Nummõr' 289
Põimukuu 6. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Moosten sündü savikivitehas
  • Uudissõ
     
  • Välläkaibminõ Kuningamäel
  •  
  • Seto kuningriigi pääväl
  •  
  • 25. Kaika suvõülikuul Moosten 9.–11.08.
  • Elo
     
  • Mooste – Eesti lina var’opaik
  •  
  • Mooste mõisa Härmätarõl om kudaja pernaanõ
  •  
  • Suvõülikuuli vidä luudusõ- ja muusigamiis Kalla Urmas
  • Märgotus
     
  • Puura Väino: Võrumaal ei tunnõ ma millestki puudust!
  •  
  • Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlas
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
     
      
     
    Saviukumaja savipressiga saa tetä 2000-3600 kivvi päävän. Harju Ülle pilt 
      
    Moosten sündü savikivitehas
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Saviukumaja juht Kikka Marko (37) kai häämeelega, kuis savikivi pressi alt vällä hüpsi: 2500 kivvi pääväga. Marko rehkend’, et päävän saa pressi 2000-3600 kivvi ja tuu tähendäs, et saa joba suurõmbit telmiisi vasta võtta.

    Seo laar kivve lätt Suumõ, kon noist tetäs saina ja aho.

    A kõgõpäält piät savikivi kuioma kats nädälit kooni kuu. 100 tükkü euroalussõ pääl, euroalussõ riiolidõ pääl.

    Tüüd kaiõn tunnus, et kivve presmine om lihtsä, a Marko selet’, ku pall’o tüüd om olnu inne tuud: «Minevä suvi pruuvsõmi presmist, talvõl saimi segu paika, otsõmi kõgõ parõmba liiva kivve jaos, sis ostsõmi riioli ja nõstuki.»

    Kivipressi sai Saviukumaja vällämaalt, edimält lainus. «Vele Oskami – üts Hollandin, tõnõ Taanin – omma väiksit savipresse ehitänü ja kivve presnü 35 aastat ja omma maailman tipptegijä. Vassar-veski, transportööri ja segumassina omma kah näide käest ostõdu,» ütel’ Marko.

    Viil inne tuud ehit’ Marko tädipoig ummi insinöri-tiidmiisiga väiku savipressi, a tuuga sai tetä õnnõ 250 kivvi päävän. Tuust avit’ õnnõ kivve häädüse pruuvmisõs. «Teimi mitmõsugumadsõst segust kivve, hoitsõmi noid talv läbi välän ja viipangin,» selet’ Marko.

    «Hää kivi pidä 24 tunni viipangin vasta, ei lää lakja.»

    Mooste palotamalda savikivi omma Vana-Rooma mõõtu (29,5 x 14 x 9 cm), määne käü seoniaoni üle ilma: Tarto Jaani kerik ja tuumkerik omma ehitedü kah säänest mõõtu, a palotõduist kivvest.

    Kikka Marko ütel’, et palotamalda savikivve kõgõ suurõmb väärtüs om iks tuu, et naa omma «rohilidsõ» kivi – tegemises kulus energiät sada kõrda veidemb ku palotõdu kivi tegemises.

    Milles tuu viil hää om päält luudusõ hoitmisõ: «Hollandlasõ pandva savikivitehassõ üte treileri pääle ja sis sõitva Aafrikat pite ümbretsõõri,» kõnõl’ Marko. «Saa pääväga maja jago kivve valmis tetä ja sis edesi sõita. Sääl savvi om, a energiä ja viiga om kitsas. Vett lätt noidõ kivve tegemises väega veidü vaia.»
     
     
     
    Kikka Markol omma savikivvega suurõ plaani.
    Harju Ülle pilt.
     Ütsjago Saviukumaja piinüid savikrohvõ. Harju Ülle pilt. 
        
    50 sorti savikrohvõ

    Päält savikivve tege Saviukumaja mitu aastat piinüid savikrohvõ, om kah ainukõnõ sääne tegijä Põh’amaiõn ja Ida-Euruupan, lähembä tehassõ omma Hollandin ja Saksamaal.

    «Nuu 50 tuuni omma savi hindä puhta tooni, mitte värvimullaga värvidü!» selet’ Marko uhkõlõ. «Saa tetä ka sada tuuni, a olõ-i viil jõudnu.»

    Piinüide savikrohvõ pruuvminõ võtt’ kats aastat tüüd ja aigu. Kõgõ vaivalidsõmb om Marko jutu perrä olnu hää matõrjaali saaminõ. Kõgõ tähtsämb om saia hää liiv (pandas kats vai kolm jako üte jao savi kotsilõ) ja tuu takanajaminõ võtt hulga väke ja aigu. Hääd savikrohvi matõrjaali saa iks õnnõ Lõuna-Eestist.

    «Kõgõpäält toomi karjäärist pangitävve ja sõglumi läbi, et mändsist terrist seo kuun sais ja kas terä omma ümärigu vai kandilidsõ,» selet’ Marko. «Ku om õnnõ jämme liiv, sis ei saa tuust savikrohvi tetä. Jõõ- ja mereliiv ei passi, passis õnnõ mäeliiv, mõnikõrd tulõ liiv kolmõst liivast kokko sekä – seo om terve tiidüs!»

    Piinü savikrohv passis vahtsõhe majja kah (om inämb pahtõldõdu saina, mitte laudasaina muudu) ja nigu Saviukumaja piinüid krohvõ tegemä naas’, omma kundõdõst 80% vahtsõ maja umanigu.

    «Savi om elläv matõrjaal,» kitt’ Marko. «Jääs saina seen kah elämä, mitte nigu tsimment. Savi saa esi õhuniiskusõga mängi ja lahkit kinni kasvata. Päält tuu köüt savikrohv halva haisu hindä sisse ja hoit õhuniiskusõ tasakaalun. Mul om kergsavist suvõmaja, nakka tuud nätäl-kats ildampa kütmä ku tõsõ.»

    Savitüü mõistminõ om meistril geenen

    Põlvast peri Marko kõnõl’, et timä esä om terve elo krohvja olnu. Imäesä ja vanavanaesä olli tisleri ja savimajju man kah as’alidsõ. Marko esi lõpõt’ 20 aastat tagasi Tarto 16. kutsõkeskkooli ja sai lagja profiiliga ehitäjäs: müürsepp, puusepp, betoniirjä. Tä tekk’ pääliinan savi- ja lubikrohvitöid.

    Kümme aastat tagasi naas’ luuduslik ehitüs Eestin muudu minemä. «Sis oll’ üts-kats, no om paarkümmend firmat, kiä õnnõ savi- ja lubikrohvi tegevä,» kõnõl’ Marko. «No mul sai õkvalt Tal’nast viländ, tahtsõ Lõuna-Eesti kanti är tulla. Peris kõrralikkõ savimajju om tan häste pall’o, eski 300-400aastadsõ ja kiäki näid es paranda.»

    Marko tull’gi är ja naas’ savihuunit kõpitsõma. Kuis tuud tetä ja määnest saviseku pruuki, tuu tull’ kõik esi vällä märki: vana meistri olli kõik ammu koolnu.

    Oppusõ vai tüüstüs?

    No om Kikka Markol kõvva märgotamist, kas Saviukumaja tege savikivitüüstüse vai sääd tsihi iks oppuisi pääle. «Sakslasõ tahtsõ 500 000 kivvi aastan,» ütel’ Marko. «Peimi plaani, et katõ pressiga saa poolõ aastaga nuu kivi valmis tetä. A mi ei torma – seo om joba tüüstüs. Mi ei tii taad tüüd raha peräst.»

    Kikka Markolõ miildüs tetä mitmõsugutsit asjo ja lõppõmalda vahtsõt pruuvi. Tä tege pruuvõ ka hindä elämisen, edevanõmbidõ koton Põlva küle all Kiuma külän.

    «Kõgõpäält ehiti pinokua, elli suvõ sääl, sis ehiti sõpru abiga kergsavist suvõmaja üten sannaga ja sis talli,» selet’ Marko.

    Täl om kimmäs plaan pruuki elomaja ehitämise man hulga palotamalda savikivve. «Kõik aho, vahesaina ja väläsainu sisemine tsõõr tulõ massiivsavi-kivvest,» plaansõ tä. «Väläsaina jaos võissi sekä savvi ja kanepiluud – tuu om supõrhää lämmistüsmatõrjaal. Vällä tulõ iks lubikrohv.»

    Pruuvmisõ-huvi viigi Kikka Marko mõttõ inämb oppuisi pääle. Ka tuuga omma täl suurõ tsihi. «Üten maaülikooli, Soomõ tüütegüsüsinstituudi, Göteborgi ülikooli ja Saksa saviehitüskooliga pandas parhilla eesti, soomõ ja roodsi kiilde 500lehekülelist savikrohvi opimatõrjaali, määnest om ümbre pantu joba kümnehe kiilde. Aasta peräst piässi saama tuu perrä joba savikrohvimist opada,» selet’ Marko.

    Tä luut, et Moosten nakkas paari-kolmõ aasta peräst tüüle vanno huunidõ kõrdategemise (restauriirmise) kuul, kon saa päält savitüü ka palkhuunidõ kõrdategemist ja muud vanaperälist ehitüstüüd oppi. Sändse tüü mõistjit otsitas joba parhilla tikutulõga takan ja nuur inemine saa hindäle oppi kimmä ja hää palgaga tüü.

     
    Savikivi-pruuvmisõ. Harju Ülle pilt. 
      
      
      
      
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin