 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Silver harot’ kõrvalhuunidõ pääl ka maakivimüürü parandamist.
Harju Ülle pilt | | | | Tii palktarõ esi kõrda! | | | Harju Ülle
Palkhuunõ kõrdategemine ja vahtsõ ragominõ om moodun: vanaperädse ehitüskunsti oppusõ omma puupistü huviliidsi täüs.
«Timahava om huvi esieränis suur, palkhuunõ lämmistämist om opnu kõrraga pia sada inemist, suvõl teemi palkhuunõ ragomisõ lisakursusõ,» selet’ vanaperädse ehitüskunsti oppaja, MTÜ Vanaajamaja üts juht Lõbu Ragner.
Tä ütel’, et päämidselt tahtva inemise esi hindäle midägi ehitä, innekõkkõ suidsusanna. Uutmada oll’ tälle vällämaalaisi huvi: inglüsekiilne sannaoppus sai kipõlt huviliidsi täüs.
Lõbu ütel’, et inemiisi huvitas viil vanno põrmandidõ kõrdategemine, aiamüübli ja majakõisi ehitämine (oppus kuuntüün Räpinä aianduskooliga). Viil käävä oppuisil ettevõtja, kiä tegevä kõrda vannu maiu.
«Inämb võissi olla töötukassa kaudu tulõjit,» ütel’ tä. «Tüüd olnu seo ala pääl hulga: kõgõ otsitas takan meistrit, kiä mõistva vannu maiu kõrda tetä.»
Pere ehit’ talo uma süäme külge
«Edimält mõtli, et teemi taa elämise õnnõ suvõs, a no olõmi pia egä nädälivahe tan,» kõnõlõs Kurrikoffi Silver (35), kiä om joba kümme aastat kõpitsõnu naasõ Moonika (34) vanavanõmbidõ Rohu tallo Räpinä kihlkunnan Jõõperä külän.
Inne näkk’ talo vällä nigu sandi hamõ: lipp lipi, lapp lapi pääl. No om seost saanu mukav kodo, kon katõ väiku pojaga perrel om hää olla.
«No kae, määne umaette olõminõ tan om!» leivä perrepää Silveri silmä umma tallo näüdäten helkämä. Urvastõ kihlkunnan Kurõnurmõn üles kasunu Elioni ärijuht ütel’, et tüü om täl Tarto liinan, maaelo om hobi.
Inne ku Silver tallo kõrda tegemä naas’, lasksõ tä MTÜ Vanaajamaja miihil nõvvu anda: midä tasus alalõ hoita ja millest kõrdategemist alosta.
Kõrvalhuunidõ pääl har’ot’ tä internetist kaetuid ja oppuisilt saaduid palk- ja maakiviehitüse tarkuisi. Tarrõ naas’ Silver kõrda tegemä säitsme aasta iist, ku sann oll’ valmis saanu.
Vana ja vahtsõ tarkusõ
Maja man pruuksõ Silver vanaperätsit tarkuisi, a mõnt vahtsõt nippi kah. «Ku ümärikku palki vällästpuult lämmistä, sis piät varakotussõ eräle är topma, mitte lihtsäle villa ümbre maja pandma,» opas’ tä. «Vundamendi pääle, palgi ala piässi pandma kõotohko vai ruberoidi: maast tulõ hämmä iks nii pall’o, et nakkas muido palki määtämä.»
Voodõrdamisega tohe-i vinütä. «Sakõst hoitas maia paar aastat õnnõ tuulõtõkkõ all – vesi lätt lämmistüse sisse ja tsirgu vidävä matõrjaali lakja,» hoiat’ tä.
Lastukatussõ valisi tä ütelt puult selle, et tuu oll’ majal inne kah, tõsõlt puult tahtsõ tä pruuvi katussõlüümist. Pruuvsõgi: lei latsi livvumäe katussõ. Maja uma leivä iks meistri.
Är määnü kööginuka lask’ tä kah meistriil üles rako, perräjäänü palgijupõst tekk’ esi liivakasti.
«Olõs uma pääga või-olla lasknu taa määnü köögiaknõ alodsõ kotussõ kiviplokõst tetä, nigu pall’o tegevä,» arvas’ Silver. «A sai teedä, et tohe-i naada kivvi ja puud segämä.»
Tõnõ viga, midä pall’o tegevä, om palkõ vaihõlõ makrofleksi laskminõ. Silver näüdäs’ aida päält, et timägi om tuu via otsa kopõrdanu. «Vattu söövä sitiga ja päivä tuu kah ei kannahta. Parõmb võta Võrolt linavabrikust linavildi jääke, topi mulgu ja varavahe täüs.»
Palkehitüse põhias’a sai Silver katõnädälidselt oppusõlt kätte. «Tüüriista piät kah kõrraligu olõma: ütskõik määndse kirvõga saa-i tulõmus hää,» selet’ miis.
Krohvimäng tarõn
Et vanast olli talotarõ saina seestpuult krohvidu, sis es nakka Silver näid väega piinült puhastama, plätserd’ hoobis savikrohviga üle.
Krohvmist opsõ tä Moosten mitmõl Saviukumaja kursusõl. «Savikrohv om tuust hää, et ku maaha satas, korjat üles, panõt vett mano ja pruugit vahtsõst,» ütel’ Silver. «Sisseviskõkihi tei umast matõrjaalist: sai lump kaivõtus, savist sai latsilõ kelgumägi ja jäi perrägi.»
Latsitarõ saina sai paprõkrohv, mille tegemist Moonika opman käve.
Krohvi soovit’ Silver talvõl: segämine om vaivalidsõmb, a ku kütät ja ventilaatoriga õhku sekät, kuios krohv parõmbahe är.
«Vahtsõstpruukmist om egäl puul, näütüses põrmandutala passõ laetalas,» selet’ Silver.
Kõvõmbist vannust põrmandulaudust sai üts põrmand. Tõsõ saiva vahtsõ. Silver soovit’ hoolõga põrmanduõlli valli: üte tarõ põrmand võtt suka kinni, tulõ õli maaha võtta ja vahtsõst õlita.
Viil es soovida tä panda aknit, miä vallalõ ei käü: sinnä tulõ talvõl ijä pääle. Ja akõn pidänü iks puust olõma: plastaknõ omma puumaja külen jälle kaia.
«Ehitämise man om tark esi kõik läbi märki ja ei taso usku, ku kiäki ütles: «Ma olõ kõgõ nii tennü!» A või-olla om tä kõgõ võlssi tennü,» ütel’ Silver elost opidu tarkusõterä. | | | | Uma talo kõrdategemises om Kurrikoffi Silver pall’o vanaperädse ehitüskunsti oppuisi läbi käünü.
Harju Ülle pilt | | | | Silveri maja inne kõrdategemist.
Pilt eräkogost. |
|
|
|
