edesi.

    Aasta peräst võeti Võru Raadio päätoimõndajas konkursiga tüüle Kauksi Ülle. Nüüd tetti raadiolõ erälde majandus- ja kultuurisaatõ, viimädse muiduki võru keelen. Piirisilla Külli nakas' tegemä latsisaadõt, Palumäe Aivar (Pula Paulus) nuurisaadõt. Erälde saadõ oll' viil Setomaa jaos.

    Uma Võrul olõmisõ aastist ei mõista Kauksi Ülle pall'u hääd kõnõlda. A tä om rahul, et jõudsõ kõik' aig – ka krooni algusõn – inemiisile palka massa, saatit manu tetä ja lõpus är tõesta, et võru keelen kultuurisaatidõ pääle om võimalik projektirahha saia. Edimäne kõrralik projektiraha tull' 1993. aastal. Tuusama aastak sei raadio tüütäjist tett aktsiaselts' Kauksi Ülle ammõdi päält vällä ja edespiten nakas' Võru Raadio käekäüki paika pandma varahampa helütehnikus tüüle võet Hoolõ Toomas. Minemä läts' ka Palumäe Aivar. Raadio sai umaette ULL-i sagõhusõ ja muutu tävvelikult.
     
     Palumäe Aivar: «Minnu kutsuti edimält üüraadio diskoris, a Kauksi Üllega mõttõ kuikimuudu klapsõva ja jäigi tüüle. Algul tei reklaamõ ja signatuurõ, valimissaatit. Harilikõ müügikuulutuisi kaudu ma sai arru, ku hää asi om paiklik raadio. Inemine helist' toimõtustõ, et ma es kuulõ esi tuud kuulutust, miä tuu oll'gi? Tal'nalõ tä ei olõs sis määntselgi tingimüsel
    helistänü.

    Tehniline baas' oll' muiduki kehvä ja kõiki mõttit es saa teos tetä. Kõkkõ es mõista kah muiduki. A määnegi hindälöüdmise suuv' läbi raadio oll' kimmähe olõman.

    Tegelikult ma mõtlõ, et Võrumaal om kõik'aig olnu ka nuuri inemisi, kiä omma huvitõt paigapäälsest elust ja kinkal om häid mõttit. Määndsegi üte ärimehe üte idee pääle ülesehitet raadio näile ei sobi. Põhjust Võru Raadio vahtsõst ellu herätä om, Võrumaa om ideederikas kant'.»
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Lindi kõrval olen ma...kuidas seda kõige paremini ütelda...poiskõnõ!

    Võromaa suusamehe Saarepuu Anti puhtsüämlik ülestunnistus (ETV)

     
       
     Uma Lehe sõbõr!