Nummõr' 309
Lehekuu 20. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Uma tomat lätt häste
  • Uudissõ
     
  • Pikäkannu kuul sai aho
  •  
  • Haani keelepesä kuts mano latsi ja oppajat
  •  
  • Aoluu-uurmistüü võit tull’ Võromaalõ
  •  
  • Pühäpaiku pildivõistlus
  • Märgotus
     
  • Tiganiku Artur: Eestit saa kaitsa õnnõ sis, ku terve rahvas üten tulõ
  • Elo
     
  • Sõan käümine tege mehe kimmäs
  •  
  • Laada- ja turuaig lät ́s vallalõ – punt kauplõmisõ juttõ Uma Lehe jutuvõistlusõlt
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Trolla Jaana kasvatas 30 eri sorti tomatiid.
    Harju Ülle pilt
     
    Uma tomat lätt häste
     
    Harju Ülle

    Tomaditaimi äri lätt seo keväjä häste: pall ́o omma hindäle kasvuhuunõ ehitänü, et esi hindäle tomadi kasvata.

    «Ostjit om tõtõst hulga,» ütel Trolla Jaana, kiä om kasvatanu Navi külän Ilumäe talon tomaditaimi joba katõssa aastat.

    Räpinä aianduskooli lõpõtanu Jaana om kasvatamisõs vällä sortnu parõmba ja nuu sordi, midä inemise tahtva: 30 esi sorti tomadit. Müügis sai timahava kasuma pantus paar tuhat tomaditaimõ.

    «Ma sai nuumi, et ei kasvada eesti sortõ,» muheli Jaana. «Sis kai perrä ja naksi kasvatama, timahava omma mul Eesti sortõst Mato, Terma ja Varto. Ma es usuki, a vana eesti sort Mato om tõtõst väega hää tomat!»

    Päält tuu omma Jaanal hübriidi ehk F1 sordi. «Väega pallo küstäs, et midä tuu F1 tähendäs. Taim om haiguskimmämb ja and rohkõmb saaki,» selet Jaana. «No noilt ei või esi siimnit võtta – sis saat õnnõ ilosa kasvu, a saaki saa-i.»

    Kõllatsidõ tomatidõ kotsilõ ütel Jaana, et ütsjago inemiisi taht noid, omma magusamba, a tõsõ ei võta eloilman. A inemiisi huvitasõ parhilla esierälidse, egäsugudsõ kirivä, musta ja neoonkõlladsõ tomadi. «Üts Tartomaa firma tuu noid sisse, a harva sordi omma kolm kõrda kallimba kah,» ütel tä.

    Hindäle kasvatas Jaana ütte kimmäst sorti – Cindel. «Kimmäle om viilgi parõmbit sortõ, a ma kae siimne hinna perrä kah,» selet tä.

    Jaana om ka kimmäs, et nakka-i kasvatama tomatiid klaasvilla pääl. «Maik om iks parõmb, ku tomat om mullan kasunu,» tunnist tä.

    Ütegi sordi iist tä hoiada-i. «Egäst sordist saa saaki, ku om illos terve taim,» ütel tä.

    «Üts turutsõõr viil ja sis omma vast kõik taimõ maaha müüdü,» rehkend Lasva valla Kunna talo peremiis Kojusõ Taavet.

    Tartost uma perrega tagasi esäkodo kolinu miis kasvat edi- mäst aastat müügis paar tuhat tomaditaimõ. Müümisõs om täl tettü kaubamärk Kunnamõisa Mahekoda, abis naanõ Merit ja naasõveli Joel.

    Möömän käütäs Võro ja Põlva turu pääl. «Kõgõ inämb tahetas vannu Eesti sortõ nigu Koit, Varto ja Malle vai sis esieräliidsi, näütüses mustõ vai väikuid tomatiid,» selet Taavet. «Et müvvä, piät taimõ olõma ilosa ja kittä piät kah mõistma.»

    Taavet ütel, et seo kevväi omma pallo pidänü ostma tõsõ kasvuhuunõtävve tomaditaimi: edimäne laar külmäs är.

    «Mul hindäl juhtu kah, panni õdagu autokastitävve valmis, et hummogu turgu minnä, ja üüse külmäs terve kuurma är, 250 taimõ,» tunnist Taavet.

    Talo pruugi-i kasvatamisõ man kihvte ega kunstväetüst. «Tuu om uma nišš, suuri talopidäjidega olõ-i jo mõtõt võis- tõlda,» ütel Taavet.

    A Räpinä tomadikasvataja Kaldmaa Asta ütles, et timäl lätt millegiperäst timahava äri nirult.

    «Pallo omma Suumõ är lännü, vanastõ võtsõ kundõ 40 taimõ, no küsüs kuus tükkü ja kõik esi sorti – perren ei jakku süüjit,» selet Asta.
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin