Nummõr' 313
Hainakuu 15. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Söögimeistri võistlõsõ Hurda Jakobi avvus
  • Uudissõ
     
  • Võro folkloorifestivalil kõnõldas juttõ
  •  
  • Lilli Ivo näütäs klaasijukõruisi
  •  
  • Kalamiihil tulõ teküs puulpäiv
  •  
  • Latsilaagri Karilatsin
  • Märgotus
     
  • Jalgpall minku kah mõtsa!
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Rõugõ krossiklubi kasus
  •  
  • Võrol oll´ romantigafestival
  •  
  • Võrokõsõ kitvä ilosat laulupito
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Kohe omma kaonu vana hää asja?
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Järgi Urve küdsä võistlusõlõ kododsõ hapnõ piimäga tettüt kesväjahukaraskit.
    Järgi Paavo pilt
     
    Söögimeistri võistlõsõ Hurda Jakobi avvus
     
    Säinasti Ene

    Põlva kandist peri suurmehe Hurda Jakobi 175. sünnüaastapäävä avvus tulõ Põlva kultuurikeskusõh talosöögi konkurss (19.07.).

    «Tahami egä-aastast Hurda-nimelist kultuuripreemiät tõistmuudu üle anda,» selet’ Hurda-nimelidse Põlva rahvaharidusõ seldsi esimiis Villa Sirje.

    Söögikonkursi mõtõ tull’ Hurda sugulaisi käest kuultust, et Hurt avvust’ väega kodokandi süüke ja musta leibä. Ku tä Peterburist kotoh käve, sõs sõsar Eva küdsi karaskit. Hurdalõ miildü tuu mii ja külmä piimäga.

    Tuuperäst võistlõsõgi konkursil rahvusligu söögi nii vanah kuvvõh ku vahtsõmba ao maigu perrä ümbre tettült. Eräle valitas parõmb kodovein, leib, karask, plaadikuuk ja sõir.

    Võistlõma nakkas päält 30 söögimeistri

    Konkurss tulõ peris väkev: süüke-juukõ tege päält 30 inemise. Võistlõma tultas eski pääliinast, Pärnust, Soomõst ja Saksamaalt.

    Pall’o pernaasõ omma esi Hurda-seldsi liikmõ.

    Seldsi raamadupidäjä Paide Siivi küdsä võistlusõlõ kattõ sorti leibä. Tä om tsipa muutnu Ilvesse Evelini siimneleevä retsepti: pand linnasõjahhu kah sisse.

    Koorikleibä küdsä tä kah, a tuud tege tä muido harva, tuuga om väega pall’o tüüd.

    Kuusingu Ester Põlva valla Puuri küläst küdsä imä retsepti perrä karaskit.

    «Retsept om nii lihtsä, et essüdä ei saa,» and tä tõisilõ julgust. «Imä tekk’ hapnõ piimäga, a nüüt om keefir. Veidükese võidu, soodat ja kesväjahhu. Kõgõ parõmb om aholämmält murda ja süvvä. Mi perreh pandas ka munavõidu pääle.»

    Kimmäs karaskiküdsäjä om ka Järgi Urve Orava vallast Päkä küläst. «Tuu om mu latsõpõlvõ süük. Saia es olõ, küdseti õnnõ leibä. Hääl pääväl tetti karaskit kah,» tulõtas tä miilde.

    Kesväjahhu piät täl karaski jaos võtta olõma ja kodonõ hapupiim kah, a muud pand kuis kunagi. «Ma ei hoia nõnna retseptiraamatuh. Ku midägi üle jääs, sõs saa iks karaski sisse panda. Näütüses kohopiimä. Peräkeisist saa kõgõ parõmba söögi,» naard Urve.

    Kanepi mekiga karaskit saa kah pruuvi

    Et Urve kasvatas esi tüüstüslikku kanepit, sõs pand tä sakõhe tainahe kanepisiimnit. Vahepääl ka kaarahelbit ja küümne piät iks kõgõ olõma. Suidsulihaga om Urve kah karaskit tennü, a tuu om kallis lõbu.

    «Küdsämä piät kimmähe suurõh ahoh, sõs saa karask õigõ maiguga,» selet tä.

    Kododsõ hapnõ piimä jaos tuu Urve piimä naabrinaasõ Kivisilla Silvia käest. Silvia esi tege konkursi jaos sõira. Sõirategemise tarkusõ sai tä Ruusa kandist peri kadonu ämmä käest. Tõõsõ ümbretsõõri niimuudu ei tii. Vahe om tuu, et inne sekä tä kõik ainõ kohopiimäga, ja pand muna ka sisse ja kõgõ viimätses pand kuuma piimä mano. Lõpus lätt sõir vaotusõ ala. «Nii om parõmba maiguga, olõ-i nii vänge,» arvas Silvia.

    Põrknidõga plaadikuuki küdsä Jää Eela Kanepi valla Hurmi küläst.

    Kutsõ pääle tulõ kodoveinega konkursilõ ka Lokko Külli Põlvast. Veini nakas’ Külli tegemä puultõist aastat tagasi, a om joba saanu tunnustust Maalehe kodoveinikonkursil. Külli veini tege esierälidses Kanadah nättü jääveini tehnoloogia (tetäs külmänüist marjust).

    Viinamarju ost tä veini jaos Liinamäelt Värniku Meelise käest. Nuu omma väega hää hõnguga. Tõisi marju saa kodokandist. Hurda konkursilõ tuu Külli kolmõ sorti veini: viinamarjust, vabarna-verevä hõragu-maasiga maiguga ja sit’kamar’a maiguga.

    Taa oll’ õnnõ üts väiku osakõnõ konkursilõ tulõjist. Viimädse sõna ütles as’atundjidõ hindamiskogo pääliinast, a kõik huvilidsõ saava süüke-juukõ maitsa ja uma lemmigu vällä valli.

    Üle antas kats Hurda-preemiät

    Hurda Jakobi nimelidse rahvuskultuuri avvohinna andas üle Põlva kultuurikeskusõ tiatrisaalih 19.07. kell 13 teematunnih «Jakob Hurt – üle ilma tunnustõt folklorist, keeletiidläne ja kerko-oppaja».

    Avvohinna (1000 eurot) saa ega aasta üts Põlva maakunna rahvakultuuri vidäjä vai tugõja ja üts Hurda mõttidõ edesikandja mõnõst tõsõst maakunnast.

    Hurda-preemiä välläandmist tugõ Eesti Kultuurkapital.
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin