| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Jutt lätt lakja nigu kulutuli.
Platsi Liiso tsehkendüs | | | | Kats oodõtut raamatut | | | Harju Ülle
Valmis om saanu eesti-võro sõnaraamat ja ütelüisi raamat «Eläväneelähtäjä haard hõngu».
«Kiil om sis iks peris kiil, ku tuu kotsilõ sõnaraamadu omma,» ütel’ raamadu vällä andnu Võro instituudi direktri Kuuba Rainer. «No saava kõik kaia, kuis omma eestikeelidse sõna võro keelen üldä ja kirota. Päält egäpäävätside sõnno omma sõnaraamatulõ kor’atu ka vana sõna, miä nakkasõ meelest är minemä, ja vahtsidõ asjo kotsilõ vällä märgitü sõna. Et võro keelen om helüpilt tõnõ ku eesti keelen, saa sõnaraamatust tuud kah kaia, kuis sõnno vällä üteldä.»
Vahtsõnõ sõnaraamat om abis, ku tetäs võrokeelitsit silte, kirotõdas õnnõsoovikaartõ vms. «Tuuga olõmi pall’o pääd murdnu, kuis eestikeelitsit ütlemiisi häste võru keelen ümbre üteldä,» selet’ sõnaraamadu üts toimõndaja Fastrõ Mariko. «Kooli- ja latsiaiaoppaja, aokiränigu – kõigilõ om sõnaraamat abis.»
Ku inemine kaes, et mõni tälle teedä võrokiilne sõna om sõnaraamatust puudu, julgustas Fastrõ Mariko tuust Võro instituudilõ teedä andma. «Ku sõnaraamat Internetti jõud, sis tuud om joba lihtsä tävvendä.»
Internetti saamisõga lätt viil aasta-paar aigu. «Niikavva saa vanna võro-eesti sõnaraamatut Internetin tõist pite pruuki, a sääl om veidemb sõnnu,» ütel’ Fastrõ Mariko.
Ku võro-eesti sõnaraamatulõ sai sõnno päält 15 000, sis vahtsõlõ sõnaraamatulõ joba päält 20 000.
Ku võro-eesti sõnaraamadu (2002) tegemises kullu viis aastakka, sis eesti-võro umaga läts aigu 12 aastakka.
«Mei oll’ suur tüürühm ja tuuga pidi kõik as’a läbi arutama,» selet’ Fastrõ Mariko. «Õgast Vana Võromaa kihlkunnast oll’ üts vai mitu inemist, nii et sõnaraamatulõ sai kirja õga kihlkunna kiilt.»
«Tõõnõ terä, ütel’ möldre, ku hiiresitta hambaga tsälksäs’»
Sändse ütelüse lövvät raamatust «Eläväneelähtäjä haard hõngu», kon om võrokeelitsit ütlemiisi 1500 ümbre.
«Võrokõisil om kõgõ inämb ütlemist tuu kotsilõ, kuis inemise hinnäst üllen pidävä,» selet’ raamadu kokko säädnü Kalla Urmas.
Timä jutu perrä om seo nigu käsiraamat: ütlemise omma säetü teemadõ kaupa, et olõssi hää laapsa vällä otsi. Raamadu põh’as omma «Eesti fraseologismide andmebaas», «Vanapärase võru murde sõnaraamat» ja «Eesti murrete sõnaraamat».
«Nuu ütlemise jäti vällä, millest saa-i häste arvo vai sis miä omma eesti keelega täpsele üttemuudo,» selet’ Kalla Urmas. «Häid ütelmiisi ja noidõ pruukmisõ oppust and’ mano ka ütelüisi võistlus.»
Ka umast kotost Mehikuurmast peri ütlemiisi pand’ tä mano. Üts noist omgi raamadu päälkiräs saanu: eläväneelähtäjä – elävä loomuga inemine. | | |
|
|
|
