Nummõr' 72
Paastukuu 15. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tetäs umakeelitsit saatit
  •  
  • Võrumaal omma kõgõ külmembä üü
  •  
  • Võro kirämehe teivä «Tunnikontrolli»
  •  
  • Tulõ luulõvõistlus Adsoni Arturi avvus
  • Elo
     
  • Rotirahva õnnõtus: 16 sorka jäi handapiten kokku
  •  
  • Uma nimega vorst'
  •  
  • Luigaq külmähädän.*
  • Märgotus
     
  • Saamõ vahtsõstsünd
  •  
  • Latsi iist piä-i kiilt är käkmä!
  • Kagahii
    Küsümine
    Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Tetäs umakeelitsit saatit
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
       
     Tulõman om jäl võrokeelitsit tele- ja raadiosaatit, hulga umakeelitsit asjo latsilõ – riiklik programm' «Lõunaeesti keel ja kultuur» jagasi timahava 58 umakultuuriprojektilõ kokko üle katõ miljoni krooni.

    Edimäst kõrda om tulõman umakeeline saatõsari latsilõ
    Contra tunnõt nägo nakkas vahtsõ võrokeelidse saatõ jaos kaejit korjama.  tegijä omma sarja «Veere pääl» juht'nu Karro Silvia ja režissüür' Nurmõ Karin, kiä om tennü telesaatit «Pehmed ja
    karvased», «Buratino» jt.

    «Sari om koolilatsilõ, tahami kävvü Lõuna-Eesti kuulõn, kon om hää uma keele oppus,» kõnõlõs saatõjuht' Karro Silvi.

    Plaan' om uuri, midä tetäs Puiga koolin, miä kõrraldas näütemängupäivä, Haani-Ruusmäe põhikoolin ja viil mitmõn Võromaa koolin. Pääle tuu tahtva saatõtegijä jouda ka mõntõ Setomaa kuuli ja ka Mulgimaalõ Lilli algkuuli.
     
    Mi kandi latsõ TV-saatõhe
     
    «Otsimi egän koolin eriliidsi latsi,» ütles Karro Silvia. «Tahami minnä ka mõnõ latsõ kodo ja kaia, kuis timä pere eläs.» Silvia sõnno perrä om loomulik, et koton kõnõldas latsiga iks umma kiilt ja tuud taht tä ka telen näüdädä. Saatit naatas tegemä seo kevväi, kaemisõs joudva nuu hääl juhul sügüse, a või-olla et aasta peräst.

    ETV Tarto stuudio jakkas võrokeelitsit saatit viieosalidsõ tsükliga «Elolinõ», saatõjuht' om seokõrd Contra.

    «Neo olõ-i portreesaatõ, a plaanin om kaia, kuis Võrumaal vanaaoliidsi töid tetäs, näütüses lastukatust lüvväs,» kõnõlõs Contra, kiä pelgä-i vahtsõt ammõtit sukugi.

    Saatõsar'a pääligu Rebäse Tiina jutu perrä om sarja mõtõ paikligu kultuuriluu väärtüstämine ja laembalt tutvustaminõ.

    «Tahami härgütä nuuri tähele pandma taad väärtüslikku, miä mi ümbre viil olõman om, op'ma vanaimmilt-vanaessilt tarkuisi, noid pruuk'ma ja edesi arõndama,» kõnõlõs tä. Saatit naatas näütämä sügüse.

    Tulõ ka umakeelitsit raadiosaatit. Sügüsest tulõ Vikerraadion kõrd nädälin 15-minotilinõ Lõuna-Eesti uudissidõsaadõ.

    Üts' nätäl' kõnõlõs Võromaa uudissit Räpinä kandi juuriga Võsobergi Vidrik, tõnõ nätäl' pakk Mulgimaa uudissit Airi Hallik-Konnula.

    Võsobergi Vidriku sõnno perrä om egän saatõn pääle uudissidõ ka üts' reportaaž Võromaalt vai sis intervjuu.
     
    Võromaa laulu beebikoolin ja muusigakoolin
     
    Timahava om plaanin vahtsit ettevõtmiisi peris tsill'okõisilõ latsilõ. MTÜ Hilaro Võro luuvuskuul' nakkas vanõmbidõ ja latsiga laulma Võro beebikoolin võrokeelitsit hällü- ja mängulaulõ.

    «Egä kuu oppami selges üte võrokeelidse laulu,» seletäs projektijuht' Udrasõ Milja.

    Pääle tuu tege kuul' sügüsest 3–5-aastaidsi latsiga perrile võrokeelidse folgikooli. Tuu nakkas kuun käümä nädälivahetusõl ja sinnä võiva tulla kõik' huvilidsõ. «Laulami laulõ, kõnõlõmi juttõ,» kõnõlõs Udrasõ Milja.

    Koolilatsi jaos toukas Võro muusigakuul' käümä perimüsmuusiga oppõtsihi.

    «Nakami oppama rahvapille: lõõtsa, kannõld, toropilli, vilepilli, rahvalaulu ja -tandsu, rahvakallendri täht'päivi ja kombit,» kõnõlõs Võro Muusigakooli päälik Roose Celia. «Võromaa om üts' kant' Kihnu ja Setomaa kõrval, kon viil tradits'ooniliidsi pillimängjit alalõ om ja tahassi, et seo tradits'uun' edesi elässi.»

    Tulõ ka latsiaokirä Täheke tõnõ võrokeeline nummõr', mitmõ Võro- ja Setomaa kooli kõrraldasõ latsilõ umakeelitsit perimüskultuurilaagrit.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    JUHTKIRI
     
    Umakeeline nimi - reklaami võti?
     
    Uma Lehe toimõndus om tähele pandnu, et perämädsel aol omma virma nakanu inämb huvvi tundma tuu vasta, et reklaami umma kaupa ka võro keelen.

    Tiitegijä olli tuun as'an puut' «Kodomassina» ja Juudi puut. Mõlõmba omma sääntse nimega olnu kümmekund aastakka. Ildampa tull' mano «Aid ja Kodo».

    Võro keelen om hindä kaupa reklaam'nu Mehka puut', leevätehas, makaroonituutja...
    Turismitegijä kutsva inemiisi talvitsõlõ Võromaalõ reklaamiga «Miiq mäeq, umaq ja hääq!» ja söögikotus kuts süümä sildiga «Lämmi süük ja üümaja». Kõgõ perämäne asi om sis taa vorst' Haanjamiis, millest seon lehen ka jutt om.

    Loodami, et võro keele sõpru om ettevõtjidõ siän viil. Vorsti, viina, restoraani vai ollõtarõ söögikaardi – tan pruugitas Eestin julgõlõ paigapäälsit kiili ja murdit. Siist tulõgi uma, siist tulõgi kodojõudminõ! Kauba välläpakja taht jo üteldä, et võta taad vorsti, taa mekk' nigu kodonõ võro kiil'!

    Tiiä-i muidoki, kupall'o võrokeelidse nime avitasõ kauba läbimüüki suurõnda, a Uma Lehe toimõndaja kuuld' minevä nädäli lõpul üten Võro liina poodin päält, kuis üts' naistõrahvas kurjust' poodimüüjäga, et mille ei müvvä tan poodin joba tõist päivä Haani leibä. «Taa om mu sünnimaa leib!» ütel' naanõ vällä kimmä põhjusõ, mille tälle es kõlba kümmekund tõist leeväsorti, miä kõik' poodist saia olli.

    Taa om ütelüs, miä võissi panda ettevõtjit viil inämb märgotama, määne tuutõnimi iks inemiisi ostma kuts. Kas «Tallinna peenleib» om iks ka võrokõisi «kõige armastatum leib», nigu telereklaam' eestläisi kottalõ ütles?
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Tahassi, et Vilja Selverist saassi võrokõstõ uma ja hää kauplus!

    A-Selveri päälik Taube Ain opsõ Vilja Selveri vallategemisõs är võrokeelidse tervitüse

     
       
     Uma Lehe sõbõr!