| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Kirändüsmuusõumi tüütäjä Kulasalu Kaisa (hääd kätt) võtt unõnäoraamadu vasta Järve Antsu tütretütre Ehti käest.(Valpri Valdo pilt.) | | | | |
| Esieräline Võromaa unõnäoraamat jõudsõ kirändüsmuusõummi | | | Harju Ülle
ylle@umaleht.ee | | |
Minevä kolmapäävä sai Eesti kirändüsmuusõum esierälidse kingitüse: raamatuhe kokko kor’adu 242 täüde lännüt unõnäko. Raamat jõudsõ muusõummi päiv inne autori Järve Antsu 100. sünnüaastapäivä.
«Esä kor’as’ unõnägosi aastakümnit, inne ku kümme aastat tagasi raamadu kokko säädse,» kõnõl’ Järve Antsu tütär Aili (59), kiä tüütäs Võro keskraamadukogon.
Timä jutu perrä miildü Antsulõ inemiisiga kõnõlda: tä läts’ esi bussin, haigõmajan vai muial mano ja küsse, kas nä omma midägi säänest unõn nännü, miä om ildampa täüde lännü.
| | |
| | | Järve Ants Pilt eräkogost. | | | | |
Näütüses sai üts inemine unõn poja sünnüao teedä. Tohtri istsõ unõn sängü veeren ja ütel’: «28. märdsil sünnüs sul poig!» Kõgõ pikembähe ettenägejä oll’ üts Vanakülä miis, kedä koolnu imäkene oll’ tulnu unõn hindä mano kutsma. Miis ajanu vasta: «Sa näet, mul om jo mitu hoonõt poolõlõ: elomaja, laut ja mitu muud hoonõt kõrraga käsile võet.
Ma ei saa jo aigu!» «Ma anna sullõ aigu – 25 aastat ja kümme kuud,» ütelnü imä vasta. Mehe naanõ kirot’ hummogu tuu kuupäävä kallendrihe üles ja ütskõrd, ku miist matõti, otsõ tuu vana kallendri vällä: oll’gi müüdä täpsele nii pall’o.
Naabrimiis kõnõl’ uma esä käest kuultu luu: 1917. aastal tulnu piirimiis Jaaska näide poolõ ja ütelnü, et näkk’ unõn, kuis keisriherrä Nikolai II pakk tälle viina ja käe omma väega musta.
Järgmädsel pääväl tull’ vallamajast teedüs, et keisri oll’ maaha võetu...
Ants näkk’ esi pall’o asjo ette. Kümme aastat tagasi kitt’ tä Umalõ Lehele, kuis tä Hitleri lõppu näkk’: «1940. aastal oll’ Nõvvokogo võim parajahe sisse saanu ja näe: Hitler tulõ tagatarõst, mütsü es olõ pääh ja tahtsõ mi mano tulla. Meil oll’ siih pikk söögilaud ja rahvas lugi lavva man lehte, taht’ ka tulla siiä lavva mano. A sis saistas’ viil läve mano tagasi, tõmmas’ no uhkõ saapa ka jalast. Pall’a jala jäivä. Sis tull’ lavva mano ja ütel’: «Mussolinist, sitast, olõ-i sõamiist, tä om vilmikirotaja. A nüüt om tä, kurat, kõik läbi!»
Stalini kuulminõ võtt’ päält unõnägemist tsipa inämb aigu: katõssa aastat.
Ants oll’ Võrol ehitüstrustin ja üüse näkk’ unõn, et om pikk ruum, nigu haigõmajan kalitor.
«Lenin ja üts tõnõ miis saisva rahulikult paigal, a vana Stalin lask kipõ sammuga edesi-tagasi ja täl omma väega lühkese seerega saapa jalah!» Ants jäi magama ja näkk’ viil tõsõ unõ: «Eesti mehe, nii nigu mõtsamehe, õnnõ mõsuga, hammõkäüsse nii-nii lühkese!»
Sändside mõistu-unõnägodõga läts’ Ants hää unõseletäjä Otsa-mammi mano, kiä elli Võro kerigu takan Karja uulitsan. Tuu ütel’ õkva, et Stalini valitsõminõ saa läbi ja Eesti miihi vaiv olõ-i inämb pikk.
Järve Aili ütel’, et sändside poliitiliidsi unõnägodõ kotsilõ om hää lukõ, a inämbjaolt om esä unõnäoraamat küländ rassõ: unõn om iks päämidselt halvu asju ette näüdät, nigu Ants esi näkk’ ette uma naasõ kuulmist. Ka Aili om unõn halvu asju ette nännü.
Järve Antsu unõnäoraamadu soovit’ kirändüsmuusõumilõ anda Aili tütre Ehti oppõjõud – Ehti pruuksõ vanaesä raamatut uma ülikoolitüü man.
Kirändüsmuusõum: unõnäoraamat om tõõlinõ varandus!
«Mi kogon oll’ inne 200-300 täüde lännüt unõnäko, seo raamat tõi suurõperäse lisa,» rõõmust’ Eesti kirändüsmuusõumi folkloristika osakunna juhataja Kõiva Mare, kiä om esi kah unõnägosi uurnu.
«Järve Antsu unõnäokogo kõgõ suurõmb väärtüs om tuu, et kokko om kor’atu üte kandi inemiisi saatusligu unõnäo eri aastist. Korjaja om olnu eräkõrdsõlt tähelepanõlik inemine.»
Järve Antsu unõnäoraamat om Kõiva jutu perrä nii esieräline, et muusõum tahassi seo peris raamatuna vällä anda – kõigilõ huviliidsilõ lugõmisõs.
Kõiva Mare ütel’, et Eestin naas’ kõgõ edimädsena inemiisi käest unõnäkõ seletüisi küsümä rahvaperimüse korjaja Hurda Jakob. Inämb unenäoseletüisi om peri 1920.-30. aastist, sis om pikemb paus ja vahtsõnõ huvi nõssi Eestin 1980. aastil.
«Inemise nägevä ette sändsit asjo, miä näide ello kõgõ inämb mõotasõ, tuuperäst nätäski kõgõ inämb halva ette,» kõnõl’Kõiva Mare. «Nätäs ette esihindä vai ummi lähküidsi inemiisi surma, a ka terve rahva kannatuisi: näütüses sõa aol unõn nättü kuusõmõtsa maaharagominõ näüdäs’ ette järgmädse päävä suurt pommitamist, kon väega pall’o miihi hukka sai.»
|
|
|
|
