Nummõr' 71
Paastukuu 1. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tsibihärbläisi suur' päiv
  •  
  • Puigal tulõ umakiilside näütemängõ päiv
  •  
  • Võro instituut' kuts juubõlinädälil Võromaa inemiisi küllä
  • Elo
     
  • Võru Raadio oll'edimäne
  •  
  • Saamis olõminõ olõ-i õnnõ vere küsümüs
  • Märgotus
     
  • Sammas käärimiihile
  •  
  • Tubina Taago: lava pääl om umal keelel kimmäs jõud
  • Kagahii
    Perämäne külg
    Kirä
     
     
     
     
    Tubina Taago: lava pääl om umal keelel kimmäs jõud
       
     Lavastaja Tubina Taago (33) juht' 2001. aastagast kunstilidsõlt Võro Tiatriateljeed. Taa om projektitiatri, miä köüt väärt(näüte)kirändüst uma (võro) keele ja kultuuriga.

    Taago om lõpõtanu Villändi Kultuurikolledži tiatrikateedri, op'nu viil Humanitaarinstituudi tiatrikateedrin. Tä om tennü 20 lavastust, tähtsämbä omma: «Ennola», «Helesinine vagun», «Rehepapp», «Amlet», «Olevused», «Prints Muretu».
    Tubina Taago meelest saa-i võro keelen mõttõlda jamma tetä. 
    Kultuur' Võromaal ja Võromaa kultuur'. Kas neo omma väega eri as'a?

    Omma külh. Edimädse man tulõ jo kaia kõiki sissetuuduid kultuuritegemiisi, minkal olõ-i Võromaaga inämb ütist ku tuu, et tuud tetäs tan ja tuu tegijä eläse Võromaal. Nuu as'a näütüses omma Saarõmaa rahvarõivin rahvatandsu tands'minõ vai koolõn maru moodun ollõv MTV-kultuuri perrätegemine, egäsugumanõ playbackshowtaminõ. Mõlõmbit tulõ pitä osas perräahvmiskultuurist, niiüteldä stiilipitõs, midä tetäs pia sammamuudu egäl puul ja miä omma põhimõttõlidsõlt ütesugudsõ.

    A Võromaa (uma)kultuurin piässi olõma määnestki säänest originaalsõt jüvvä, midä mujjalt lövvä-i.

    Kas võrokeelitside näütemängõ sisu om tõistsugumanõ ku eestikeelitside uma?

    Kõgõpääst om hääd võrokeelist näütekirändüst väega veidü, nii et naid om rassõ kõrvuisi kaia. Tiatriateljeen olõmi pruuvnu tuuperäst nii eesti- ku välämaa väärtnäütekirändüst võro kiilde ümbre panda ja niimuudu tuud tan näüdädä. Olõmi teksti valimisõ man kaenu, kuis timä vaim lätt kokko keelevaimuga. Ku siski laembalt kaia, sis tundus, et võrokeeline tiatri om olnu sisu poolõst nigu vähä väärikamb ja kõnõlnu inämbäste väega tähtsist asjust. Määnestki mõttõlda jamma olõki-i mõtõt võro keeli tetä. A eestikeelitsen tiatrin päämidselt tuud näemigi.

    Määndsit asju miildüs lavasta eesti, määndsit võro keelen?

    Võro keelen olõ-i mõtõt tetä tükke, miä kõnõlõsõ liinakeskkunna elost vai sis säänest väega targutavat tiatrit. Taan keelen om väega rassõ võlssi. Ja jälki jõvvami tuu mano, et mu meelest om võro keeli lava pääl mõtõt kõnõlda õnnõ kõgõ tähtsämbist, inemist ja timä süvembät sissu pututavist asjust. Ja tuud tetä lihtsähe ja väega ausahe.

    Tiatrin and kiil' edesi kül õnnõ ütte, kukki ütte tähtsämbät ossa tüküst. Kiil' and ette tuu, kuis asju tundas ja tuuperäst näütäs kõgõ täpsembähe är ka meelelaadi. Lava pääl om võro kiil' nigu mahhe ja ts'ohhe, a ku vajja, sis om timän vanna kimmäst jõudu. Kõik' tuu kokko tähendäs ka tuud, et võrokeelidse tiatri jaos om rassõmb matõrjaali vällä valli.

    A mullõ miildüs lavasta asju, miä minno hinnäst süvembält pututasõ ja mul om tunnõ, et tiatriateljee ja võro keelega saa ma noilõ asjulõ lähembäle.

    Määne tiatri om Võro Tiatriateljee, saa timä kottalõ üteldä «peris»-tiatri?

    Ku kaia tuud nii, et «peris»-tiatri tegeles õnnõ tähtside asjuga, miä inemisele midägi mano andva (tuu tähendä ei sukugi tuud, et taa piässi hirmtõsinõ olõma) ja lätt kavvõst müüdä noist tükest, kon päämidses küsümises om «kiä kinkaga maka» ja tege tuud kõkkõ hää tasõmõga ja taha-i tuuga õnnõ rahha tiini, sis ma arva külh, et tiatriateljee om siiämaani olnu väegagi peristiatri.

    Mis asjuga sa parhilla tegelet ja miä omma plaani?

    Parhilla omma proovisaalin Shakespeare’i «Suvõüü unõnäo» nn käsitüüliisi stseeni. «Suvõüü unõnägo» om Leigo Talo, MTÜ Ludus Rusticus ja Võro Tiatriateljee ütine projekt', mille om vällä märk'nü lavastaja ja kultuuriministeeriümmi tiatrinõvvumiis' Lensmendi Tõnu. Tuu om suvõtiatri, midä mängitäs juuli lõpun Leigo talo vana järve veeren. Pääle noidõ, kiä omma ammõdi poolõst näütlejä (Ain Lutsepp, Guido Kangur, Peeter Volkonski, Ines Aru jt) löövä projektin üten kuus' tiatriateljee näütlejat. Olõ Lensmendi Tõnu kõrval tõnõ lavastaja ja mu tüü om tükkü passita võrokeelidse käsitüüliisi stseeni.

    Nii et tiatriateljee saa mängi tippnäütemängu ja saa kokko tippnäütlejidega, sääne asi and kõva kooli. Ja ku tuu näütemäng õks häste lätt, om tuust suur' kasu kõgõlõ võro (uma)kultuurilõ.

    Pääle tuud nakkami tüüd tegemä Arthur Milleri näütemänguga «Ilma luuminõ», miä piäs lava pääle saama sügüses hingiaos, sis joba Võro kultuurimaja remondit lava pääle. Tuu om lugu paradiisist ja pattulangõmisõst ja om Milleri ainomanõ komöödiä. Jüvä Sullõv pand tuud teksti võro kiilde.

    Küsse Rahmani Jan
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Lindi kõrval olen ma...kuidas seda kõige paremini ütelda...poiskõnõ!

    Võromaa suusamehe Saarepuu Anti puhtsüämlik ülestunnistus (ETV)

     
       
     Uma Lehe sõbõr!