Nummõr' 306
Mahlakuu 8. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Uudissõ
     
  • Põlispuid saa pästä
  • Uudissõ
     
  • Kaivanduisi vastadsõ kutsva rahva kokko
  •  
  • Uhtjärve veeren pühäpaiku kaeman
  • Märgotus
     
  • Hõragu Veevi: liha ja kardokas paksus ei tii
  •  
  • Hoiami umma maad rüüvlide iist!
  • Elo
     
  • Laheda muti omma nal’akuul huun
  •  
  • Kaika Laine mälestüses
  •  
  • Kohe kaova hää as’a?
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Vaabina allee man üles kasunu Mõtsa Raido hoitnu vannu puid nii kavva kasuman, ku vähägi saa.
    Harju Ülle pilt
     
    Põlispuid saa pästä
     
    Harju Ülle

    Külämehe kipõ märkmine pästse Vaabina allee 22 põlist pähnä maaharagomisõst. Edespite lupa suurõtiiammõt (Maanteeamet) umavalitsusõlõ ette teedä anda, ku taht naada tiiviirsit suuri puid maaha võtma.

    «Ku tulli katõ nädäli iist tüült, näi, et pähni pääle olli suurõ ruugõ risti tettü,» selet allee-viirse Pärnapuu talo peremiis Mõtsa Raido (Raido Mets, 32). Üten vannu pähnäpuiõga üles kasunu mehe süä tundsõ halva. Tä lätt ja lugi kipõlt ristega puu är – sai 35 tükkü.

    Raido meelest puu määnü külh es olõ. Määnü puu ja ossa prakiirse vällä 2010. aasta suvõlõputorm: sis lõigat Raido kats tunni tiid vallalõ ja naabrimiis tõmmat traktoriga puunoti tii päält är.

    «Puiõrida om häste illus, ku keväjä lehte lätt ja sügüse kah,» selet Raido. «Tõsõlt puult risttiid võeti allee maaha, ümbretsõõri om õnnõ lakõ maa, väega hallõ om kaia.»

    Raido pidi nõvvo seltsingu Rohilinõ Urvastõ üte vidäjä Konnula Airiga. Airi kõlist 28. urbõkuul suurõtiiammõtilõ. Minevä iispäävä kõlistõdi säält tagasi ja Airi sai ASi Eesti Teed tüümehe numbri. Ku Airi kolmapäävä kõlist, olli mehe õkva puid ümbre hinnanu.

    22 puud jääs kasuma

    Lõpus määräti maahavõtmisõlõ õnnõ 13 puud.

    «AS Eesti Teed oll puiõ välläpraakmisõga vähä huugu lännü, saimi tõsõ puu iks alalõ jättä,» selet suurõtiiammõdi tiihuuldamisõ osakunna juhtivinsener Püvi Uno. «Võtami maaha õnnõ määnü puu vai millel ladõv är om.»

    «Kitä suurõtiiammõdi atalikku suhtumist,» ütel Konnula Airi.

    A õhku jäi küsümüs, mille paikligu inemise tuust ammõtlikku tiid pite teedä ei saa, ku suurõtiiammõt mõnõ tii veerest põlispuid maaha taht võtta.

    «Mõnõl puul om sääne põlisallee võetu kaitsõ ala valla üldplaneeringuga. Oll plaan ka Vaabina puiõrida kaitsõ ala võtta, a asi jäi poolõlõ,» selet Airi. «Riikligu kaitsõ ala sändsit puiõritu võtta ei taheta.»

    «Märksemi taad asja ja mi puult olõssi lahendus sääne, et suurõtiiammõt and paikligulõ umavalitsusõlõ üte kuu ette teedä, ku meil om plaan tiimaa päält ütsikit puid naada maaha võtma,» and teedä suurõtiiammõdi pressiesindäjä Kasesalu Allan.

    Vallavalitsusõ saava inemiisile teedüst jaka Edesi olnu sis joba vallavalitsusõ murõ, kas panda teedüs vallalehte vai anda kuigi tõistõ tuust rahvalõ teedä.

    Seoniaoni and suurõtiiammõt puiõ maahavõtmisõst õnnõ sis teedä, ku olli plaanin «suurõmahulidsõ» tiitüü. Vaabina allee puiõ maahavõtminõ käü tiihuuldamisõ ala, millest seoniaoni paiklikõlõ teedä es anta.

    «Tiihuuldaminõ tähendäs, et puu võetas maaha, ku om ohtlik liiklusõlõ, juurõ jääse kraavikaibmisõlõ ette. Ossõ võetas suurilõ massinilõ vaba sõidutii tegemises maaha nellä-viie miitre korgusõlt,» selet Taali Janar suurõtiiammõtist.

    «Ku meil om teedüst, et tii veeren kasusõ ristipuu vai tõsõ puu, miä paiklikõlõ tähtsä omma, sis proovimi noid mitte maaha võtta ja kaalumi tõisi võimaluisi, kuis teid kõrda tetä,» lubasi Kasesalu Allan.

    Eesti mõisidõ uurja Prausti Valdo arvat, et Vaabina allee või olla peri aastist 1840–1850, ku ehitedi vällä Vaabina mõisa süä. Vaabina mõisa päähoonõ lahuti maaha 1960. aastil, ku tuu jäi ette Võro-Antsla suurõtii ehitämisele.
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin