Nummõr' 322
Märdikuu 18. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Lihaeläjä-äri kasus
  • Uudissõ
     
  • Tsensuur: rahvalõ jäeti valimises õnnõ kats Võro koolinimme
  •  
  • Uma Pido sääd lava pääle Põlvast peri näütlejä ja lavastaja Tootsi Kristo
  •  
  • Savvusannapäiv Pokumaal
  • Märgotus
     
  • Vahtsõliina noorõ kotost, jäämisest ja minemisest
  •  
  • Apteek tohtri iist?
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Näütemängu kooliluuja avvus
  •  
  • Kanepi nuuri kultuuritego
  •  
  • Lõunaeestikiilne aabits 200
  •  
  • Esieräline Virunuka tahrakalmatu sai teedüstahvli
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Aberdiin-angus om üts lihaeläjätõug, miä passis häste hainamaa pääl kasvatamisõst.
    Harju Ülle pilt
     
    Lihaeläjä-äri kasus
     
    Harju Ülle

    Ku piimäkar´apidäjä võitlõsõ ellojäämise peräst, sis targal lihaeläjäkasvatajal lätt äri hoobis ülesmäke.

    «Hää eesti eläjäliha om kümne aastaga võitnu Eesti turu, õkva oll’ lihaeläjäkuu ja 44 restoraani lei üten – seo om tohutu muutus!» kitt Eesti üts kimmämbit lihaeläjäkasvatajit, Võromaalt Karulast peri Visnapuu Kalmer, kinkal om kokko 620 lihaeläjät, noist 94 kodotalon.

    Eestin müümises omma lihaeläjäkasvataja loonu ka kats kimmäst kaubamärki: Liivimaa Lihaveis ja Eesti Lihaveis.

    Liivimaa Lihaveise all om kuun 11 lihaeläjäkasvatajat (ka Visnapuu Kalmer), kiä möövä Eestin kamba pääle 40–50 eläjät kuun. Et nõudminõ kasus, sis ost Liivimaa Lihaveis eläjit joba ka tõisi kasvatajidõ käest.

    «Kõgõ inämb müvväs lihha Tal’na ja Tarto kaubamajan ja taloturu pääl, restoraani võtva kah kõik aig, plaan om vällämaalõ müümä naada,» seletäs Liivimaa Lihaveise juht Noorkõivu Katrin.

    Liivimaa Lihaveise uma kasvataja saava lihakilost 3.12, tõsõ kolm eurot.

    Noorkõivu Katrin ütles, et elläi piät olõma kas aberdiin-angusõ, herefordi vai simmentali tõugu, elänü mahetalo hainamaa pääl ja söödetü-hoitu kimmä kõrra perrä. Elläi või olla kooni katõaastanõ ja timä lihakihä piät kaalma 250–270 killo.

    Eesti Lihaveise kaubamärgi all müü lihaeläjälihha Rakvere lihakombinaat, mille jaos ost eläjit Sännä firma Estonian ACB Vianco. Ka sinnä müvven saa eläjäkasvataja kolm eurot lihakilost, ku elläi om häste rammu aetu (lihakihä vähämbält 250 killo).

    Estonian ACB Vianco juht Mustmaa Janek ütles, et aasta tagasi sai massa lihakilost 3.25 – sadaminõ olõ-i olnu väega suur.

    Kullamulk Šveitsin

    Estonian ACB Viancol om viil ettevõtminõ, millest Mustmaa Janek luut suurt tulõvikku: aastak aigu om Eesti lihaeläjide lihha ostnu Baltic Grassland Beefi projekti seen Šveitsi üts suurõmb poodikett Coop.

    Kasvataja saava külh rasvast hinda (3.40), a elläi piät kah rammun olõma: Šveits nõud 260–300 kilodsõ lihakihäga eläjit ja rasvaklassi 2–4. «Rasv and maigu ja šveitsläse hindasõ meist rasvatsõmpa lihha,» seletäs Mustmaa.

    Niisama nigu mi lihasüüjä, hindasõ ka šveitsläse hainamaa pääl elänü eläjä lihha.

    Hainamaa pääle elämä pasva aberdiin-angus, hereford ja vahtsõnõ tõug aubrak. «Intensiivse tõu nigu šarolee ja blonde ja eski limusiin häste ei passi,» seletäs Mustmaa Janek.

    Timahava om egäst Balti riigist lännü Šveitsi 24–25 eläjät kuun, vahtsõst aastast lätt kats kõrda niipall’o ja nelä aasta peräst võissi minnä päält 500, aastan 15 000–20 000 eläjät.

    Pullikõisi äri tasos kah

    Mustmaa Janek ütles, et kuna Eestin ja vällämaalõ lihha siski lõppõmada müvvä ei saa, sis piät lihaeläjäkasvataja ka tõisi teid otsma.

    Saa müvvä ka pullikõisi, midä päämidselt türkläse ja poolaka käävä ummi nuumafarmõ jaos kokko ostman. Kats aastat tagasi sattõ Türgü turg takast är, a no om Türgü üts vähätsit maid, miä tohes Vinnemaalõ eläjälihha müvvä.

    «Euruupan om pall’o nuumafarmõ, nä nuumasõ pullõ odava maisisööda, ollõ-, veini- ja viskiperriga,» tiid Visnapuu Kalmer kõnõlda. 350–400 kg pullikõsõ elonkaalust pakutas parhilla katõ euro ümbre. Limusiini, šarolee, simmentali ja hellet akviteeni tõugu eläjä läävä kõgõ parõmbalõ kaubas.

    Hää tõug om kõgõ tähtsämb

    A kehvä lihaeläjä läävä kaubas piimälehmä hinnaga – kats eurot lihakihä kilost ja tuu hind või viil piimämajandusõ kriisi peräst allapoolõgi tulla.

    Mustmaa hindas, et aasta-aastalt läävä Eesti lihaeläjä kimmämbäs: «Pall’o naksi pääle nii, et panniva piimälehmäle lihapulli pääle ja saiva riständi, no om lihaeläjä verd eläjide seen mugu inämb ja tuu om nõstnu ka kvaliteeti,» seletäs tä.

    No parhilla ei julgu pall’o lihaveisepidäjä tõupulli osta: põllumajandusõ kriis ja toetuisi kokkotõmbaminõ om nä är hiidütänü.

    Eestist ostõn mass kõrralik pull 2500 euro ümbre, no Estonian ACB Vianco tuu Šveitsist värski verega 4000eurotsit pullõ. «Taanist ja Saksamaalt, Soomõst ja Roodsist tuudu pulli ekkä karja ei passi – geneetiga tükis joba ütte minemä,» seletäs tä Šveitsi pullõ korgõmbat hinda. «Ku no toetusõ tulõva, sis vast mõni mõtlõs tuu pääle, et uma kar’a häädüst kipõmbalõ nõsta. Ku tahat ummi eläjit Euruupalõ müvvä, piät ka kar’a häädüs olõma konkurentsin.»

    «Tõupull om kõgõ suurõmb väärtüs!» kitt ka Visnapuu Kalmer. «Riständpulli uman kar’an pitä om suur ull’us ja mugavus!»

    Võromaa passis lihaeläjide kasvatamisõs

    Nii lihaeläjäkasvataja ku kokkoostja nägevä, et lihaeläjide pidämine nakkas Eestin ja esieränis Vanal Võromaal häste är tasuma.

    «Meil om väega hulga hainamaad ja seo om terven ilman kõgõ liigirikkamb,» seletäs Noorkõivu Katrin. «Meil tasus kasvata päält lihaeläjide ka lambit, hannõ-kannu ja eski piimäkarja – hainamaa pääl elänü eläjä piimäst tett uma mekiga juust om sääne kõva nišikaup, millele om kõgõ turgu.»

    Mustmaa Janek hindas, et Vana Võromaa vähäviljaka ja väikeisist tükkest maa pääl tasus nigunii inämb hainasüüjit pitä ku viläkasvatamist punnita.
     
    Mustmaa Janek hindas, et Vana Võromaa vähäviljaka ja väikeisist tükkest maa pääl tasus inämb lihaeläjit ja tõisi hainasüüjit pitä ku viläkasvatusõga punnita.
    Harju Ülle pilt
     
    Lihaeläjide pidämine märdikuul 2014
     
      lihaeläjitpidäjit
    Võro mk 3540154
    Põlva mk218175
    Valga mk 3682137
    Läte: PRIA  
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin