Nummõr' 283
Lehekuu 14. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lehmäpidäjit om veitüs jäänü
  • Uudissõ
     
  • Umal Pidol laul üts Eesti parõmbit poissõkuurõ – Põlva maakunna uma
  •  
  • Suvõl lätt abipolitseid inämb vaia
  • Elo
     
  • Teküs pensionilisa kasvuhuunist
  •  
  • Karula miis Krüüneri Teo oppas lindamist avvustama
  • Märgotus
     
  • Om luuduskaitsõkuu
  •  
  • Kildakõisi «Teemi är!» talgopääväst Vanal Võromaal
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
    Lehmäpidäjit om veitüs jäänü
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Väikeisi lehmäpidäjit om Vanal Võromaal perämädse kümne aastaga neli-viis kõrda veidembäs jäänü, a suurõmbit om mõni ütsik eski mano tulnu.

    Ku kümne aasta iist oll’ Võro, Põlva ja Valga maakunnan kokko pia 3000 väikeist lehmäpidäjät, sis no om PRIA teedä 706 lauta, kon om veidemb ku sada lehmä.
    «Ku ma tulli volitõdus vetarstis, sis kirodi 13–14 piimätõendit, et piimä saasi kombinaati müvvä, no om katõssa perrä jäänü ja lehmämammisit katõ-kolmõ lehmäga piaaigu ei olõki,» kõnõl’ Räpinä, Veriora ja Miktämäe valla veterinaar Piiri Ain.

    Edimält kattõ nuu, kinkal oll’ kombinaadi jaos liiga veidü piimä anda. A ütstõsõ perrä naksi häömä ka tsipa suurõmba lehmäkar’a. Huulmada tuust, et PRIA mass piimäsektori eritukõ väikulõ lehmäpidäjäle lehmapää kotsilõ pia 87 eurot (kooni 50 lehmä) vai pia 70 eurot (50–100 lehmä) aastan.

    Lõpõtamisõ põhjuisi tiid Piiri Ain mitmit: es jõvva inämb tüüd tetä, nüsjit es saa, lihtsalõ sai iso täüs.

    Lehmäpidämine om harinõmisõ jõud

    Veriora valda om perrä jäänü paar väikeist lehmäpidäjät.

    «Harinu olõt, midägi piät jo tegemä. Aastit om kah ja tüüle minnä nigu väega kohegi ei olõ,» põhjõnd’ Varõstõ külä Kukõsaarõ talo peremiis Kukõ Urmas (55) tuud, mille tä iks viil pidä 25 lehmä, kokko 50 eläjä ümbre. «Hää om tuu, et piimäraha om mul nigu palgapäiv. Viläkasvataja müü uma vilä sügüse är ja piät terve talv tuu rahaga elämä ja jätmä viil keväjäs nahvta ja väetüse ostmisõs.»

    Kukõsaarõ piim lätt Võro Juustu üle päävä, keskeltläbi tonni jago kõrraga. Piimäliitri iist mastas 28–29 senti. «Suurõ tuutja saava päält 30 sendi. Leetu ja kohe nä veevä,» ütel’ Urmas.

    Suurõs lehmäpidäjäs ei olõ tä tahtnu naada. «Ei olõ tahtnu vahtsõt kolhoosi tetä, mu jaos om talo vähä tõistmuudu,» märgot’ Urmas. «Lehmil omma iks nime ja kost tuud tüüjõudugi võtta. Ümbretsõõri om suur hädä ja lehe omma kuulutuisi täüs: ei olõ nüsjät, ei talitajat, ei traktoristi... Palganummõr või jo määne ja tüüldä inemiisi hulga olla, a tegijit iks ei olõ.»

    Parhilla tulõ Kukõsaarõ talo ka väiksenä vällä. «Üteldäs, et kallis hobi om, a toetusõ omma kah ja olõmi plussin,» kõnõl’ Urmas. Avitas naanõ Karmen (54) ja hää tüümiis om kah. «Süütmine om täl täpsemb ku mu uma!» kitt’ Urmas.

    Ummõhtõ om Kukõ pere mitmit kõrdo kaaldnu lehmäpidämise lõpõtamist. «Ku latsõ viil kotoh olli, teivä tüü är, ku reisi pääl kävemi. Nüüt om üts Tartoh, tõnõ Soomõh,» selet’ Urmas. Karmen ohas’, et iks kohegi päse-i egäpäävätsest kellä päält nüsmisest. Urmas pidä umma kümnetunnist tüüpäivä eski hääs: jääs aigu jahilkäümises ja muus meeleperätses.

    130 hektärri maad (tuust 20 umma põllumaad) süüt lehmäkar’a är ja põlluharimisõ massina omma kah olõman.

    «Belarussõ om kolm, Valtra kah. Kombain om kõgõ nõrgõmb kotus,» kõnõl’ Urmas. «Tuu om hää, et meil om Veriora mehe Salfi Istmariga katõ pääle külvik, randaal, puhtja, väetüsekülvik, mürgüprits ja adõr tulõman. Riista omma kalli ja saat midägi parõmbat lupa.» Et kats talomiist saava häste läbi, lätt kõik tüü kipõmbahe ja parõmbahe.

    «Pall’o väiku, mis tah är kattõva, saiva noid Roodsi pruugituid massinit ja jäiväki tuu otsa istma – edesi es investeerivä,» selet’ Kukõ Urmas. «Sis olliki lahkidsõ molli iin, et kõik oll’ katski ja midägi osta es jõvva. A meil om egä aasta midägi mano ostõt. Silo tegemise massina omma hindäl: ütistü varianti jäätki uutma. Ku hain vanas lätt, sis tuud ei taha lehmä ja piimä kah ei saa.»

    Kukõ Urmas ütel’, et piät niikavva vasta pidämä, ku liisingu saava är mastus. «Lehmäpidämine miika siiä lõpõs,» arvas’ tä, kukki latsõ omma kõiki talotöid tegemä opatu. «Poiskõnõ ütles: aigu om, kaemi,» kõnõl’ Urmas uma 28aastadsõ poja arvamisõst kodotallo elämä tulõmisõ kotsilõ. Poig om autopoodin müüjä. «Või jo kodo mano autotüükua üles lüvvä, ei piä lehmi pidämä!» märke Urmas.
       
    Vana Võromaa lehmäpidäjä  
       
    1 kooni 30 lehmä2003. a2013. a
       
    Põlva mk 808169
    Valga mk 801200
    Võro mk 1322285
       
    31 kooni 50 lehmä  
       
    Põlva mk
    Valga mk
    Võro mk
    8
    7
    5
    5
    13
    11
       
    51 kooni 100 lehmä  
       
    Põlva mk
    Valga mk
    Võro mk
    8
    4
    1
    11
    6
    6
       
    Päält 100 lehmä  
       
    Põlva mk
    Valga mk
    Võro mk
    14
    6
    7
    17
    8
    9
      
    Piimä müümine om lihtsä

    «Värskit piimä või õkva talost müvvä kooni 100 killo päävän. Säändsele värskile piimäle ei piä laborianalüüse tegemä.

    Tuu iist, et piim om hää, kand vastust piimä tuutja. Sääne piim piät tulõma terve lehmä käest, kinkalõ ei olõ antu määndsitki ruuhi, midä ei tohe anda, ja muud keeletüt kraami. Õkva päält nüsmist tulõ piimä hoita nii, et värski piim hapnõma ei lää ja puhas püsüs. Värski piim tulõ ruttu vähämbält 8°C pääle maaha jahuta, ku piimä müvväs egä päiv, vai vähämbält 6°C pääle, ku egä päiv ei müvvä.

    Kiä taht õkva kundõlõ värskit piimä müvvä turu pääl, uulidsa pääl, poodin vai muial, tuul piät olõma värski piimä veterinaartõend, mille and volitõt veterinaararst.

    Veterinaartõendiga antas kimmüs, et lehmä omma terve ja piim sääne, nigu piät.

    Et teedä saia, kas värski piim om sääne, nigu piät, tulõ tetä säädüsega paika pantu tarvilidsõ laboriuuringu. Tuu jaos määrätäs värski piimä pisiläisi üldarv, somaatiliidsi rakkõ arv, pidurdusainidõ perä (antibiootikummõ ni mõskmis- ja desinfitsiirmisainidõ peräkese) ja Staphylococcus aureus (üts võimalik tõvõtekütäjä).

    Värski piimä müümise võimaluisi kotsilõ om rohkõmb teedüst: www.vet.agri.ee.

    Egä piimätuutja saa piimähügieeni kotsilõ küssü uma maakunna veterinaarkeskusõ piimähügieeni pääas’atundja käest, telefoninumbri ja meiliaadrõssi lövväti ka www.vet.agri.ee.»

    Sooba Edward, veterinaar- ja toiduammõti piimähügieeni pääspetsiälist
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin